1-10-6744/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2011 Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-6744 Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Sten Lind Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Aleksandr Trošini (Trošin) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi Harju Maakohtu
2. detsembri 2010 otsus lühimenetluses Süüdistatav Aleksandr Trošin, ik. 38107080396; XX XXXXXXX; elukoht XXXXX X-X, XXXXXXX; XXXXXXXXXXXXXX; vene keel; teeb juhutöid; varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Trošini apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu
4. detsembri 2010 otsusega lühimenetluses tunnistati Aleksandr Trošin süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS§ 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 8 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 30.09.
5. A. Trošinilt mõisteti välja riigituludesse sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasu 1920 krooni krooni.
6. A.Trošin tunnistati süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti 02.02.2010.a. kella 22:31 paiku võttis grupis koos A.E-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXXXXXXX XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest P. 9 tahvlit šokolaadi Linda maksumusega 43,90 kr/tk, kogumaksumusega 395,10 krooni, lasi šokolaadid A.E kaupluse müügisaalis endale kilekotti laduda ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 23.02.2010.a. kella 18:30 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXXXXXXX XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest J. 4 voodikatet, maksumusega 119 kr/tk, kogumaksumusega 476 krooni, pani need endale kilekotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti, 26.02.2010.a. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXX-XXXXXXX XX X, Tallinn, asuvast kauplusest J. 5 pakki spordisokke, maksumusega 59 kr/tk, kogumaksumusega 295 krooni, pani need kaupluse müügisaalis endale kilekotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 17.02.2010.a. kella 11:10 ajal grupis koos A.E-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXXXXXX XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest S. 12 šokolaadi Kalev, maksumusega 43,50 kr/tk, kogumaksumusega 522 krooni ja 24 šokolaadi Kalevipoeg, maksumusega 43,50 kr/tk, kogumaksumusega 1044 krooni, seega kokku kaupa summas 1566 krooni, pani šokolaadid kaupluse müügisaalis endale kilekotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 16.02.2010.a. grupis koos A.E-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXXXXXX XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest S. 10 šokolaadi Linda, maksumusega 43,50 kr/tk, kogumaksumusega 435 krooni, pani šokolaadid endale kilekotti ning möödus kassades, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Hiljem müüs ta šokolaadid koos A.E-ga tuvastamata isikutele; samuti selles tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 03.03.2010.a. kella 16:58 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXXXXXX XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest H. kaks vaipa, maksumusega 299 kr/tk, kogumaksumusega 598 krooni, pani need kaupluse müügisaalis endale kilekotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 04.04.2010.a. kella 11:25 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXXXXXXX XXX XX asuvast kauplusest S. pudeli viskit Bartender`s Club, maksumusega 45,90 krooni, pani selle endale jope alla ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt.
7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A.Trošin, vaidlustades üksnes talle mõistetud karistuse. Apellant leiab, et mõistetud karistus on talle liiga range. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
8. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.
9. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
10. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).
11. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus lühimenetluse korras ning A.Trošin ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures. Kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatavale olid nii süüdistus kui ka tema õigused ja kohustused arusaadavad. Tunnistab ennast täielikult süüdi, enda ülekuulamist ei soovi ja on nõus lühimenetlusega. Viimases sõnas kahetseb toimepandut. Seega oli esimese astme kohtus süüdistatavale tagatud õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.
12. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on A.Trošinile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust ja karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendatud järeldusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus oma otsuses õigustatult märkinud, et karistuse liigi valikul tuleb lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks tal rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras 7-l korral, korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole teinud varasematest karistusest järeldusi. Arvestades, et A. Trošin on asunud narkovõõrutusravile ja lähtudes karistuse määra valikul süü suurusest, on maakohus A. Trošinit karistanud põhjendatult alammäära lähedasena. Riigikohus on (otsus nr 3-1-1-24-07) sedastanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. On ilmselge, et varasemad karistused ei ole mõjutanud A.Trošinit loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada üksnes reaalse vangistusega. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et ärakandmisele kuuluv vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ja selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Apellatsioonis väidetu selleks alust ei anna. Arvestades A.Trošini isikuandmeid, millest nähtub, et uute kuritegude toimepanemistest loobuma ei ole teda mõjutanud ka reaalsed vangistused, pole otstarbekas ega kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka seaduslik talle mõistetud karistuse kergendamine.
13. Eeltoodud argumentidel leiab kohtukolleegium, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral kaasa täiendavad kulud kaitsjatasu näol, suuruses ca 63,91 eurot (1000 krooni), mis tuleks välja mõista süüdistatavalt. Kohtukolleegium ei usu, et see vastaks apellandi huvidele, arvestades seejuures ka tasumisele kuuluvate menetluskulude ulatust.
14. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud kõiki asjaolusid, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kohtukolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 lausest 2, jätab kohtukolleegium A.Trošini apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Urmas Reinola Ivi Kesküla Sten Lind