1-08-15463/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-08-15463 Määruse tegemise aeg ja koht 28.veebruaril 2011 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Firsova Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 02.08.2010 erakorraline ettekanne nr 24308 M.I-le Tallinna Linnakohtu 23.12.2003 kohtuotsusega mõistetud karistuse ja Viru Maakohtu 02.03.2009 määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks M.I, xxx, elukoht xxx Vahistatud alates 27.12.2010 Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustusi. Süüdimõistetu ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei hoidu suhtlemast kohtu määratud isikutega. KarS § 76 lg 5 kohaselt, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. M.I on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 23.12.2003 kohtuotsusega KrK § 100, § 107 lg 1, § 139 lg 2 p 1, §197 lg 1 ja § 207 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 03.05.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2004 kohtuotsusega mõisteti M.I KrK § 107 lg 1 järgses süüdistuses õigeks. Viru Maakohtu 02.03.2009 määrusega vabastati M.I karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.04.

1. M.I pidi järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Lisakohustusteks määrati mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte omada, kanda ja kasutada tulirelva, asuda tööle 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata. M.I vabanes 13.03.
2. Karistuse ärakandmata osa on 2 aastat 25 päeva. Katseaja lõpp 08.04.
3. M.I ei ilmunud kohtuistungile, mille tõttu oli vahistatud kohtuniku määruse alusel ning alates 27.12.2010 viibib vahi all. M.I selgitas kohtus, et ta tunnistab rikkumiste esinemist, kuid palub mitte saata ta karistust kandma. Ta loobus vabatahtlikult kriminaalsest käitumisest. Tema toimepandud rikkumised ei ole niivõrd kaalukad, et teda tuleks tagasi vanglasse saata. Prokurör avaldas, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu rikkus talle määratud lisakohustused. Ta tarvitas alkoholi katseajal ning suhtles kriminaalkorras karistatud isikuga ilma kriminaalhooldaja loata. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud prokuröri, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et esimesel kohtumisel 13.03.2009 tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning nende rikkumise tagajärgi. Kontrollnõuded, kohustused ja lisakohustused olid M.I-le arusaadavad, seda kinnitas ta 13.03.2009 oma allkirjaga. Lisaks sellele on registreerimistel M.I-le korduvalt meelde tuletatud kohustuste täitmise osatähtsust katseaja edukaks läbimiseks. Viimati toimus sellekohane vestlus registreerimisel 16.06.
4. Registreerimislehest ( lk 66) on näha, et M.I on registreerimisel käinud korrapäraselt. Viru Maakohtu 02.03.2009 kohtumäärusega kohustati M.I mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseiosakonna 22.07.2010 otsusega karistati M.I Liiklusseaduse § 74´19 lg 2 järgi rahatrahviga 10200 krooni ja Liiklusseaduse § 74´19 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsusest nähtub, et 23.06.2010 juhtis M.I mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,59 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,54 mg/l. (lk 164). M.I 06.07.2010 seletuse kohaselt viibis ta 23.06.2010 Peipsi ääres, kus jõi ära kaks õlut. Šašlõkki küpsetades põletas tema tuttav A. S. tugevalt ära oma käe ning ta sõitis autoga teda viima Kohtla-Järve traumapunkti. Mustvee ligidal pidas politseipatrull auto kinni ja teostati alkomeetriga M.I seisundi kontroll ning alkomeeter näitas alkoholijoovet. A. S. on varem kriminaalkorras karistatid isik, kellega suhtlemine ei ole okriminaalhooldaja poolt lubatud. Joobeseisundis tuvastamise protokollist lk 115 nähtub, et 11.11.2010 ilmus süüdimõistetu kriminaalhooldaja vastuvõtule olles alkoholi tarvitanud. Süüdimõistetu väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 0,56 mg/l kohta.. Süüdimõistetu selgitas, et jõi kolm pudelit õlu, oli väsinud. Seega rikkus M.I kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata. Teiste lisakohustuste täitmisega M.I probleeme ei ole. Alates 25.03.2009 asus M.I tööle OÜ-sse xxx, millega täitis kohtu poolt määratud kohustuse asuda tööle 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. Samuti ei ole katseajal laekunud andmeid, et M.I oleks katseajal omanud, kandnud või kasutanud tulirelva, millega oleks rikkunud antud kohtu kohtu poolt määratud lisakohustust. Nimetatud tööandja juures töötas süüdimõistetu kuni 01.10.
5. Alates juulist 2010 töötab süüdimõistetu OÜ-s xxx, juhatuse liige T. S. (esitatud iseloomustus lk 128). Samas erakorralisest ettekandest on näha, et Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Kriminaalteabe büroost saadud info kohaselt 15.04.2010 on M.I Soomes kinnipeetud kahtlustatavana varguse toimepanemises lk
6. Kriminaalhooldus M.I suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. Rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja loata. Seega M.I ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Seetõttu tuleb tunnistada kriminaalhoolduse läbiviimine ebaõnnestunuks ja see on süüdimõistetu süül. M.I tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Ain Nutovi taotlus M.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata M.I-le Tallinna Linnakohtu 23.12.2003 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 02.03.2009 määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ärakandmata karistus, 2 (kaks) aastat 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, täitmisele Saata M.I kandma karistust. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Karistuse kandmise alguseks lugeda 27.12.2010 ehk alates vahistamise päevast. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu