lg 1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada K.L*i temale Harju Maakohtu 13.01.2009.a. otsusega mõistetud liitkaristuse: 4 aastat 1 kuu 1 päev vangistust, kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. K.L on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.01.2009.a kohtuotsusega
järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud 15 päeva vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 10 kuud 16 päeva võrra 1 ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 1 kuu 1 päev. Karistuse kandmist arvestati alates 13.01.2009.a. Karistusaja lõpp 13.02.2013. Tartu Maakohtu 09.11.2004.a. otsusega on K.L-i karistatud
lg.2 p.1 järgi ja § 25 lg.1, lg.2, § 113 järgi 6-aastase vangistusega, sellele on liidetud Tartu Maakohtu 19.02.2002.a. otsusega KrK § 2011 lg.2 p.1,2,3 ja § 2102 lg.2 p.1,2,4 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 10 kuud 10 päeva vangistust. Liitkaristuseks 8 aastat 10 kuud 10 päeva vangistust arvestades algust 19.jaanuarist
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega 2 või § 76 lg.2 p.2 kohaselt – kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks (kohtuistungipäev 21.02.2011) on K.L ära kandnud 2 aastat 1 kuu 9 päeva vangistust, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. K.L-i elukohas vabaduses elav ema ja korteriomanikust vend on andnud nõusolekud elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks, eluruum vastab kehtestatud nõuetele ja sellega on olemas materiaalsed eeltingimused ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus ei pea põhjendatuks K.L-i ennetähtaegset vabastamist nüüd elektroonilise järelevalve alla. K.L viibib vangistuses alates 19.jaanuarist 2004, s.t. praeguseks juba rohkem kui seitse aastat. Enne kui jõudis kätte võimalus tema ennetähtaegseks vabastamiseks Tartu Maakohtu 09.11.2004.a. otsusega mõistetud karistuse kandmiselt, pani K.L karistuse kandmise ajal toime uue kuriteo-
See tähendab, et esimesed rohkem kui kolm aastat vangistust ei avaldanud tema käitumisele vajalikku mõju. Ka enne 2004.aastat, kui talle mõisteti karistus I astme kuriteo sooritamise eest, oli teda karistatud tingimuslikult, kuid uue kuriteo- tapmiskatse- pani ta toime katseajal. See tähendab, et kriminaalkorras mõistetud karistused, nii tingimuslik kui ka reaalne vangistus, ei ole olnud tulemuslikud ja mõlema kandmise ajal on K.L sooritanud uue kuriteo. Kriminaalasja toimikust nähtub, et vangistuse kandmise ajal on K.L rohkelt distsiplinaarkorras karistatud. Asjaolu, et teda on korduvalt (neli korda) tulnud karistada kartseriga, et enamusel juhtudel on rikkumiste puhul olnud tegemist seaduslikele korraldustele mitteallumisega, kinnitab, et K.L-ist endast olenevad asjaolud näitavad teda aktiivse käitujana, endaõigustajana, isikuna, kes ei kontrolli oma käitumist. Kohus ei saa nõustuda kinnipeetava väitega, et varasem kuritegelik käitumine on tulnud liigsest noorusest: tapmiskatse sooritamise ajal oli ta peaaegu 26 aastat vana ja vangistuses narkootilise aine tarvitamise ajal peaaegu 30 –aastane. Ei ole õiged ka väited, et narkootikumide tarvitamine on jäänud 10 aasta tagusesse aega, kuna ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et 2007 detsembris oli ta vangistuses tarvitanud narkootilisi aineid. See on tõsine risk ka ennetähtaegsel vabanemisel, kuid K.L ise seda ei tunnista. Kohtule esitatud väited näitavad K.L-i seega endaõigustajana ja see asjaolu ei sobi kokku isikuga, kelle suhtes rakendada kriminaalhooldust. Kriminaalhooldus tähendab nõuet allutada ennast kontrollile ja järelevalvele, kuid K.L-i käitumine vanglas näitab, et ta ei soovi seda teha. Samas on õige, et K.L on karistuse kandmise ajal läbinud vähemalt neli erinevat sotsiaalprogrammi, õppis riigikeelt, omandas 8.klassi hariduse ja jätkab õppimist 9.klassis. Võttes arvesse K.L-i poolt toime pandud kuritegude asjaolusid- raske isikuvastane kuritegu, et kaks viimast kuritegu on toime pandud eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse kandmise ajal, s.h. viimane kuritegu vangistuse kandmise ajal, eriti aga tema käitumist karistuse kandmise ajal (rohkeid distsiplinaarüleastumisi), ei pea kohus võimalikuks K.L-i vabastamist karistuse kandmiselt esimesel võimalusel- elektroonilise järelevalve alla. Järgmine võimalus selle küsimuse arutamiseks tekib oktoobris 2011. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.