← Eesti

1-11-2331/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2011. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-2331 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer K

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot ja 20 senti advokaat Aivar Kello poolt N.I-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista N.I-lt menetluskuluna:  sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti, sealhulgas 19,18 eurot kohtumenetluses ja 38,35 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. Süüdimõistetul või tema vanemal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt

15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: N.I süüdistatakse selles, et tema, 15.10.2010 kella 21.15 paiku Tartu linnas XXX asuva maja hoovis, tungis kallale isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus T.P. `ile ja üritas T.P. `i korduvalt lüüa, mis esialgu ei õnnestunud, kuna T.P. suutis ennast löökide eest kaitsta ning seejärel lõi rusikaga T.P. `ile kahel korral näo piirkonda. N.I tegevusse sekkus T.P. , kes käskis N.I T.P. ’i peksmine lõpetada, misjärel N.I lõi T.P. ’ile ühel korral rusikaga lõua piirkonda. Seejärel üritas N.I lüüa T.P. `ile põlvega kõhu piirkonda, kuid tema löögid tabasid ennast kaitsva T.P. `i käsi. N.I võttis T.P. ’il riietest kinni, viis ta maja nurga taha ja ütles T.P. ’ile, et peksab teda vastu seina, kuid T.P. ei lasknud ennast N.I vastu seina lüüa, misjärel N.I üritas T.P. ’ile jalaga kõhu piirkonda lüüa, kuid T.P. ’il õnnestus löögid blokeerida. Seejärel läks T.P. oma auto juurde, mis oli pargitud XXX maja juurde. N.I järgnes talle ning lõi auto juures seisnud J.V. rusikaga ühel korral parema silma piirkonda ning sõiduautos istunud T.P. jalaga pea piirkonda. Oma tegevusega põhjustas N.I T.P. ’ile, T.P. `ile ja J.V. füüsilist 2 valu ning tervise kahjustusi. Seega pani N.I toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole esitatud. Menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 1 alusel määratud kaitsjale advokaat Aivar Kello’le makstud tasu summas 38.35 eurot. Asitõendid ja salvestised: CD plaat, mis asub kriminaalasja juures. Karistuse liik ja määr: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (ühe) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.I ei pane 2 (kahe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et N.I, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et N.I on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.I süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas N.I-ni kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 19,18 eurot (sh käibemaks 3,20 eurot). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks

§ 175

lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu 57,53 eurot. Rutt Teeveer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.