KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-4476 (2570.10.005078) Otsuse tegemise aeg ja koht 02. märts 2011.a Haapsalu Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline

276 järgi süüdi tunnistada ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv kahekümne

§ 276järgi kvalifitseeritavad väärteod.

L.T ennast süüdi ei tunnista. Tema ütluste kohaselt on ta küll varem suitsu teinud ja selle eest ka karistada saanud, kuid seekord läks ta ainult teiste poistega vahetunnil kaasa ning gümnaasiumi sisehoovis suitsetasid E. T. ja F. K. Ühel hetkel ütles E. T., et „Näe, Anneli !“. Sellest sai süüdistatav aru, et see on noorsoopolitseinik A. K., sest oli temaga varem kokku puutunud. L.T nägi noorsoopolitseinikku umbes 10-15 meetri kauguselt. Politseinik oli erariides ja kui ta jõudis umbes 4-5 meetri kaugusele, jooksis L.T minema, sest pidas targemaks politseiga mitte kokku puutuda. Teda on varem karistatud rahatrahviga, mis on ema tasuda jäänud ja tema arvates karistatakse teda ilma asjata. Tunnistaja E. T. on andnud ütlusi, et suitsetas

1. novembril 2010.a Haapsalu Gümnaasiumi juures sigarette LD koos L.T-ga. Mõne aja pärast ütles L.T, et „Anneli!“ ja jooksis minema. Tunnistaja jäi seisma ja tundis Annelis ära noorsoopolitseinik A. K. Viimane hüüdis L.T-le : „Rimo, jää seisma ! Politsei !“. Rimo oli politseinikust umbes 10-15 meetri kaugusel ja kuulis seda kindlasti, kuid seisma ei jäänud. Kohtuistungil püüab tunnistaja vassida ning sõpra puhtaks rääkida, kuid tunnistab, et politseis rääkis ta tõtt ning praegu enam hästi ei mäleta. Kui talle politseis antud tunnistust meelde tuletada, siis kinnitab, et jah nii see oli. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt tegi ta
2. novembril
3. a kontrollreidi Haapsalu Gümnaasiumi juurde ning märkas tagahoovis umbes 5 meetri kaugusel seismas poisse, kellest üks oli L.T, ja kes kõik suitsetasid. Paari meetri kaugusel olles, viskas L.T suitsu maha ja jooksis minema. Tunnistajal oli politsei töötõend käes ja ta hüüdis: „Seis, politsei !“, kuid L.T jooksis siiski minema ja politseinik talle järgi joosta ei jõudnud. L.T tunneb ta igal juhul ära, sest viimasel on väga iseloomulik ja ainulaadne soeng, prillid ja iseloomulik hoiak. Teist sellist poissi Haapsalu Gümnaasiumis ei ole. Ta on küll L.T-ga tööalaselt kokku puutunud, kuid mingit eelhoiakut tal tema suhtes ei ole. L.T ema ütluste kohaselt on poeg olnud krapsakas poiss. Eelmisel aastal aga suri ta isa * ning sellest peale on poeg muutunud ning siis algasid ka mitmed pahandused, sealhulgas suitsu tegemine ja alkoholi tarvitamine. Ta kapseldus endasse ja eitas ka leina, kuigi elas isa surma raskelt üle. Eelmise aasta lõpust on Rimo saanud * abi ja asi on muutunud paremaks. Emal on üksi raske nii poja käitumise tõttu, kui ka majanduslikult. Aresti ta aga kindlasti oma pojale ei soovi. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on L.T-ga olnud mitmeid pahandusi ja seda ka suitsetamise ning alkoholi tarvitamise tõttu, mille eest on teda ka karistatud rahatrahviga. Trahvid on aga jäänud ema kanda ning ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Seetõttu soovib kohtuväline menetleja, et süüalust karistatakse lühiajalise arestiga. Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et L.T on süüdi TubS §

§ 276järgi ning teda tuleb väärtegude kogumi eest karistada rahatrahviga.

Vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad, kuid kohus arvestab siiski tema alaealisusega. L.T on varem karistatud nii Tubakaseaduse kui ka Alkoholiseaduse rikkumise eest, kuid need ei ole talle positiivset mõju avaldanud. L.T süü

1. novembril
2. a kella 08.55 ajal Haapsalu Gümnaasiumi tagahoovis suitsetamises ja politsei seadusliku korralduse eiramises on tõendatud tunnistajate A. K. ja E. T. ütlustega. E. T. on andnud ütlusi, et suitsetas
3. novembril 2010.a Haapsalu Gümnaasiumi juures sigarette LD koos L.T-ga. Mõne aja pärast ütles L.T, et „Anneli !“ ja jooksis minema. Tunnistaja jäi seisma ja tundis Annelis ära noorsoopolitseinik A. K. Viimane hüüdis L.T-le: „Rimo, jää seisma! Politsei !“. Rimo oli politseinikust umbes 10-15 meetri kaugusel ja kuulis seda kindlasti, kuid seisma ei jäänud. Kohtuistungil püüab tunnistaja vassida ning sõpra puhtaks rääkida, kuid tunnistab, et politseis rääkis ta tõtt ning praegu enam hästi ei mäleta. Kui talle politseis antud tunnistust meelde tuletada, siis kinnitab, et jah nii see oli. Sellised ütlused kattuvad ka A. K. ütlustega, kellel ei saa olla mingit isiklikku huvi L.T süüdimõistmise osas ning kelle tunnistused loeb kohus usaldusväärseteks. L.T eristub teistest Haapsalu Gümnaasiumi poistest erilise soengu, prillide ja hoiaku poolest ning teda ilmselt teistega segamini ajada pole võimalik. Mis puutub kohtuistungil L.T kaitsja poolt esitatud pilte L.T asukohast sündmuskohal, siis need on tehtud palju aega hiljem ja süüaluse kaitsepositsioonist lähtuvalt ning kohus ei saa neid täisväärtuslike tõenditena arvestada. Nii on tõendamist leidnud, et
4. novembril 2010.a suitsetas L.T Haapsalu Gümnaasiumi juures koos teiste poistega sigaretti ning viskas selle politsei saabumisel maha. L.T tundis erariietes A. K.s ära noorsoopolitseiniku ning kuulis ka viimase seaduslikku korraldust seismajäämiseks, kuid teadlikult eiras seda. Seega on L.T süü TubS §

§ 276järgi tõendatud.

L.T on küll ka varem karistatud rahatrahviga ja see ei ole talle mõjunud, kuid kohus leiab, et tema karistamine arestiga ei oleks tegusid ja isikut arvestades veel otstarbekas. Ta on siiski koolipoiss, kes saab oma õppeülesannetega hakkama. Tal on kindel elukoht ja hoolitsev ema. Tuleb arvestada ka tema isa kaotust ning sellele järgnenud psüühilist pinget ning tema pere pingutusi sellest ülesaamiseks. Seega võib ja tuleb teda kohtu arvates karistada rahatrahviga, kuid seda suuremas määras kui eelnevatel kordadel. Arvestades tema majanduslikku olukorda võib aga lubada trahvi tasuda osade kaupa pikema aja vältel, mis omakorda tuletaks talle selle aja jooksul ka tema tegu ja karistust meelde. Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus L.T TubS §

§ 276järgi süüdi.

L.T-lt tuleb välja mõista riigi õigusabi kulud, kuid advokaadi sõidukulud teise piirkonda tuleb jätta riigi kanda. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik