375 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav D.B, isikukood XXX RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306 § 309, § 311-313, kohus otsustas: Õigeks mõista D.B
Läti Vabariigist 11000 0,5 liitrilise pudeli nisuviina Eesti Vabariiki Ikla piiripunkti kaudu toimetamises ning paigutamises X asuvasse X laohoonesse. Süüdi tunnistada D.B
Läti Vabariigist Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki kaheksasse 1000 liitrilisesse ja nelja 225 liitrilisesse mahutisse pakendatud piirituse toimetamises ja T. T. valdusesse andmises ning karistada teda (1 a 3 k) ühe aasta ja kolme kuulise vangistusega, milline aga jätta
lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui D.B ei pane (2 a) kahe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
viibitud aeg, s.o. 2 kuud ja 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks. Lugeda D.B kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 27 päeva vangistust. 1 1-07-1356 Allutada D.B katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates 18.09.2008 a. Välja mõista D.B-lt hoiukulud asitõendi, piirituse hoidmise eest X tollilaos summas (5852.45) viis tuhat kaheksasada viiskümmend kaks krooni 45 senti riigi tuludesse. Jätta 11000 pudeli, s.o. 5500 liitri nisuviina „Pšenitčnaja“ hoiukulude tasu D.B osas X tollilaos hoidmise eest läbi vaatamata. Välja mõista D.B-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega sundraha
-11000 0,5 liitrilist pudelit, s.o. 5500 liitrit „Pšenitčnaja“ viina, milline asub hoiul X asuvas X tollilaos tagastada kauba ostjale OÜ-le F.. -AS V. H. tankla sularaha arve 07.09.2005 a. nr. X, L. E. AS arve/kviitung X, paberileht käsikirjalise tekstiga „X“ ja OÜ E. S. saateleht nr.X, millised asuvad pakendis nr. 1, AS I. P. hinnakiri 30.07.2004 a. seisuga, A4 formaadis paberileht, mille ülaosas on kiri „X“ ja valuutavahetuskviitung, millised asuvad pakendis nr. 2, T. T. sõiduautost leitud paberileht kirjadega, milline asub pakendis nr. 3, venekeelne kuluteekonnaleht ja joonistatud plaan koos märkmepaberiga, millised asuvad pakendis nr. 4 ning 13.09.2005 a. veoauto X ja haagise vaatluse käigus veoauto kabiinist äravõetud 3 tahhograafi ketast, milline asub pakendis nr. 5 – jätta kriminaalasja juurde. -CD plaat jälitusprotokollides esitatud videosalvestuste ja kõnedega kolmes kataloogis 186 failil, milline asub pakendis nr. 6, CD plaat Ikla piiripunkti kaamerate salvestusega, milline asub pakendis nr. 7 ja AS Hansapanga diskett „Kirja nr. 200.2003-032/029647-2 lisa, milline asub pakendis nr. 8 jätta kriminaalasja juurde. Kui menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asjaolud D.B-le oli esitatud süüdistus selles, et tema koos M. V., kelle osas on süüdistus käesoleva kriminaalasja menetlusest eraldatud, olemata eelnevalt vastavalt Alkoholiseaduse § 9 lg 22 nõuetele taotlenud piirituse kandmist enda nimele riiklikku alkoholiregistrisse, mis on vastavalt Alkoholiseaduse § 4 lg 1 p 2 alkoholi käitlemiseks nõutav, tellis T. T., kelle osas on samuti süüdistus käesoleva kriminaalasja menetlusest eraldatud edasimüümise eesmärgil 2005 a. septembris Läti Vabariigist V. K. 8900 liitrit piiritust, mis oli ülalnimetatud põhjustel vastavalt 2 1-07-1356 Alkoholiseaduse § 7 lg 1 käitlemiseks mittelubatud. Koos piiritusega tellisid D.B ja M. V. V. K. ka veoteenuse, mille tulemusena lubas V. K. saata piiritust Eesti Vabariiki toimetama I. P., kes ei olnud teadlik, et piiritus on käitlemiseks mittelubatud. 07.09.2005 a. kella 8.40 ajal lasid D.B ja M. V. I. P. toimetada veoautoga X (registreerimismärk X) haagisega X, (registreerimismärk X) kaheksasse 1000 liitrilisesse ja nelja 225 liitrilisesse mahutisse pakendatud piirituse M. V. juhendamisel läbi Ikla piiripunkti Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning sealt edasi kella 9.10 ajal XXX . asuvasse X turbakuuri, mida kasutas T. T. ning anda piiritus T. T. valdusesse. Vastavalt alkoholiseaduse § 7 lg 5 oli piiritus, mille mahuprotsent oli 96,53, suures koguses, kuna piirituse arvestuslik aktsiis 1403757.84 krooni (8900 X 152 X 96,53/100 + 11 X 8900) ületas alkoholi, tubaka ja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lg 6 tuleneva aktsiisimäära 14520.56 krooni (96,53/100 X 152 X 100) 96 kordselt (1403757.84: 14520.56), s.o. enam kui kümnekordselt. Vastavalt alkoholiseaduse § 7 lg 5 oli piiritus, mille mahuprotsent oli 96,53, suures koguses, kuna piirituse arvestuslik aktsiis 1305857.84 krooni (8000 X 96,53/100 X 152) ületas alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lg 6 tuleneva kümnekordse aktsiisimäära 1520 krooni (1520 X 10) 859 kordselt (1305857.84 : 1520), s.o. enam kui kümnekordselt. Samuti oli D.B-le esitatud süüdistus selles, et tema koos M. V., olemata eelnevalt vastavalt Alkoholiseaduse § 9 lg 23 nõuetele taotlenud nisuviina kandmist enda nimele riiklikku alkoholiregistrisse, mis on vastavalt Alkoholiseaduse § 4 lg 1 p 2 alkoholi käitlemiseks nõutav, tellis erinevatele isikutele edasimüümise eesmärgil 2005 a. septembris Läti Vabariigist S. K. 5500 liitrit nisuviina „Pšeničnaja Classic“, mis oli ülalnimetatud põhjustel vastavalt Alkoholiseaduse § 7 lg 1 käitlemiseks mittelubatud. Samal ajal tellisid D.B ja M. V. V. K. veoteenuse, mille tulemusena lubas V. K. saata nisuviina Eesti Vabariiki toimetama I. P., kes ei olnud teadlik, et nisuviin on käitlemiseks mittelubatud. 08.09.2005 a. kella 8.40 ajal lasid D.B ja M. V. I. P. toimetada veoautoga X (registreerimismärk X) haagisega X (registreerimismärk X) 11000 0,5 liitrilistesse pudelitesse pakendatud nisuviina M. V. juhendamisel läbi Ikla piiripunkti Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning sealt edasi kella 16.40 ajal X asuvasse X laohoonesse. Vastavalt Alkoholiseaduse § 7 lg 5 on nisuviin, mille mahuprotsent oli 40, suures koguses, kuna nisuviina arvestuslik aktsiis 413600 krooni (5500 X 152 X 40/100 + 7,2 X 2 X 5500) ületas alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lg 6 tuleneva aktsiisimäära 6080 krooni (40/100 X 152 X 100) 68 kordselt (413600 : 6080), s.o. enam kui kümnekordselt. Vastavalt Alkoholiseaduse § 7 lg 5 oli nisuviin, mille mahuprotsent oli 40, suures koguses, kuna nisuviina arvestuslik aktsiis 334400 krooni (5500 X 40/100 X 152) ületas alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisiseaduse § 46 lg 6 tuleneva kümnekordse aktsiisimäära 1520 (152 X 10) 220 kordselt (334400 : 1520), s.o. enam kui kümnekordselt. Süüdistus oli D.B-le esitatud selles, et tema käitlemiseks mittelubatud alkoholi edasitoimetamisega suures koguses, pani toime
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtulikul arutamisel süüdistatav D.B end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud seletades, et esindades I. P. ja olles selle ametlik esindaja Eestis, vahendas ta P. esindajana alkoholi Eesti Vabariiki sissetoomist ning müüki Osaühingule F.. Süüdistatava ütluste kohaselt on talle arusaamatu miks süüdistatakse teda 08.09.2005 a. Eesti Vabariiki Läti Vabariigist 3 1-07-1356 toimunud viinakoorma sisseveos, kuivõrd tema, olles P. tehase ametlik esindaja, oli pidevalt, ka enne nimetatud viinakoorma sissevedu tegelenud alkoholi (s.o. viina) sisseveo vahendamisega, kuna OÜ F. ja I. P. vahel olid pikaajalised lepingulised suhted. D.B kinnitas, et ta ei ole taotlenud enda kandmist alkoholiregistrisse, kuna tal ei olnud I. P. esindajana ja kauba toomise vahendajana selleks vajadust. 07.09.2005 a. toimunud piiritusekoorma sisseveo osas eitas D.B selles osalemist ning kinnitas, et ta ei ole nimetatud kuupäeval toimunud piiritusekoorma sissevedamist vahendanud. Prokurör leidis, et D.B süü on leidnud tõendamist käitlemiseks mittelubatud piirituse ja viina edasitoimetamises. Prokuröri hinnangul oli D.B puhul tegemist teoplaani väljatöötaja, organisaatori ja initsiaatoriga, kes valitsedes tegu kaaluka ülekaaluga, tegutses grupis koos M. V. ja T. T. kasutades kuriteo toimepanemisel alkoholiveol osalenud autojuhte vahendlike täideviijatena. Prokurör taotles D.B süüditunnistamist
Samuti taotles ta D.B-lt asitõendite – alkoholi hoiuga seotud kulude väljamõistmist. Süüdistatava kaitsja Andres Veski palus tema kaitsealuse õigeksmõistmist kogu talle esitatud süüdistuses. Kaitsja hinnangul ei esine viina Eesti Vabariiki toomise episoodis D.B käitumises kuriteokoosseisu, kuna D.B egutses I. P. volituse alusel firma ametliku esindajana. Kaitsja hinnangul oli P. õigus müüa alkoholi ning Osaühingul F. õigus seda osta. Asjaolu, et alkoholikoorma eest ei olnud enne selle kinnipidamist aktsiisi tasutud, ei muutnud sisseveetud alkoholi veel ebaseaduslikuks. Piirituse sisseveoepisoodi osas leidis kaitsja, et kuna ei ole tõendatud D.B osalemine selle vahendamises, siis tuleb ta ka selles osas õigeks mõista. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et süüdistatava D.B süü on leidnud tõendamist osaliselt. Süüdistatavale on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises
käitlemiseks mittelubatud alkoholi edasitoimetamises suures koguses kahes kuriteoepisoodis - 07.09.2005 a. toimunud 8900 liitri piirituse ning 08.09.2005 a. toimunud 5500 liitri, 11000 pudeli nisuviina Pšeničnaja toimetamises Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Nimetatud normi s.o.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustavateks tunnusteks on 1.Alkohol, 2.Selle käitlemiseks mittelubatavus, 3.Sellise käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine. Analüüsimaks seda, millistele eeltoodud tunnustele vastab või ei vasta D.B käitumine, tuleb kohtul hinnata alljärgnevaid asjaolusid – 1.Kas 07.09.2005 a. ja 08.09.2005 a. Läti Vabariigist Eesti Vabariiki toimetatud kaupade puhul oli tegemist alkoholiga Alkoholiseaduse § 2 lg 2 (piiritus) ja § 2 lg 5 (viin) mõttes. Käesolevas kriminaalasjas puudub selles osas vaidlus – 08.09.2005 a. ekspertiisimaterjali võtmise protokollist (II kd. t.l. 32) OÜ P. hoonesse paigutatud kolmest 1000 liitrisest mahutist, 08.09.2005 a. määrusest piirituselõhnalise vedeliku kohta (II kd. t.l. 35) ning aineekspertiisiaktist nr. 1-3.2/695 28.09.2005 a. (II kd. t.l. 36) nähtub, et aine puhul oli tegemist 96,53 protsendilise etanooli lahusega, s.o. piiritusega. Samuti puudub vaidlus selles osas, et 08.09.2005 a. üle piiri toodud 11000 0,5 liitrilistes pudelites olnud vedeliku puhul oleks olnud tegemist millegi muuga kui alkoholiga, s.o. viinaga. Seega, oli nii 07.09.2005 a. kui ka 08.09.2005 a. üle Eesti Vabariigi piiri toodud ainete puhul tegemist alkoholiga. 4 1-07-1356 Järgnevalt tuleb kohtul analüüsida seda kas nimetatud alkohol oli käitlemiseks mittelubatud või mitte. Alkoholiseaduse § 7 lg 1 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkohol 1.alkohol, mis ei vasta Alkoholiseaduse § 4 lg 1 sätestatud nõuetele. 2.Piiratud käitlemiseks lubatud alkohol selle alkoholi käitlemist kitsendavate tingimuste vastaselt. 3.Piiritus, mille pakend on identne või äravahetamiseni sarnane alkohoolse joogi tarbijapakendiga. 4.Tarbijapakendis alkohoolne jook, mille etanoolisisaldus on üle 80 mahuprotsendi. 5.Puskar. 6.Piquett. D.B-le etteheidetav tegu sisaldab nõuetele mittevastava alkoholi käitlemist. Alkoholiseaduse § 4 lg 1 kohaselt on alkoholi käitlemiseks lubavad tingimused järgmised – 1.Vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele. 2.Peab olema kantud alkoholiregistrisse. 4.Vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele. 5.Vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele. 6.Olema alkoholi-, tubaka-, kütuse-, ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Kohtu hinnangul tuleb D.B puhul hinnata seda, kas tema poolt vahendatud alkoholi (viina ja piirituse) puhul oli tegemist käitlemiseks lubatud alkoholiga või mitte. Kohus leidis, et D.B-le esitatud süüdistusest ei nähtu muid alkoholi käitlemiseks mittelubatavuse aluseid kui seda, kas alkohol (s.o. viin või piiritus) olid kantud alkoholiregistrisse. Asjaolu kas selle eest tasuti sularahas või ülekandega, ei oma tähtsust, kuna see ei ole
Alkoholi eest tasumist sularahas võib küll pidada käitlemise korra rikkumiseks, mille eest võib järgneda vastutus väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest, kuid nimetatud asjaolu ei muuda veel käideldavat alkoholi käitlemiseks mittelubatavaks. Samuti ei ole
lg 1 koosseisu tunnuseks käitlemiseks lubatud viinalt aktsiisi mittemaksmine, kuivõrd antud tegevust ei saa käsitleda alkoholi hoidmise, ladustamise või edasiandmisena, s.o. käitlemise korra rikkumisena. Aktsiisimaksu mittetasumine võib teatud juhtudel küll vastata
tunnustele, kuid kuna selles ei ole D.B-le süüdistust esitatud, siis arvestades
ning § 3891 koosseisutunnuste erisusi, ei ole kohtul võimalik antud juhul, ilma süüdistatavale uue süüdistuse esitamata kuriteo kvalifikatsiooni muuta. Samuti ei ole D.B tegevust võimalik käsitleda
kohaselt salakaubaveona, kuivõrd tegemist oli Euroopa Liidu sisese (Läti Vabariigist Eesti Vabariiki) kaubaveoga. 08.09.2005 a. Läti Vabariigist Eesti Vabariiki toimunud 5500 liitri nisuviina õiguspärasuses asus kohus järgmisele seisukohale: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 24.12.2004 a. on Osaühing F. kantud riiklikku alkoholiregistrisse (III kd. t.l. 53, VI kd. t.l. 224) õigusega käidelda alkoholi, s.o. taotleda Läti Vabariigist alkoholitootjalt AS-lt P. 40 protsendilise alkoholisisaldusega „Pšeničnaja Classic“ (nisuviina) sissevedu. Samuti on süüdistatava D.B nimele 11.märtsil 2005 a. alkoholitootja P. poolt väljastatud volikiri tähtajaga kuni 10.03.2006 a. õigusega esindada nii riiklikes asutustes kui eraettevõtetes aktsiaseltsi P. huvisid Eesti Vabariigi territooriumil kõigis nendes küsimustes, mis on seotud P. toodangu reklaami ja müügiga (I kd. t.l. 143, 144). Eeltoodust järeldub, et D.B, alkoholitootja P. volitatud esindajana, omas õigust korraldada 08.09.2005 a. viina sissevedu Eesti Vabariiki kauba tellijale, osaühingule F.. Asjaolu, et D.B ei ole eraisikuna kantud riiklikku alkoholiregistrisse, ei oma antud 5 1-07-1356 juhul tähtsust, kuivõrd tal olid alkoholitootja (AS P.) volitused kauba vahendamiseks alkoholiregistrisse kantud osaühingule F.. -Osaühingu F. juhatuse liikme, tunnistaja M. K., ütluste kohaselt oli osaühingul sõlmitud leping Läti X (AS-ga P.), mille kohaselt võis OÜ F. viina tehasest osta ning sisse vedada. Samuti kinnitas tunnistaja, et osaühingul F. oli nii lahja kui kange alkoholi luba. -Tunnistaja H. V., samuti OÜ F. juhatuse liikme ütluste kohaselt oli osaühingul alkoholilitsents. Tunnistaja ütluste kohaselt tellis D.B F. kaudu alkoholi. Samuti oli D.B ja OÜ F. vahel sõlmitud leping, mille kohaselt pidi D.B organiseerima alkoholi saamist tootjalt, s.o. Lätis asuvalt OÜ-lt P.. -Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt tellis D.B 2005 a. septembri algul Lätist, OÜ F. nimel alkoholi, kusjuures firmal oli luba alkoholi tuua. Samuti oli kokku lepitud, et alkoholiaktsiisi tasub OÜ F.. D.B juhatamisel viidi alkoholikoorem X asuvasse lattu ning hakati maha laadima. Mahalaadimise ajal peeti aga koorem tollitöötajate poolt kinni. -Tunnistaja I. E. ütluste kohaselt laenas D.B 2005 a,. septembris 100 tuhat krooni, kuna tema, Lätis asuva viinatehase esindajana, pidi üle kandma alkoholikoorma raha. Kinnitamaks oma volitusi, näitas D.B tunnistajale ka enda nimele väljaantud tehase volikirja. Ülaltoodud tunnistajate ütlused kinnitavad samuti seda, et OÜ F. omas 2005 a. septembris õigust alkoholi käitlemiseks. Soovides alkoholi, kasutas osaühing vahendaja, s.o. D.B teenuseid. Samas oli D.B kui OÜ P. volitatud esindajal õigus vahendada OÜ-le F. alkoholi müüki. -Asja kohtulikul uurimisel tõusetus küsimus sellest kas firmade F. ning P. vahel sõlmitud tehingud olid seaduspärased ning kas sellekohased dokumendid pole mitte fiktiivsed. Kohus leidis, et antud juhul puudub alus pidada P. ning F. vahel sõlmitud tehinguid tühisteks või fiktiivseteks. Tehingu tühisuse alused on äratoodud TSÜS V peatükis, mille §-de 86, 87, 88 ja 89 kohaselt on tühisteks tehinguteks heade kommete või avaliku korraga vastuolus olevad tehingud, seadusega vastuolus olevad tehingud, käsutuskeeldu rikkuvad tehingud või näilikud tehingud. §-de 92, § 93, § 94, § 96 ja § 97 kohaselt võib tehinguid tühistada, kui need on tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse ja vägivalla või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et esineks eeltoodud aluseid OÜ F. ja P. vahel sõlmitud lepinguliste suhete tühiseks lugemiseks või tühistamiseks, millest tulenevalt ei saa nimetatud firmade vahel sõlmitud tehingut lugeda tühiseks või fiktiivseks. -I. P. maksuarvest nr.070905/01 (II kd. t.l. 198-199,200) ning arvest nr. 070905/01 (II kd. t.l. 205-208) nähtub, et alkoholitootja I. P. on kauba saajale OÜ-le F. esitanud arved 11000 0,5 liitrilise pudeli, 550-s kastis oleva 40 protsendilise alkoholisisaldusega Psheničnaja viina eest tasumiseks. Arvetest nähtub, et need on esitatud 07.09.2008 a. Toote nimetus ning kogused annavad alust arvata, et tegemist oli sama alkoholiga, milline toodi 08.09.2005 a. üle Eesti Vabariigi piiri, ladustati X asuvasse AS X lattu ning võeti ära tollitöötajate poolt. Alkoholitootja esitatud arved kauba ostjale, OÜ-le F. kinnitavad seda, et kauba saajaks oli mitte D.B kui eraisik, vaid OÜ F., millisel firmal aga oli luba nimetatud alkoholi käidelda. -Kohtueelses menetluses on 22.09.2005 a. läbiviidud läbiotsimise käigus (II kd. t.l. 90-93) D.B kasutatavast sõiduautost X leitud AS I. P. hinnakiri erinevate toodete hindadega seisuga 30.07.2004 a. (II kd. t.l. 148). Prokuröri hinnangul viitab n.ö. „vana“ hinnakiri sellele, et D.B ei saanud olla „õigeks“ I. P. esindajaks. Kohtu hinnangul on antud seisukoht oletuslik ning see asjaolu, et tegemist on üle aasta vana hinnakirjaga ei lükka ümber D.B väiteid ning dokumentaalseid tõendeid tema I. P. volitatud esindajaks olemise kohta. Samuti ei kinnita sama läbiotsimise käigus sõidukist leitud käsikirjaline kiri ja kalkulatsioon, milles on märge „10 alust Margusele“ (II kd. t.l. 149) seda, et D.B poolt tellitud ja 08.09.2005 a üle piiri sisseveetud alkohol toodi mitte OÜ-le F. vaid „Margusele“ . Kohtu 6 1-07-1356 hinnangul on selline prokuröri seisukoht oletuslik, kuivõrd äravõetud paberilehel tehtud arvutustest ning märgetest ei ole üldse võimalik midagi konkreetset järeldada. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et
lg 1 puhul on tegemist küllalt kitsa koosseisuga, mis kohaldub üksnes käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmisele, ladustamisele ja edasiandmisele, mitte aga alkoholi aktsiisilt tasumata jätmisele. Kuna konkreetne, Eesti Vabariiki toimetatud „Pšeničnaja“ marki viin oli kantud 24.12.2004 a. riiklikku alkoholiregistrisse, samuti puuduvad antud juhul ka muud alkoholi käitlemiseks mittelubatavuse alused AlkS § 7 lg 1 mõttes, siis tuleb nimetatud alkohol lugeda käitlemiseks lubatuks. Tulenevalt ülaltoodust asus kohus seisukohale, et D.B käitumises 08.09.2005 a. toimunud viina Eesti Vabariiki sissetoimetamises puudub
lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis ning D.B kuulub nimetatud kuriteoepisoodis õigeksmõistmisele. Järgnevalt analüüsib kohus D.B-le esitatud süüdistust 07.09.2005 a. toimunud piirituse toimetamises Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Nimetatud kuriteoepisoodis on süüdistatav selles osalemist eitanud. Kohtu hinnangul tuleb analoogiliselt teise kuriteoepisoodiga, kus sisseveetud kaubaks oli viin, analüüsida seda, kas sisseveetud piirituse puhul oli tegemist käitlemiseks lubatud alkoholiga või mitte, s.o. kas alkohol vastas Alkoholiseaduse § 4 lg 1 käitlemist lubavatele nõuetele. Asjaolu kas piirituse puhul oli tegemist alkoholiga, on kohus juba eelpool hinnanud ja asunud seisukohale, et tegemist oli alkoholiga. Erinevalt 08.09.2005 a. üle piiri toimetatud viinast, ei ole piiritus kantud riiklikku alkoholiregistrisse. Nimetatud asjaolu välistab Alkoholiseaduse § 4 lg 1 p 2 ja § 7 lg 1 p 1 kohaselt alkoholi lubatavuse. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata kas on tõendatud
lg 1 objektiivsesse koosseisu kuuluv käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine D.B poolt. Hoidmiseks on asja valdamine, s.o. enda mõju all hoidmine. Ladustamine on hoidmine spetsiaalses hoiukohas (laos, hoiuruumis, keldris jne.). Edasitoimetamine on asja üleandmine isikule, kes ei ole üleandja mõju all (suunatav). Seega on üleandmine asja andmine hoidja mõju alt välja. Samas on hoidja mõju all olevale isikule üleandmine käsitletav kaastäideviijate vahelise koostööna, mitte aga edasitoimetamisena selle koosseisu mõttes. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud järgmised asjaolud – Jälitusprotokolliga kriminaalasjas 17.08.2006 a., milline on koostatud Tallinna Linnakohtu 05.07.2005 a. määruse alusel (III kd. t.l. 99) ja on läbiviidud 30.08.-05.09.2005 a. jälitustoimingutena KrMS § 118 kohaselt tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või muu teabe salajane pealtkuulamise või vaatamisega. Jälitustoiminguga saadud teave on stenografeeritud (III kd. t.l. 100-112), samuti kohtuistungil kuulatud. Jälitustoiminguga saadu tõendab järgmist – 31.08.2005 a. on süüdistatav D.B telefoni teel pöördunud A. K. poole ning avaldanud soovi veoki saamiseks, et ära tuua kaupa Daugavpilsist (III kd. t.l. 102 pöördel). -31.08.2005 a. on D.B pöördunud S. M. direktori V. K. poole sooviga järgmisel nädalal n.ö. „asi ära teha“ ning V.K. on tundnud huvi selle vastu kui palju vastaspool vastu võtta jõuab. Kriminaalmenetluse põhjal järeldub, et nimetatud jutt puudutas 05.09.2005 a. algavat nädalat. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et piiritus toodi Eesti Vabariiki 07.09.2005 a. Nagu kriminaalmenetlusega on selgunud, puudutas eeltoodud vestlus piirituse tellimist (III kd. t.l. 103). -02.09.2005 a. on D.B teatanud T. T., et järgmisel, s.o. 05.09.2005 a. algaval nädalal toimuvast kauba veost.(III kd. t.l. 104). 03.09.2005 a. peetud telefonivestluses T. T. on D.B kokku leppinud toodava kauba koguses ja hulgas ning kokku leppinud hoiuruumi 7 1-07-1356 võtmete saamises T. T. vennalt. Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et X võtmed, mille ruumidesse piiritus hiljem paigutati, olid T. T. venna T. T. valduses. -03.09.2005 a. on M. V. helistanud D.B-le. Nende omavahelisest vestlusest nähtub, et D.B tundis huvi kui palju kaupa ta „Vasja“, s.o. V. K. tellida saab, millises koguses „Dubovõi“, s.o. T. T. kaupa soovib, samuti autojuhi kohta. Vestlusest nähtub, et M. V.ja D.B leppisid kokku kauba, s.o. alkoholi sissetoomises.(III kd. t.l. 105). -03.09.2005 a. on D.B ja V. K. kokku leppinud kauba veo jaoks auto muretsemises, samuti on D.B avaldanud soovi konkreetse autojuhi osas. V.K. on lubanud ära saata nn. „kümme ühikut“ (III kd. t.l. 105 pöördel). Kohtu hinnangul tähendas kümme kauba paigutamist kümnesse mahutisse. -03.09.2005 a. on D.B teatanud M. V., et kuna tal on „Vasjaga“, s.o. V. K. kokku lepitud, võib auto veoks ära tellida (III t.l. 106). Kohe pärast nimetatud kõne teatas M. V. T. T., et veo osas on kokku lepitud (III kd. t.l. 106 pöördel). -03.09.2005 a., kohe pärast eeltoodud kõne on T. T. D.B-le teatanud, et ta on valmis kaupa vastu võtma ning „selleks on üks inimene terve päev olemas“. Samuti on „Marguss“ (M. V. nõus „arbuusid“ (s.t. mahutid) vastu võtma (III kd. t.l. 106 pöördel). -03.09.2005 a. D.B teatas oma telefonikõnes M. V., et „Dubovõi“, s.o. T. T. on nõus ära ostma nn. „arbuuse“ kuus tonni. (III kd. t.l. 107 pöördel). -03.09.2008 a. on M. V. ja T. T. omavahelises kõnes arutanud saadava kauba koguse üle „kolm suurt ja üheksa väikest“. (III kd. t.l. 107-108) Eeltoodu viitab sellele, et arutati, millistes mahutites kaup saabub. -04.09.2005 a. T. T. kõnes D.B-le on T. T. tundnud huvi, millal ta võib auto kaubale järgi saata (III kd. t.l. 109). -04.09.2005 a. on D.B V. K. kokku leppinud selles, palju D.B kaupa soovib ja teatanud, et soovib võtta „kuus arbuusikest“ (III kd. t.l. 109). Nimetatud kõnele mõne tunni pärast järgnenud kõnes pakub V.K. aga D.B-le suuremat kaubakogust peale mida teatab D.B kohe T. T., et Läti pool pakub suuremat kogust (III kd. t.l. 109 pöördel). Järgnevas omavahelises telefonikõnes lepivad T. T. ja D.B kokku selles, et D.B telliks siiski „kuus ühikut“ (III kd. t.l. 110), kuid järgmises kõnes, vähem kui kolme minuti pärast lepivad kokku, et kauba kogus võiks olla „seitse või kaheksa ühikut“ ning selle võiks ära saata teisipäeval või kolmapäeval (III kd. t.l. 110), s.o. kas 06.09 või 07.09.2005 a. Kohe pärast nimetatud kõnet võttiski D.B ühendust V. K. ning teatas talle, et vedu võiks toimuda kolmapäeval (III kd. t.l. 110 pöördel). Seega leppis D.B V.K. kokku, et vedu toimub 07.09.2005 a. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et piirituse sissetoomine Läti Vabariigist Eestisse toimuski 07.09.2005 a. Kohe pärast eeltoodud telefonikõnet on D.B helistanud nii T. T. kui ka M. V. (III kd. t.l. 111) ning teatanud neile, et vedu toimub kolmapäeval, s.o. 07.09.2005 a. 05.09.2005 a. on M. V. helistanud D.B-le ja teatanud oma nõustumisest, et asi võiks toimuda kolmapäeval (III kd. t.l. 111 pöördel). -Telefonikõnedes A. K. ja S. K. (III kd. t.l. 112 ja 112 pöördel) on A.K. teatanud D.B-le , et tal on võimalik anda transpordivahend 06.09. või 07.09.2005 a. Daugavpilsist kauba äraveoks, samuti on D.B teatanud sellest S.K.. Eeltoodud kõneeristustest nähtub, et D.B tellis oma tuttavalt S. M. direktorilt V. K. kaupa eesmärgiga see müügiks üle anda T. T.. Kauba saamise korraldamises osales aktiivselt ka M. V.. Telefonikõnedest nähtub, et omavahel lepiti kokku nii kauba koguses kui ka selles millal ning millise transpordivahendiga vedu toimub. Samuti leppis D.B T. T. kokku selles kuhu saadav kaup paigutada (T. T. poolt kasutatavasse X). Kohtu hinnangul annab eeltoodud isikute omavaheliste vestluste sisu (jutt nn. arbuusidest ehk mahutitest, kauba toomises kokku lepitud kuupäev 07.09.2005 a.) alust kinnitada, et kokkulepitud ja tellitud 8 1-07-1356 ning üle piiri toodud kaubaks oli 07.09.2005 a. sissetoodud piiritus. Eeltoodust järeldub, et D.B osales aktiivselt piirituse veo tellimises ning korraldamises. -Jälitusprotokolliga, milline on koostatud 17.08.2006 a. Tallinna Linnakohtu poolt 06.09.2005 a. väljaantud määruse alusel (III kd. t.l. 113) on jälitustoiminguga KrMS § 118 kohaselt, tehniliste sidekanalite kaudu edastava teabe või muu teabe salajase pealtkuulamise või vaatamisega tuvastatud järgnevaid asjaolusid – 06.09.2005 a. teatab V.K. telefoni teel D.B-le, et kaupa toova sõiduki numbri lõpus on seitse, et tegemist on usaldusväärse autojuhiga, kellel on Leedu kodakondsus ning koguseks on „üheksa arbuusi“. Kõnest nähtub, et autojuhi kodakondsus pakkus D.B-le huvi, kuna nn. „halli passiga“ autojuht ärataks piiripunktis rohkem kahtlust (III kd. t.l. 117-118). -06.09.2005 a. võttis M. V. ühendust autojuhi I. P. (III kd. t.l. 118-119) ning tundis huvi tema kodakondsuse vastu. Saanud teada, et tegemist on Leedu kodanikuga, väljendas M.V. rahulolu, kuna kodakondsuseta autojuht ärataks piiril tähelepanu. Seejärel leppis M.V. kokku K. R. piirile minekuks (III kd. t.l. 119). -07.09.2005 a. hommikul teatas kaupa vedanud autojuht I. P. sõnumiga M.V., et ta on kohale jõudnud ning viibib tanklas (III kd. t.l. 119 pöördel). Seejärel teatas D.B M. V., et „ta on kohale jõudnud“(III kd. t.l. 119 pöördel). Jälitusprotokollist 17.08.2006 a. KrMS § 117 alusel läbiviidud jälitustoimingute – sidekanalite kaudu edastavate sõnumite kohta ja D.B kasutuses olnud mobiiltelefoni kõnedeeristuste kohta nähtub, et D.B viibis 07.09.2005 a. hommikul vähemalt alates kella 6.51-st Häädemeeste 13 tugimasti piirkonnas, s.o. Ikla piiripunkti lähistel. -K. R. telefonikõnedest M. V. nähtub, et 07.09.2005 a. ajavahemikus kella 7.21-st kuni 8.13ni on K. R. telefoni teel informeerinud M. V. piiril toimunust ning teatanud sellest kas koormaid jälgitakse (III kd. t.l. 119 pöördel,120, 120 pöördel, 121). -M. V. ja D.B omavahelistest vestlustest nähtub, et M.V. informeeris asjast huvitatud D.B piiril toimuvast ((III kd. t.l. 120-121). Kella 8.40 ajal andis M.V. omavahel eelnevalt kokku lepitud märguandega (köhimisega) D.B-le märku, et koorem on piiripunkti läbinud, mispeale D.B võttis kohe ühendust T. T. ning teatas koorma peatsest saabumisest (III kd. t.l. 121 pöördel). Kõneeristustest nähtub, et D.B oli ärevil ja närviline, kuna koorma piiripunktist ületulek viibis. Samuti andis D.B T.T. korralduse paigutada veok hoidlasse nii, et hoidla uksed saaks sulgeda ning veok jääks selle tagajärjel väljast mittenähtavaks. D.B poolt antud korraldused kinnitavad, et ta oli mures ning ärevil ebaseadusliku alkoholikoorma üle piiri toimetamise ohutuse suhtes, samuti soovis ta varjata nimetatud koorma paigutamist hoiukohta. -D.B telefonikõnest V. K. (III kd. t.l. 122) nähtub, et D.B on pärast alkoholikoorma üle piiri toimetamist võtnud selle saatjaga ühendust ning leppinud kokku koorma eest tasumises. -T. T. kõnest M. V. nähtub, et toodud kauba koguseks oli „kaheksa suurt ja neli väikest“(III kd. t.l. 125). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et jutt käis mahutitest, kuivõrd piiritus oli pakendatud kaheksasse 1000 liitrilisesse ja nelja 225 liitrilisesse mahutisse. -D.B kõnest T. T. 07.09.2005 a. kell 15.03 (III kd. t.l. 125-126) nähtub, et T. T. on osa koormast kätte saanud ning sõidab nüüd järgi teisele osale. -D.B telefonikõnedest M. V. 07.09.2005 a. alates kella 17.03-st nähtub, et nad ei saanud enam ühendust T. T., mis ajas D.B ärevusse (III kd. t.l. 126, 126 pöördel, 127). Kella 17.44 ajal on aga T. T. võtnud M. V. telefoni teel ühendust ning teatanud, et ta on ise veoki roolis ning viib koorma kohale. Alates kella 17.53-st ei ole ei D.B ega M. V. T. T. enam telefoniühendust saanud, samuti ei vastanud T. T. talle saadetud sõnumitele (III kd. t.l. 128, 129,130, 131, 134 pöördel). Kõneeristustest nähtub, et D.B on sellest tugevasti häiritud, kahetseb, et ta ise koormaga kaasa ei läinud, samuti soovib ta T.T. suhtes kasutada vägivalda ja soovib võtta T. T. pere pantvangiks või mõjutada teda venna kaudu, 9 1-07-1356 kuna kahtlustab teda kaaslaste altvedamises (III kd. t.l. 129 pöördel, 130, 131). Oma ärevusest ning probleemidest on D.B telefonikõnes teatanud ka E. R. ((III kd. t.l. 133-134). Järgmisel päeval, s.o. 08.09.2005 a., kell 10.22 on D.B koorma ja nn. „laohoidja“ kadumisest teatanud ka Vasilijs Krupenicsile (III kd. t.l. 141 pöördel - 142). -D.B telefonikõnes E. R. (III kd. t.l. 149-150) on D.B teatanud, et T. T. oli üks kauba ostjatest, kuid „ta on nüüd maha võetud“, s.t. kinni peetud. -Jälitusprotokollist 17.08.2006 a., milline on koostatud Lääne Ringkonnaprokuröri 27.09.2005 a. loa LÄRP-16/417 alusel ja on läbiviidud KrMS § 117 alusel andmete kogumisena üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastavate sõnumite kohta (III kd. t.l. 89-91) nähtub, et D.B (mobiiltelefoni abonendi nr. 5136887) asukoht on 07.09.2005 a. alates kella 6.51-st kuni 8.58-ni olnud Pärnu maakonna Häädemeeste tugimasti piirkond, s.o. Ikla piiripunkti lähedane ala. Kriminaalmenetluse käigus läbiviidud jälitustoimingutest ja kõneeristustest nähtub, et nimetatud ajavahemikul suhtles D.B mobiiltelefoni teel aktiivselt M. V., kes informeeris D.B piiril toimuvast ning piiritusekoorma liikumisest. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et D.B viibis varahommikusel ajal piiripunkti läheduses juhuslikult ning seda samal ajal kui tema eelnevalt tellitud piiritusekoorem üle Eesti Vabariigi tollipiiri sisse toodi. Lähtudes eeltoodud, kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingutest asus kohus seisukohale, et D.B, leppis esmalt kokku Läti Vabariigis asuva partneri V. K. piirituse ostmises ning toimetamises Eesti Vabariiki. Seejärel leppis D.B kokku M. V. veo korraldamises ning T. T. talle piirituse üleandmises. Seejärel tema, 07.09.2005 a. viibides Ikla piiripunkti läheduses ning olles aktiivses telefoniühenduses samal ajal piiril viibinud M. V., jälgis pidevalt talle piiripunktist antud info põhjal piiritusekoormaga toimuvat. Samuti korraldas ta kauba edasitoimetamist ning hoidlasse paigutamist. Kohe pärast kauba üle piiri toimetamist teatas ta sellest ka isikule kellelt ta kauba tellis – s.o. V. K. ning leppis temaga kokku kauba eest tasumise tingimused. Kohtu hinnangul ei saa siinkohal jätta tähelepanuta ka asjaolu, et D.B ja M. V. poolt oli koorma piiriületuse aeg korraldatud selleks ajaks kui piiril toimus tolliametnike vahetus. Arvestades salakaubaveo senist praktikat, on nimetatud aeg kõige sobivam ebaseadusliku kaubaga piiri ületamiseks, kuna siis on risk kontrollimise alla sattud kõige väiksem. Kohus leidis, et eeltoodud tõendid kinnitavad D.B poolt mittelubatud alkoholi, s.o. piirituse hoidmise, ladustamise ja edasitoimetamise suunamist. -Tunnistaja T. T. seletas kohtus, et ta sündmust ning alkoholi ostmise asjaolusid 2005 a. augustist enam ei mäleta. Samas ta aga kinnitas, et oli veoki roolis ning toimetas selles olnud alkoholikoorma Viimsis asuvasse lattu, kus ta hiljem kinni peeti. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegemist oli sama alkoholi, s.o. piiritusekoormaga, mille D.B tellis Läti Vabariigist V. K. ning milline toodi üle Eesti Vabariigi Ikla piiripunkti 07.09.2005 a. -Tunnistajana ülekuulatud M. V. tõendas, et 07.09.2005 a. hommikul piiril viibinud K. R. teatas telefoni teel millal piiril viibinud tolliametnikud ära läksid peale mida võis koorma üle piiri tuua. Seejärel suunati veok eelneva kokkuleppe alusel X, kus viibis ka kauba saaja T. T.. M. V. kinnitas, et D.B viibis ja ootas veokit Häädemeestel asuvas nn. Valge (omaniku nimetus) bensiinitanklas. Veose liikumisest ja tulekust teatas M. V. D.B-le telefoni teel. Piiril olukorda jälginud K. R. toimetas D.B aga hiljem Pärnusse. M. V. kohtus antud ütlused kinnitavad D.B suunavat tegevust alkoholi, s.o. piiritusekoorma veol. -Tunnistaja P. T. kinnitas, et tema firma veokiga X osutati 2005 a. septembris transporditeenust T. T., kes soovis Häädemeestelt kuuel alusel asunud kaupa ära tuua. Harjumaal Viimsi kohviku juurde saabunud koorma toimetas T. T. ise, asudes autojuhi asemele, edasi Viimsis asuvasse lattu. P. T. kinnitusel oli kaup anumates ning kauba 10 1-07-1356 saatelehele oli kaubana märgitud „suusaliim“. Samas oli tunda olnud piirituse lõhna. Tunnistaja ütlused kinnitavad T. T. poolt D.B tellitud kauba saamist. Asjaolu, et kauba nimetusena oli saatelehele märgitud tegelikkusele mittevastav suusaliim, viitab soovile tegelikku veetavat kaupa varjata. -Tunnistaja V. R., kes töötas Osaühingus V. autojuhina kinnitas, et 2005 a. septembri algul teatas tema ülemus P. T., et tuleb tuua kaup, tunnistaja mäletamist mööda liim Pärnust Tallinnasse. Pärnu maakonnas asunud angaaris laaditi tõstukiga veokile aluste peal olnud tünnid ning üks džiibiga sõitnud mees andis tunnistajale veose dokumendid, millel oli märgitud „liim“. Veose viis V.R. Harjumaal Lagedile, kus sama mees, kes oli džiibiga ning andis veosedokumendid, võttis veoki ning käis sellega kuskil ära. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et mees, kes andis veosedokumendid ning võttis hiljem Harjumaal veoki, oli D.B kaudu kauba saanud T. T.. -Tunnistaja E. T. kinnitas, et T. T. olid X, s.o. piirituse ümberlaadimise koha võtmed, kuna tema firma hoidis ja valmistas seal kaminapuid. -J. K. ütluste kohaselt asusid X Osaühingu A. tootmisruumid. Osaühing tegeles ka alkoholi tootmisega ning T. T. oli juurdepääs osaühingu ruumidesse. 2005 a. septembris toodi laohoonesse tünnides olnud piiritus. Kauba mahalaadimisel pidasid tollitöötajad J.K. kinni. Piiritust müügiks pakkus J. K. R.P. -R. P. seletas kohtuistungil, et 2005 a. suvel soovis J. K. osta piiritust. Mõni aeg hiljem pakkus piiritust T. T.. Nimetatud pakkumisest teatas R.P. J.K. ning seejärel lepiti kokku, et kaup viiakse Viimsisse. 2005 a. septembris kohtus R.P. T.T. Viimsi Statoili bensiinijaama juures. Sinna tuli ka veoauto kaubaga. T.T. asus juhi asemel veoki rooli ning viis koorma J.K. alkoholitootmise hoone juurde Viimsis. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegemist oli sama, D.B poolt tellitud, 07.09.2005 a. Eesti Vabariiki sisseveetud ja T. T. üleantud ebaseadusliku piiritusega. -07.09.2005 a. on kinnipidamise käigus T. T. äravõetud koopia OÜ E.S. saatelehest nr. X, mille kohaselt oli veoseks OÜ-le L. 9000 kg. liimi (II kd. t.l. 138). Saateleht on asitõendina liidetud kriminaalasja juurde. Nimetatud saatelehe kohta andsid ütlusi ka tunnistajad P. T. ning V. R.. Äriregistri otsingusüsteemi andmetel ei eksisteeri osaühinguid E. S. ning L.. Seega oli tegemist fiktiivse, tegelikkusele mittevastava kauba saatelehega, millega püüti varjata 07.09.2005 a. toimunud ebaseadusliku alkoholi vedu. -Vaatlusprotokollist, fototabelitest (II kd. t.l. 1-5) ning kohtuistungil vaadeldud CD plaadil olevast videokaamerate salvestisest nähtub D.B tellitud veose saabumine furgoonhaagisega veoautol X, reg nr. X, haagise number X Ikla piiripunkti parklasse 07.09.2005 a. hommikul kell 8.35, kell 8.39 sõidab veok Ikla piiripunkti rajale nr. 5 ja kell 8.42 väljub veok Ikla piiripunktist Pärnu suunas. Salvestisel on näha tumedat värvi sõiduauto X, riiklik reg. nr. X samaaegne viibimine piiripunktis ning selle lahkumine sealt koos alkoholi vedanud veoautoga X. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud sõiduauto kasutajaks oli M. V.. Salvestise põhjal on tõendatud M. V. koorma saabumise ajal piiripunktis viibimine ning nn. olukorra jälgimine. Mobiiltelefonide kõneeristustest nähtub, et M.V. informeeris olukorrast samal ajal Häädemeestel, Valge tanklas viibinud D.B. -07.09.2005 a. XXX koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (II kd. t.l. 11-32) nähtub, et laohoone juurest on kinni peetud veoauto X, reg. nr. X. Veokist on laohoonesse mahavõetud valget värvi, piirituselõhnalise vedelikuga täidetud mahutid. Kriminaalmenetluse käigus läbiviidud ekspertiisiga on tuvastatud, et mahutites olnud vedelik oli piiritus (II kd. t.l. 36). Samuti on kindlaks tehtud, et tegemist oli D.B poolt tellitud ja korraldatud ning T. T. üleantud ebaseadusliku alkoholi (piirituse) koormaga. -AS R. ja maaameti kodulehekülgedelt tehtud väljatrükkidel (IV kd. t.l. 1,2) on äratoodud Ikla piiripunkti, Häädemeeste asula, Valge tankla ning X asukohad. Väljatrükkidest nähtub, et koht, kus viibis ja sai telefoni teel infot D.B ning ootas veose saabumist, 11 1-07-1356 Häädemeeste Valge tankla, asub teeotsas, kust veok pidi Tallinn – Pärnu – Ikla maanteelt ära pöörama X suunas. Nimetatud asukoht viitab sellele, et sealt sai D.B visuaalse ülevaate ja kinnituse koorma liikumisest varem lepitud ümberlaadimise kohta. Kohus leidis, et ülaltoodud tõenditest nähtub D.B poolt käitlemiseks mittelubatud alkoholi edasitoimetamise korraldamine, milline tegevus vastab
Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas käitlemiseks mittelubatud alkoholi puhul oli tegemist suure kogusega. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogus suur, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka ja kütuseaktsiisi seaduse § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära. Teo toimepanemise ajal oli selleks 152 krooni ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et piirituse osas ületas ta kümnekordse aktsiisimäära, milline oli 1520 krooni (152 X 10) 859 kordselt (8900 liitrit X 152 X piirituse mahuprotsent 0,9653 = 1305857.84 : 1520 = 859,117 ) s.o. tunduvalt suuremas ulatuses. Asja kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et D.B kasutas teo toimepanemisel mittelubatud alkoholi edasitoimetamisel autojuhti vahendliku täideviijana. Olles teoplaani väljatöötajaks ning selle korraldajaks, valitses ta tegu kaaluka ülekaaluga. Subjektiivsest küljest on tema käitumine käsitletav teo toimepanemisena
lg 2 mõttes kavatsetult, kuivõrd teo toimepanemisel seadis D.B eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu, ebaseadusliku alkoholi edasitoimetamise teostamise ning oli teadlik, et oma tegevuse tulemusena see saabub. Edasitoimetamisel tegutses ta grupis koos M. V., kelle osas on kriminaalasja menetlus käesolevast kriminaalasjast eraldatud. Seega, lähtudes eeltoodust, on leidunud tõendamist, et D.B oma käitumisega, mis seisnes suures koguses mittelubatud alkoholi, s.o. piirituse edasitoimetamises 07.09.2005 a. suures koguses, pani toime
Karistuse kohaldamine. Asja kohtulikul arutamise põhjal ei tuvastanud kohus D.B käitumises 07.09.2005 a. toimepandud kuriteoepisoodi osas teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. D.B on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata. Väärtegude toimepanemise eest teda viimase kolme aasta jooksul karistatud ei ole (IV kd. t.l. 22). Karistuse kohaldamise aluseks on
Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja kohtulikul arutamisel D.B osas
lg 1 p 1-9 või
Karistust raskendava asjaoluna luges kohus D.B poolt süüteo toimepanemist grupi poolt
Asja kohtuliku arutamisega on kindlaks tehtud, et D.B on süüdi ulatuslikus, ebaseaduslikus alkoholi (s.o. piirituse) veos. Nimetatud ebaseadusliku veo tagajärjel toimetati Läti Vabariigist üle tollipiiri Eesti Vabariiki 8900 liitrit piiritust, mida on võimalik tarvitada ning millest on võimalik valmistada suurtes kogustes erinevaid kangeid alkohoolseid jooke. Kohtu hinnangul tekitas D.B nimetatud teoga märkimisväärset kahju Eesti Vabariigile, kuivõrd ebaseadusliku alkoholi käitlemisega jäid riigile laekumata ettenähtud maksud, samuti loodi olukord suures koguses ebaseadusliku alkoholi paiskumiseks siinsele turule. Samas ei nähtu kriminaalmenetluse ning kohtuliku uurimise põhjal, et D.B oleks kuriteo toimepanemise tulemusena teeninud suurt varalist kasu. Kriminaalasjas ei ole tema vastu tsiviilnõudmisi esitatud.
lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuivõrd D.B on enne antud kriminaalasjas kuriteo toimepanemist näidanud end seaduskuuleka isikuna, ei ole kohtu hinnangul tema karistamine reaalse vangistusega vajalik. Samas tuleb talle aga edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks kohaldada tingimuslikku karistust sanktsiooni 12 1-07-1356 keskmise määra lähedases määras ning panna ta katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Asitõenditena on kriminaalasja juurde liidetud 3000 liitrit piiritust, milline asub hoiul HTG Invest tollilaos. Kuna nimetatud piirituse puhul on tegemist
sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ainega, siis kuulub see
Samuti on asitõenditena kriminaalasja juurde liidetud 11000 0,5 liitrilises pudelis olev alkohol (viin), milline asub hoiul AS Sivex International tollilaos. Kuivõrd kohus leidis, et D.B süü ei ole selles kuriteoepisoodis, mis puudutab viina Läti Vabariigist Eesti Vabariiki toimetamises, tõendamist leidnud, siis tuleb kaup üle anda selle ostjale Osaühingule F.. Veel on kriminaalasja juurde asitõenditena liidetud AS V. H. tankla sularaha arve 07.09.2005 a. nr. 040907065628 L. E. AS arve/kviitung 442/02/00000 07/09/05, paberileht käsikirjalise tekstiga „X“, OÜ E. S. saateleht nr. 19243, AS I. P. hinnakiri 30.07.2004 a. seisuga, A4 formaadis paberileht, mille ülaosas on kiri „240“, valuutavahetuskviitung, Tarvo Tamme sõiduautost leitud paberileht kirjadega, venekeelne kuluteekonnaleht ja joonistatud plaan koos märkmepaberiga, 13.09.2005 a. veoauto X ja haagise vaatluse käigus veoauto kabiinist äravõetud 3 tahhograafi ketast, CD plaat jälitusprotokollides esitatud videosalvestuste ja kõnedega kolmes kataloogis 186 failil, CD plaat Ikla piiripunkti kaamerate salvestusega ning Hansapanga diskett „Kirja nr.200.2003-032/029647-2 lisa. Nimetatud asitõendid tuleb jätta kriminaalasja juurde. Menetluskuludena on kriminaalasjas taotletud 11000 pudeli, s.o. 5500 liitri nisuviina Pšeničnaja“ hoiukulude ning 3000 liitri piirituse hoiukulude väljamõistmist. Kohus leidis, et kuna D.B ei ole süüdi viina veo kuriteoepisoodis, siis tuleb selles osas hoiukulu nõue jätta läbi vaatamata. Piirituse hoidmise osas on esitatud nõue hoiukulude hüvitamiseks summas 5852.45 krooni. Kohtu hinnangul on nimetatud summa mõistlik ning kuulub D.B-lt väljamõistmisele. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb D.B-lt välja mõista 6525 krooni sundraha riigi tuludesse seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.