1-08-10586\7

1-08-10586 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2008.a.. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-10586 / nr 07 23140 0045 / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Ilja Malštšukov Kohtuistungi aeg
2. novembril 2008.a. Kriminaalasi Prokurör S.A süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses. Natalja Kutepova Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil SÜÜDISTATAV: S.A. -elukoht : xxx ,isikukood : xxx,kodakondsus: Eesti ,haridus: 8.klassi ,emakeel: vene keel, töökoht : ametlikult ei tööta. Kriminaalkorras karistamata . Valitud tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Mõista S.A./span> süüdi KarS § 424 järgi ning karistada 3 (kolme) kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista S.A-le 2 (kahe) kuuline vangistus. KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui S.A ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg.2 alusel panna lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. 1 KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta S.A-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista S.A-lt välja KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulud osaliselt s.o. 50 % sundraha ehk 3262.50 krooni (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti ) ja advokaadi õigusabikulud summas 796.50 krooni (seitsesada üheksakümmend kuus krooni ja 50 senti ) riigituludesse. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ S.A , 1-08-10586 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule.Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 25.novembril 2008.a.,apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav kohtukantselei kaudu 15.detsembril 2008.a. alates kella 15.00 Esitatud süüdistus : S.A süüdistatakse selles, et tema, olles 21.06.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud Liiklusseaduse § 74`19 lg 1 alusel rahatrahviga 12 000.- krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6-ks kuuks mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis uuesti 19.11.2006.a. kella 23.33 ajal Tallinnas, Mahtra 14ª maja juures mootorsõidukit XXX reg/nr xxx, olles joobeseisundis ning omades kehtivat karistust sama teo eest. Seega S.A, olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu järeldused. Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav S.Aberg tunnistas kohtuistungil ennast süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Täiendavate ütluste andmisest KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo episoodi kohta kohtuistungil süüdistatav loobus. Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks KarS § 424 järgi Kaitsja leidis, et süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud õigesti ning kogutud tõendid lubatavad. Puuduvad takistused lühimenetluses kriminaalasja arutamiseks Kohus leiab, et peale süüdistatava S.A eeluurimisel enda süüd kinnitavate ütluste on kuritegu KarS § 424 järgi tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega : Kohus avaldas kohtuistungil S.A eeluurimisel antud ütlused /t.l. 22-23) ,mille kohaselt ta istus 19.11.2006.a. umbes kella 23.22 ajal Tallinnas Mahtra tänaval juhtis mootorsõidukit xxx reg. nr-ga xxx olles alkoholijoobes. Ei mäleta sündmuse kõiki asjaolusid, kuid viis Lasnamäel Kärberi tänava lähedal baaris ja jõi õlut, kuid kogust ei mäleta. S.A ei mäleta ka seda, kuidas sõiduki juhtimisega toime tuli, kuid mäletab, et oli avarii 2 ja politsei pani teda alkomeetrisse puhuma ning tuvastati alkoholijoove, kuid kui suur see oli, ei mäleta. Peale süüdistatava enda ütluste uuris kohus antud kriminaalasjas kogutud teisi kirjalikke tõendeid : s.o. väärteoprotokoll AB 811953 20.11.2006.a.. /t.l. 7/ ja joobeseisundi tuvastamise protokoll 19.11.2006.a. /t.l. 8/, milledest nähtub, et S.A peeti kinni XXX, reg. nr. xxx roolis kinni 19.11.2006.a.kell 23.22 Tallinnas Mahtra 14A juures ning kinnipidamisel tuvastati S.A l joove 1,13 mg/l kohta. Tuvastamise tulemusega S.A nõustus kohapeal ja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres ta loobus. Tunnistaja Triin Sarapuu ütluste /t.l. 11/ kohaselt teostas ta, olles autopatrullis 19.11.2006.a. Laagna teel liiklusjärelevalvet ja kella 23.18 märkas tuledeta ebakindla sõidustiiliga sõiduautot xxx reg. märgiga xxx, mis liikus Mustakivi tee poole. Andis sõidukile peatumismärguande sinise vilkuri ja helisignaaliga, kuid sõiduk lisas kiirust ja püüdis põgeneda, tehes liiklusohtlikke manöövreid ning sõites üle haljasalade ja ohutussaari, lõpuks liikudes Mahtra tee poole majade vahele haljasala ja kõnnitee kaudu läbi põõsaste sõitis vastu laste mänguväljakul olevate pinkidele ja selle tagajärjel paiskus sõiduk katusele. Teine patrullis olev politseinik Kalda pidas kinni xxx roolis olnud isiku, kelleks osutus S.A .. Isikul puudus juhtimisõigus, mis oli karistuseks ära võetud ja isik oli ka alkoholijoobes. Toimikus /lk. 2/ oleva 19.12.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistati S.A LS § 74-17 lg.1 , § 74-30 lg.1 alusel rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 9ks kuuks liiklusõnnetuse põhjustamises ja kohustusliku peatumismärguande eiramise eest, kuid lõpetati menetlus liiklusseaduse § 74-19 järgi kvalifitseeritava väärteo osas V™S § 29 lg.1 p.4 alusel s.o. kriminaalmenetluse alustamiseks. Toimikus /lk. 3/ Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 21.06.2006.a. otsusega väärteoasjas nr. 2314,06,012003 on S.A karistatud Liiklusseaduse § 74-19 lg.1 alusel rahatrahviga 12000 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmise üldsätted on sätestatud KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S.A puhul puuduvad süüd välistavad asjaolud. Arvesse võttes süüdistatava süüd ja tema poolt antud kuriteo toimepanemise asjaolusid leiab kohus et S.A-le tuleb mõista karistuseks vangistus ,mida tingimuslikult ei pöörata täitmisele. S.A ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid kergemaliigilise karistuse s.o. rahalise karistuse mõistmine ei ole S.A puhul otstarbekas, sest isik teeb juhutöid, puudub kindel sissetulek ning rahalise karistuse mõistmine paneks isiku raskesse majanduslikku olukorda. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kuna süüdistatav pani toime raske liiklusalase süüteo s.o. mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, kohaldab kohus KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Isik, istudes alkoholijoobes sõidukirooli, peab endale aru andma, et on ohtlik nii endale kui kaasliiklejatele. Tagamaks liikluse ohutuse ja kõigi liiklejate turvalisuse, on põhjendatud ja vajalik S.A sõidukijuhina liiklusest kõrvaldamine, kuid seda mitte väga pikaks ajaks. 3 KrMS § 175 ja 180 kohaselt tuleb süüdistatavalt välja mõista ka menetluskulud s.o. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ,II astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha 1,5 palga alammäära (6525.- krooni) ja määratud kaitsjale makstav tasu , kuid kohus võtab menetluskuludes sissenõudmisel arvesse isiku varalise seisundi , sellel, et isik ei tööta, tema sissetulekud on juhulikku laadi ning sellest tulenevalt jätab kohus KrMS § 180 lg.3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda. Kohtunik 4