← Eesti

1-09-1986/3

Obsah (7)§ 201§ 263§ 344§ 280§ 64§ 74§ 75

1-09-1986 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2009.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-1986 (07237300906) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi

§ 201

lg 1, § 344 lg 1, § 280 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ilona Ladokha Süüdistatav N.R Isikukood: xxx, elukoht: xx; EV kodakondsus, kõrgharidus, emakeel – vene keel, töökoht: OÜ F ; kriminaalkorras varem karistatud 31.03.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 263

p 1 järgi rahalise karistusega 16200 krooni, karistus kantud; väärteokorras karistatud ühel korral; Kaitsja tõkend – elukohast lahkumise keeld Sergei Porutško RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, § 310, Tunnistada süüdi N.R

§ 201

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust,

§ 344

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust,

§ 280

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista N.R-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. 2

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et N.R-ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.R ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Rahuldada EOÜ tsiviilhagi summas 17400,80 krooni (seitseteist tuhat nelisada krooni 80 senti) ja välja mõista N.R-ilt EOÜ (reg nr xxx, a/a xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank) kasuks 17400,80 krooni. Kuivõrd on N.R 21.11.2008.a. tasunud riigituludesse 4 000 krooni (Riigiprokuratuuri pearaamatupidaja M L tõend t.l.153), kuulub välja mõistmisele N.R-ilt riigituludesse menetluskuludena teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha vaud summas 2525.- (kaks tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: N.R, 1-09-1986, sundraha. Maksekorraldus tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia 24 kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui sundraha ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete rikkumisega, esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Tuvastatud asjaolud: N.R-i süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises: 2007.aastal tegid EOÜ töötajad ehitustöid Xxx asuval ehitusobjektil, milleks oli N.R-ile kuuluva eramu ehitamine. 25.01.2007 rentis EOÜ OÜ-lt rendilepingu nr 270038 alusel ehitussoojaku Bicoba nr 47059 väärtusega 68422,60 krooni. Ehitussoojak paigaldati nimetatud ehitusobjektile ning ehitustöötajad kasutasid seda riiete vahetamiseks ja tööriistade hoidmiseks. 3 Ehitussoojakus olid hoiul järgmised EOÜ-le kuuluvad tööriistad koguväärtusega 22400,80 krooni: sõrghaamer väärtusega 90,20 krooni, kirves väärtusega 255,55 krooni, aialabidas väärtusega 245,10 krooni, labidas väärtusega 89,00 krooni, piikvasar väärtusega 6329,00 krooni, ketassaag väärtusega 699,00 krooni, elektrisaag väärtusega 898,90 krooni, rihtlatt väärtusega 430,20 krooni, kaks prožektorit koguväärtusega 408,50 krooni, rihtlatt väärtusega 501,60 krooni, kaks prožektorit väärtusega 430,00 krooni, vahupüstol väärtusega 527,25 krooni, pöördlaser ja detailid selle juurde koguväärtusega 7516,50 krooni, laserivastuvõtja ja prillid väärtusega 3980,00 krooni. Seega olid nii OÜ-le kuuluv ehitussoojak kui EOÜ-le kuuluvad tööriistad N.R-i valduses, kuivõrd asusid temale kuuluval maatükil. 31.08.2007 viis N.R omavoliliselt ning OÜ-le teadmata viimasele kuuluva ehitussoojaku ehitusobjektilt ära ning paigaldas selle F OÜ juriidilisele aadressile xxxTallinn, pöörates sellise tegevusega ehitussoojaku ebaseaduslikult enda kasuks. N.R-i poolt ehitussoojaku omastamise hetkel asusid selles kõik ülalloetletud EOÜ-le kuuluvad ehitustööriistad koguväärtuses 22400,80 krooni, millised N.R samuti pööras ebaseaduslikult enda kasuks. Sellise tegevusega tekitas N.R varalist kahju OÜ-le summas 68422,60 krooni ning EOÜ-le summas 22400,80 krooni, kokku varalist kahju summas 90823,40 krooni. Seega pani N.R toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ajavahemikul 15.08.2007 - 28.11.2007 võltsis N.R dokumendi järgmiselt. Saanud 15.08.2007 EOÜ-lt N.R-i poolt juhitavale F OÜ-le elektronposti teel saadetud arve nr 25 06. juulist 2007, asendas N.R selle õige sisu, milleks oli "FIBO seinte ladumine", teise, tegelikkusele mittevastava sisuga "Majapidamisruum (sojak)", näidates sellega, nagu oleks F OÜ ostnud EOÜ-lt ehitussoojaku, ning seejärel trükkis võltsitud arve arvutist välja. Nimetatud võltsitud arve alusel soovis N.R , et tema juhitav F OÜ omandaks omandiõiguse OÜ-le kuuluvale ehk võõrale varale, milleks oli ehitussoojak Bicoba nr 47059 väärtusega 68422,60 krooni. Seega pani N.R toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, s.o

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

28.11.2007, viibides Tule põik 2 Sauel asuva Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna ruumides, esitas N.R kahtlustatavana ülekuulamise käigus tema poolt eelnevalt võltsitud EOÜ 06.07.2007 arve nr 25 Lääne-Harju politseiosakonna politseivaneminspektor K Kimsenile, et tõendada enda tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, mille kohaselt F OÜ ostis EOÜ-lt ehitussoojaku Bicoba nr 47059. Seega pani N.R toime ametiasutusele valeandmete esitamise, kui see on toime pandud muu hüve saamiseks, s.o

§ 280lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga on tekitatud OÜ-le varaline kahju summas 68422,60 krooni. 21.07.2008 tagastati ehitussoojak omanikule, mistõttu OÜ kriminaalasjas tsiviilhagi ei esita; samuti kuriteoga on tekitatud EOÜ-le varaline kahju summas 22400,80 krooni, millises summas on EOÜ poolt esitatud tsiviilhagi. Tsiviilhagi summast on N.R-i poolt hüvitatud 5000 krooni, seega kuulub EOÜ-le hüvitamisele 17400,80 krooni. Menetlusosaliste seisukohad: Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on prokuröri abi Ilona Ladokha, N.R ja tema kaitsja Sergei Porutško käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab ringkonnaprokurör kohtus N.R-ile

§ 201

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust,

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo 4 toimepanemise eest 1 (üks) kuu vangistust,

§ 280lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) kuu vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1 mõista N.R-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Vastavalt

§ 74

määrata, et N.R-ile mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.R ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub N.R temale

§ 201

lg 1, § 344 lg 1 ja § 280 lg 1 sätestatud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.