← Eesti

1-09-10109/2

1-09-10109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14 oktoober 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-10109 (09231700046) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 480 krooni.

(t/l 89) Väljatrükk 22.12.2008 Põhja Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusest, millega O.

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 1200 krooni.

(t/l 90) 29.03.2009.a. kuriteoepisoodis: 29.03.2009 koostatud tunnistaja E P ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta kaupluse Jysk töötaja ning 29. märtsil 2009.a nägi ta aadressil Haabersti 1 asuvas Jyski kaupluses noormeest, pruuni vestiga, halli dressipluusiga, mustade pükste ja mütsiga, kelle käes olid suured kilekotid. Tunnistaja jälgis nimetatud isikut, kuna talle tundus ta olevat sarnane 24.03.2009 politsei poolt kinnipeetud isikuga ning nägi, et noormees peale kauplusest väljumist hakkas jooksma Statoili bensiinijaama suunas. Hiljem viskas koti maha, mille sees oli kauplusele Jysk kuuluvat kaupa (sokke) summas 2062,10 krooni. Kaup on kauplusele tagastatud rikkumata. Juhtunust on turvakaamerate videosalvestis. (t/l 25-34) Jysk Linenn´n Furniture avaldusest nähtuvalt 29.03.2009 varastati 15 paari froteesokke hinnaga 59 krooni paar ja 79 paari „Tennis“ sokke maksumusega 14.90 paar. Kokku varaline kahju summas 2062,10 krooni. (t/l 23) 05.05.2009 koostatud kahtlustatav O.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 29.03.09 päeval läks ta kauplusesse Jysk, asukohaga Tallinn, Haabersti. Viibides antud kaupluse müügisaalis otsustas varastada sokke. Nimelt võttis teiste jaoks märkamatult suure koguse sokke, pani need alguses ühte kilekotti, seejärel teise kilekotti. Pärast seda suundus ta kohe kaupluse väljapääsu poole. Ta möödus kassadest kilekottidesse peidetud kauba eest maksmata ning väljus kauplusest. Pärast seda jooksis Statoil'i tankla poole ja mõne aja pärast märkas, et keegi jookseb tema järel ning umbes 150 meetri kaugusel kauplusest viskas ta kilekotid varastatud sokkidega minema, ise aga jooksis minema. Kahetseb tehtut. (t/l 45-50) 14.05.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektideks helerohelist värvi kilekott kahe sangaga, millel oli kiri MAXIMA ning sinist värvi kilekott kahe sangaga, millel oli JERNIA ja www.jernia.no. (t/l 35-37) 20.05.2009 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks salvestus DVD-plaadil, mis on saadud Jysk kauplusest asukohaga Haabersti 1, Tallinn asuvatest videokaameratest ja kuhu oli jäädvustatud 24.03.2009 toimunud sündmused. DVD plaat oli standartse välimusega, kuldse värvusega (Maxel DVD-R 120min Video /4.7 GB Data l6xspeed). Faili vaatamisel oli näha, kuidas ajavahemikul 15.17.37-15.17.38 meesterahvas tumedate pükstega, halli värvi kapuutsiga dressipluus, helepruuni värvi vestiga väljus 4 kauplusest sissepääsu väravate kaudu. Meesterahva vasakus käes oli kaks kilekoti ( foto nrl-4 ). Kell 15.17.41 meesterahvas väljus koos kottidega kauplusest. (t/l 38-44) Väljatrükk 23.11.2008 Põhja Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusest, millega O.

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 480 krooni.

(t/l 89) Väljatrükk 22.12.2008 Põhja Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusest, millega O.

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 1200 krooni.

(t/l 90) 17.04.2009.a. kuriteoepisoodis 17.04.2009 koostatud tunnistaja E V ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.04.2009 kella 18:15 paiku sisenes kauplusesse „Pääsküla“ (aadressil Pärnu mnt 421, Tallinn) noormees, kes toppis endale põue šokolaade ja väljus nende eest tasumata. Kinnipidamisel osutas füüsilist vastupanu. Turvakontrolli käigus avastati noormehe põuest 44 Geišha šokolaadi kogumaksumusega 611,60 krooni. (t/l 53) 18.04.2009 koostatud kahtlustatav O.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et ta ei läinud plaaniga poodi varastada sealt šokolaadi. Ta käib seal poes tihti ja alati teda jälgitakse seal. Seekord ta märkas, et teda ei jälgita. Siis tuligi tal mõte võtta need šokolaadid, et nende eest hiljem raha saada. Raha oli vaja, et sõita Rehabilitatsiooni keskusesse ja seda raha oli vaja sõidupileti jaoks. Läks poodi, et osta jäätist, tal oli natuke raha. Poodi minnes võttis korvi, aga müügisaalis pani need šokolaadid kohe endale jope põue.(t/l 57-58) 08.05.2009 koostatud kahtlustatava O.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, pani kõik antud kuriteod toime, kinnitab täielikult varem antud ütlusi ja kahetseb tehtut. (t/l 80-84) 17.04.2009 koostatud kaupluse „Pääsküla" Keila TÜ avaldusest nähtuvalt 17.04.2009 kell 18:45 võttis kaasa ja väljus müügisaalist tundmatu meeskodanik kauplusele kuuluvat kaupa kogumaksumusega 611,60 krooni. Kaup on rikkumata ja tagastatud. (t/l 52) Väljatrükk 23.11.2008 Põhja Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusest, millega O.

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 480 krooni.

(t/l 89) Väljatrükk 22.12.2008 Põhja Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusest, millega O.

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 1200 krooni.

(t/l 90) 24.04.2009.a. kuriteoepisoodis: 24.04.2009 koostatud tunnistaja D P ülekuulamisprotokolli kohaselt nägi ta 24.04.2009, kuidas noormees võttis Männiku tee 98 asuvas Säästumarketis 3 pudelit Bacardit summas 569,70 krooni ja pani need omale selja taha. Kassas noormees jättis kauba eest maksmata, nägi tunnistajat ja hakkas eest ära jooksma. Tunnistaja pidas noormehe kinni ning turvakontrolli käigus leidis tasumata jäetud kauba.(t/l 63) 25.04.2009 koostatud kahtlustatava O.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab 24.04.2009, umbes kell 20.00 läks ta Männikul asuvasse kauplusesse Säästumarket. Suundus kohe alkoholiosakonda, kus võttis riiulilt 3 pudelit Bacardi rummi ja pani need korvi. Seejärel läks kõrvale, seisis õllealuste taha ning pani 3 pudelit rummi korvist endale jope hõlma alla. Pärast seda suundus ta kohe kassade poole, jättis tühja korvi kassa juurde ja möödus kassast 3 pudeli rummi eest maksmata. Väljapääsu poolt tuli talle vastu turvatöötaja. Proovis eest ära joosta, kuid turvatöötaja sai ta kätte, pani talle käerauad ning viis läbivaatusruumi. Seal võttis ta tema põuest 3 pudelit rummi, mis tagastati kahjustamatult kauplusele. Kahetseb tehtut. Varguse otsustas toimepanna, sest elamiseks pole raha. (t/l 69-72) 08.05.2009 koostatud kahtlustatava O.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, pani kõik antud kuriteod toime, kinnitab täielikult varem antud ütlusi ja kahetseb tehtut. (t/l 80-84) 24.04.2009 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 24.04.2009 kell 20:00 peeti kinni O.G , kelle juurest avastati kauplusele Säästumarket kuuluv 5 kaup maksumusega 569,70 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (t/l 62) Väljatrükk 23.11.2008 Põhja Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusest, millega O.

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 480 krooni.

(t/l 89) Väljatrükk 22.12.2008 Põhja Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusest, millega O.

§ 218lg 1 alusel rahatrahv 1200 krooni.

(t/l 90) 24.04.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtuvalt 24.04.2009 peeti kauplusest Säästumarket aadressil Männiku tee 98, Tallinn, kinni isik, kes oli läbinud kassad jättes tasumata kauba eest summas 569,70 krooni. Kaup oli rikkumata, tagastatud kauplusele. (t/l 61) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 ja 2008 oli 0 krooni. (t/l 92-93) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud O.G süüd tunnistavaid ütlusi, Jysk Linenn´n Furniture, Rimi Eesti Food AS-i ja „Pääsküla" TÜ avaldusi, tunnistajate I R , E P , A Š 'i, I M ´i, E V ja D P ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, väljatrükke kiirmenetluste otsustest, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult ja süstemaatiliselt. 24.03.2009.a. umbes kell 14.18 Tallinnas, Haabersti 1, kaupluse Jysk müügisaalis, O.G möödus kassadest jättes kauba eest maksmata 1743 krooni. 29.03.2009.a. umbes kell 15.10, Tallinnas, Haabersti 1, kaupluse Jysk müügisaalis, O.G möödus kassadest jättes kauba eest maksmata 1177.10 krooni. 17.04.2009.a. kella 18.45 paiku Tallinnas Pärnu mnt 421 asuvas Keila TÜ kaupluse Pääsküla müügisaalis, O.G möödus kassadest jättes kauba eest maksmata 611.60 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. 24.04.2009.a. umbes kell 20.05 Tallinnas, Männiku tee 98, kaupluse Pihlaka Säästumarket müügisaalis, O.G möödus kassadest jättes kauba eest maksmata 569.70 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Süüdistatav oli kõigi nende süütegude toimepanemise hetkeks juba kahel korral karistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, mistõttu oli ta uute süütegude toimepanemisel KarS § 199 lg 2 p 9 näidatud isikuks. Peale selle viimase süüteo toimepanemise ajal sai süüdistatav aru, et tema süüteo toimepanemist on märgatud ning ta põgenes koos varastatuga, jätkates avalikult valdust võõraste vallasasjade üle eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Sellest teeb kohus järelduse, et see süütegu on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata KarS § 199 lg 2 p 5 mõttes. Eeltoodud motiividel kohus leiab, et käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek ja tal on tasumata temale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid. Kuivõrd süüdistataval puudub legaalne sissetulek, ei ole võimalik kohaldada tema suhtes rahalist karistust, sest ta ei ole võimeline seda tasuma. Sissetuleku puudumisele viitab ka süstemaatiliselt toime pandud süütegude varavastane iseloom. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Süüdistatava järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine viitab ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning 6 jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta viimase aasta jooksul korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Peale selle nähtub süüdistatava karistusandmetest ka süüdistatava narkosõltuvus, mis veelgi näitab seda, et süüdistatav käituks kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus ka sellest, et süüdistatav varastas kaupa hulgi, eesmärgiga elatuda varastatu müügist saadavast tulust ning oluliseks peab kohus ka seda, et vaatamata järjestikustele kinnipidamistele jätkas süüdistatav järjekindlalt süütegude toimepanemist. Seega ei teinud ta kinnipidamistest mingeid järeldusi ja pühendus eesmärgi saavutamisele. Sellistel asjaoludel ei saa kohus kuidagi öelda seda, et süüdistatava süü oleks väike. Süüdistatava kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsuse lükkab kohtu arvates ümber süüdistatava järjekindel varguste toimepanemine ning kohus asub seisukohale, et süüdistatavale ei saa karistust mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatava õigusvastase käitumise tagajärjel varalist kahju ei tekkinud, kuigi kahe episoodi puhul ei olnud rünne suunatud enam väheväärtusliku vara vastu, peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.