lg 2 p 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav A.R Ik: XXX, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, haridus 7 klassi, töökoht: andmed puuduvad, viimane teadaolev elukoht: Xxx. Tõkend: elukohast Xxx lahkumise keeld, Harju Maakohtu 08.10.2009 määrusega muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 20.10.
Tallinna Linnakohtu 30.11.2005 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 3 kuud,
lg 1 alusel 1 aasta 9 kuud 28 päeva, karistus loetud kaetuks eelmise otsusega ja loetud ärakantuks; 5. Harju Maakohtu 03.03.2009 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 7 kuud 29 päeva alates 23.10.2008 Kaitsja Advokaat Merike Borunova 1 RESOLUTSIOON 1. A.R süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistus 20.10.2009 kuni 23.10.2009, so 4 (neli) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 4.
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus, so vangistus 5 kuud ja 26 päeva kui kergem karistus kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 03.03.2009 otsusega mõistetud ja ära kantud raskema karistusega, so vangistusega 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, lugedes karistuse kantuks.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi, taas ajavahemikul 04.09.2008 öösel kuni 06.09.2008 kella 11.00ni aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse korterisse aadressil Tallinn, XXXja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära järgmised MK`le kuuluvad esemed: 2 akudrell Metabo väärtusega 2500 krooni; akudrell Skil väärtusega 1000 krooni; kettsaag Partner väärtusega 2000 krooni; kettsaag Makita väärtusega 1500 krooni; puhur väärtusega 1000 krooni, tekitades sellega varalist kahju MK`le summas 8 000 krooni. Seega A.R varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, see on
Kohtuistungil süüdistatav A.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: 06.09.2008 ja 20.05.2009 koostatud kannatanu MK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul 04.09.2008 – 06.09.2008 oli aknaklaasi lõhkumise teel korterist, aadressil XXX-3, Tallinn, varastatud akudrell „Metabo“ maksumusega 2500 krooni, akudrell „Skil“ maksumusega 1000 krooni, kettsaag „Partner“ maksumusega 2000 krooni, kettsaag „Makita“ maksumusega 1500 krooni ja puhur maksumusega 1000 krooni. Kannatanule tekitati kahju summas 8000 krooni. Korter oli kindlustatud. Korter kuulub tema õele. Akna lõhkumise eest tsiviilhagi esitada ei soovi. Meesterahvast nimega A.R ta ei tunne. (t/l 2-4, 5-7) 06.09.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks aadressil XXX asuv korter esimesel korrusel. Korteri köögiaken oli purustatud. Aknaklaasilt väljapoolt võeti sõrmejäljed. Maja hoovist leiti kott ja plastikpudel vedelikuga. Kotis oli kruvikeeraja ja tööriistad. (t/l 9-18) 27.04.2009 koostatud ekspertiisiaktis nr SS-0603-08/5276 antud eksperdiarvamuse kohaselt sündmuskoha vaatlusel 06.09.2008 Tallinnas XXX aknaraamilt avastatud ning neljale tõmmiskilele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest võimaldab isikut identifitseerida üks sõrmejälje fragment. Isiku identifitseerimist võimaldava sõrmejälje fragmendi oli jätnud Riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud A.R (sünd 16.07.1976) vasaku käe pöidlaga. (t/l 23-24) 21.04.2009 koostatud kahtlustatava A.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt 2008 septembrikuu esimeses dekaadis jalutas ta õhtul kella 21-22 paiku mööda Timuti tänavat. Ta elab samas piirkonnas. Tal oli kaasas väike musta värvi kott koos tööriistadega - kruvikeerajate ja ehitusnoaga. Ta läks kahekorruselise pruuni värvi puumaja hoovi. Ühes korteris, millel olid hoovipoolsed aknad, ei olnud akendel kardinaid ees. Väiksema akna kõrval oli käsipuudega trepp, mis viis majja. Selles majas oli üks läbiv trepikoda. Vaatas akendesse ja nägi ehitustööriistu, milliseid otsustas varastada ja pärast maha müüa. Tal ei olnud konkreetset ostjat. Maja kõrvalt leidis kivi ja lõi sellega puruks aknaraami klaasi. Klaasi purunemisest oli müra ja ta läks majast mõneks ajaks eemale ning jättis oma koti koos kruvikeerajate ja noaga maha. Klaasi purunemise müra peale keegi ei reageerinud ja ta läks tagasi maja juurde. Aken (plastakna pakett) läks löögist ise lahti. Ta tungis selle akna kaudu korterisse ja sattus kööki. Nägi, et põrandal olid tööriistad ilma pakkekarpideta. Ta võttis kaks akudrelli, võimalik, et üks oli firmalt Metabo, teine firmalt Skill, vist firma Partner kettsae, ketassae, mille firmat ei mäleta ja föönitaolise puhuri, võib-olla oli see värvieemaldusföön. Korterist leidis vana musta värvi kilekoti, ladus sinna kõik loetletud asjad ja katkise akna kaudu lahkus korterist. Kõik need tööriistad müüs ta järgmisel päeval Balti jaama turul maha temale tundmatutele inimestele, millise summa eest - ta ei mäleta. Raha kulutas enda tarbeks. (t/l 35-40) 3 Väljatrükk Harju Maakohtu 03.03.2009 otsusest, mille kohaselt A.R tunnistati süüdi
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti vangistus 1 aasta.
(t/l 49-51) Väljatrükk Harju Maakohtu 30.11.2005 otsusest, mille kohaselt A.R tunnistati süüdi
lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõisteti vangistus 3 kuud.
(t/l 52-62) Õiendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et kahtlustataval aastal 2007 sissetulek puudus. (t/l 48) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava A.R-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu MK´i ütlusi, Harju Maakohtu 03.03.2009 ja 30.11.2005 otsuste väljatrükke, sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiaktis nr SS-0603-08/5276 antud eksperdiarvamust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava A.R-i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda on varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras. Seega oli A.R
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 04.09.2008 öösel kuni 06.09.2008 kella 11.00-ni aknaklaasi lõhkumise teel tungis A.R sisse korterisse aadressil Tallinn, XXX võttis sealt kannatanule kuuluvaid tööriistu koguväärtuses 8 000 krooni. Sellest tulenevalt on tegemist sisenemisega võõrasse eluruumi ruumi valdaja tahte vastaselt ning tegemist on sissetungimisega
Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki ning süüdistatav müüs oma sõnade kohaselt varastatud tööriistad ka maha, näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada, kuivõrd varastatu müügiga käsutas süüdistatav võõraid vallasasju. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega, so
Kohtueelsel menetlusel on MK esitanud tsiviilhagi 8000 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud asjade väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas A.R , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 8000 krooni ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 8000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista A.R-ilt MK´i kasuks. 4 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom näitab juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud nii tingimisi kohaldamata kui ka korduvalt on teda karistatud reaalse ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et inkrimineeritava kuriteo viis süüdistatav lõpuni ning varguse toimepanemisega tekitati kannatanule varaline kahju. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varavastase kuriteo toimepanemises, millise toimepanemise tagajärjel ei tekkinud olulist varalist kahju ning süüdistatav on oma süütegu kahetsenud, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud enne eelmist kohtuotsust, millisega mõisteti süüdistatavale karistuseks samuti vangistus, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetav karistus tuleb liita eelmise otsusega mõistetud karistusega
Kuivõrd eelmise otsusega mõistetud karistus oli oluliselt pikemaajalisem kui käesoleva otsusega mõistetav karistus ja põhimõtteliselt tulnuks kriminaalasju menetleda ühises menetluses, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava karistuse kui kergema karistuse võib lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud rangema karistusega, lugedes selle kantuks. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.