KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoobril 2009. a Tartus Kriminaalasja number 1-07-16328 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtu

§ 209

lg 2 p 1, § 216 lg 1 ja § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistatav L.R Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 3 korda: Viimati karistatud 08.12.2004.a. Tartu Maakohtu otsusega 1-332/04

§ 215

lg 2 p 1 ja p 3,

§ 202

lg 1,

§ 199

lg 2 p 4 ja p 7 ning

§ 424alusel mõistetud vangistus 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva.

Karistuse algus Tartu Vanglas 17.02.2004.a. Tartu Maakohtu 05.01.2006.a. määrusega vabastati 16.01.2006.a. tingimisi ennetähtaegselt, katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 27 päeva. Väärteokorras varem karistatud 6 korda. Kaitsja Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.05.2007.a. riigi poolt määrtud korras advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-st 313 maakohus otsustas: Süüdi tunnistada L.R

§ 209lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada L.R

§ 216lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada L.R

§ 329

järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista L.R-ile liitkaristus kuritegude kogumi eest, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 8.

detsembri

1. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 (kuue) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada L.R-i poolt karistuse kandmisele asumisest. Tõkend: L.R-i suhtes valitud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada karistuse kandmisele asumisel. Tsiviilhagid:
2. Rahuldada SMS Laen OÜ tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel L.R-ilt SMS Laen kasuks 3700.- (kolm tuhat seitsesada) krooni.
3. Rahuldada AS Monetti tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel L.R-ilt AS Monetti kasuks 3720.- (kolm tuhat seitsesada kakskümmend) krooni.
4. Rahuldada AS BIG Pank tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel L.R-ilt AS BIG Pank kasuks 2380.- (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni.
5. Rahuldada MCB Finance Estonia OÜ tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel L.R-ilt MCB Finance Estonia OÜ kasuks 3600.- (kolm tuhat kuussada) krooni.
6. Rahuldada Eesti Energia AS tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel L.R-ilt Eesti Energia AS-i kasuks 11 223 (üksteist tuhat kakssada kakskümmend kolm) krooni 32 senti. KrMS § 175 lg 1 p 4,5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista L.R-ilt menetluskuluna:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 2 319.- (kaks tuhat kolmsada üheksateist) krooni;  kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 234 (kakssada kolmkümmend neli) krooni 70 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS- is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „L.R , kriminaalasja nr 1-0716328, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: L.R-i süüdistatakse selles, et tema 22.12.2006 Tartus, kasutades K.P. SEB Eesti Ühispanga arvelduskonto lepingut, PIN koode, U-Neti paroole, koodikaarti, konto numbri kaarti esitas interneti teel K.P. ´a nimel laenutaotluse kiirlaenu firmasse Monetti AS

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise. Samuti selles, et tema Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX talus, omamata elektrienergia tarbimise lepingut, kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel järgmiselt: -ajavahemikul 08.05.2006 – 10.10.2006, mis seisnes selles, et juhtmestik oli alla veetud elektrimasti otsast erinevate juhtmetega. Omavolilise elektrienergia tarbimise ja tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel elektrienergia kasutamisega tekitas L.R AS-le Eesti Energiale arvestuslikult kahju 6512.46 krooni; -ajavahemikul 10.10.2006-11.12.2006, mis seisnes selles, et õhuliini masti otsast oli viidud erinevatest juhtmemarkidest jätkatud juhtmed maapinnale, mis suundusid edasi kinnistul olevasse hoonesse, maja tuulekoja seinani ja sealt edasi majja. Omavolilise elektrienergia tarbimise ja tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel elektrienergia kasutamisega tekitas L.R ASle Eesti Energia arvestuslikult kahju 2561.05 krooni. -ajavahemikul 08.2007- 29.08.2007 , mis seisnes selles, et ühendas talu juurest mööduvale elektripaljasjuhtme õhuliinile juhtme juppidest koosneva liini, mis kulges mööda puud ja maapinda kõrval asuvasse elamusse. Omavolilise elektrienergia tarbimise ja tarbimisvõrku ebaseadusliku 3 lülitamise teel elektrienergia kasutamisega tekitas L.R AS-le Eesti Energia arvestuslikult kahju 2149,81 krooni. L.R tekitas sellega AS-le Eesti Energia kahju kokku summas 11223, 32 krooni. Sellega pani L.R toime

§ 216lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. L.R-i süüdistatakse selles, et ta hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, mis seisnes selles, et olles 08.12.2004.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt karistatud

§ 424

järgi vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2.-ks aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 26.05.2005.a. ARK Tartu Büroo poolt, juhtis 15.09.2007.a. kella 03.00 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Ülenurme-Aardla tee 1-sel kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 registreerimisnumbriga 934 TBN, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, jättes sellega tahtlikult täitmata Tartu Maakohtu otsuse. Sellega pani L.R toime

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Tsiviilhagid:

1. SMS Laen OÜ summas 3700 krooni (3000 krooni laenusumma, lepingutasu 700 krooni);
2. AS Monetti summas 3720 krooni (laenusumma 3200 krooni, käitlustasu 520 krooni);
3. AS BIGPANK summas 2380 krooni (laenusumma);
4. MCB Finance Estonia OÜ summas 3600 krooni (laenusumma 3000 krooni, käitlustasu 600 krooni );
5. Eesti Energia AS summas kahju 11 223,32 krooni (elektrienergia tarbimine). Karistuse liik ja määr:

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta vangistust.

§ 216

lg 1 ettenähtud kuriteo kahe episoodi toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista karistuseks üks aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 16.01.2006.a.

määruse tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohta, karistuse ärakandmata osa, s.o kuus kuu ja kahekümne seitsme päeva võrra. Karistuseks lugeda üks aasta kuus kuud ja kakskümmend seitse päeva.

§ 216

lg 1 ettenähtud kuriteo kolmanda episoodi toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust.

§ 329

ettenähtud kuriteo toim üks kuu vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista karistuseks kaks kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks üks aasta kaheksa kuud ja kakskümmend seitse päeva. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsjale advokaat Eve Laine`le makstud tasu summas 1239 krooni (743,40 krroni+495,60 krooni) ning kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopiate kulud summas 234,70 krooni (30,40 krooni+67,90 krooni+ 81,20 krooni+55,20 krooni). 4 II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et L.R-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et L.R on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.R süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1, § 216 lg 1 ja § 329 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et L.R on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuteletsiviilhagejatele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 2319.krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikus koopia tegemise kulu summas 234,70 krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 5