4-09-11620/1

4-09-11620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-11620 (2373,09,003477) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik L.I (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
3. L.I süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.
4. L.I-le määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ja aresti ärakandmist arvestada alates L.I-le Harju Maakohtu 07.09.2009 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest.
5. L.I-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 354 (kolmsada viiskümmend neli) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.I , 4-09-11620, joobe tuvastamine“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.10.
7. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 17.06.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1074653 selles, et 30.03.2009 peeti Tallinna mnt 4 maja juures Saku vallas Harjumaal kinni L.I , kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 771/243 tuvastati menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et ei ole midagi öelda. Narkootilist ainet sai Tallinnas, kus tarvitas, ei mäleta. On küsitud karistusega nõus. Kas saaks ära kanda aasta lõpus, sest talle on leitud töökoht, kuhu peaks tööle minema pärast vabanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja välja mõista ekspertiisitasu. Lihtsam on karistus kohe ära kanda. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasumata, samuti on teda karistatud arestiga. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub sissetulek, millest trahve tasuda, samuti soov neid tasuda ning soov väärtegude toimepanemisest hoiduda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata ning menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik