järgi, t u v a s t a s: K.M-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 11.juulis 2009.a. kella 23.05 ajal Tartu linnas Timuti tänaval mootorsõidukit Audi A4 riikliku registreerimismärgiga XXXXXX. K.M tuvastas Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Jaan Mürk 11.juulil 2009.a. kella 23.15 ajal Tartu linnas Timuti tänaval digitaalse indikaatorvahendiga LION 500 nr 13631A391 ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 1,10 mg ja joobele viitavad tunnused, millest tulenevalt allutati isik politseiametnike poolt joobeseisundi tuvastamisele tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110MK III EST ARAF-0016, mille mõõtetulemus oli ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,87 mg ja lõplikuks mõõtetulemiks oli ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,78 mg. Sellega pani K.M toime
mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Prokurör taotleb kohtult tunnistada K.M süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses. Kuna K.M-i rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamise aluseks olev 2008.a keskmise päevasissetuleku suurus on 209 krooni, tuleb rahaliseks karistuseks määrata 18 810 krooni.
lg 1 ja 3 järgi määrata rahalise karistuse tasumine ositi kümnel kuul järjest alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust igakuuliste maksetena üheksal korral 1880 krooni ja kümnendal korral 1890 krooni hiljemalt 20. kuupäevaks.
lg 1 p1 järgi määrata süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. K.M-i süü
teo toimepanemises on tõendatud järgmiste tõenditega: -tunnistaja Rauno Pikkeri poolt 14.juulil 2009.a. antud ütlustega, kuidas ta sai koos vanemkonstaabel Jaan Mürkiga juhtimiskeskuselt väljakutse, et Tartus Timuti tänaval on avarii. Selgus, et sõiduauto Audi A4 (reg nr XXXXXX) oli kella 23.05 paiku Timuti tänaval teinud avarii. Sõiduki roolis oli K.M , kes tunnistas, et oli sõitnud autoga ja teinud avarii. Vesteldes juhiga oli tunda tema suust alkoholi lõhna ja tema tasakaal oli häiritud. Jaan Mürk teostas K.M-ile tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0016 joobeseisundi tuvastamise, tablool kuvas näit 0,87 mg/l ja kuna mõõtemääramatus on 0,09 mg/l, siis lõplikuks mõõtetulemuseks on 0,78 mg/l; - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 11.juulist 2009.a.; - Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 11.juulil 2008.a. ja väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati K.M alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0016 alkoholijoove 0.87 mg/l; - Kahtlustatava K.M-i ütlustega, et 11.juuli 2009.a. õhtul kella 23.30 paiku sõitis ta sõidukiga Audi A4, olles paar tundi varem joonud umbes 3 pokaali veini. Timuti tänaval tegi ta avarii, mille peale kutsuti kohale politsei. Politsei tuvastas K.M joobe, mida ta ei vaidlustanud. Kahtlustatava sõnul ta kahetseb toimepandut. Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et K.M-i süü
Eeltoodud tõenditest nähtub, et K.M , juhtis alkoholijoobe seisundis 11.juulil 2009.a. kella 23205 ajal Tartu linnas Timuti tänaval mootorsõidukit Audi A4 riikliku registreerimismärgiga XXX XXX.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.M on varem kriminaalkorras karistamata ja väärteokorras on karistatud ühel
Arvestades, et süüdistatav on varasemalt karistamata ning tegu on II astme kuriteoga, samuti asjaoluga, et isik omab kindlat sissetulekut, siis leiab kohus, et K.M-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud mõista K.M-ile karistuseks
§-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus, mis ei ole miinimummäärast oluliselt suurem.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50.- krooni. Teatisest K.M-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suurus on 209 krooni. Seega tuleb
lg 2 alusel kohaldatavaks päevamääraks pidada 209 krooni ja K.M-ile tuleb rahalise karistuse mõistmisel võtta arvestuse aluseks eelnimetatud summa. Kohus leiab, et prokuröri taotlus
K.M-ilt tuleb välja mõista riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 20 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada K.M
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.