Obsah (6)

1 Ärakiri 1-07-13029 M Ä Ä R U S 20. oktoobril 2009 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul prokuröri Ain Tali kaitsja Monica Meristo osavõtul avalikul kohtui

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti B.O-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheteistkümneks kuuks.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.09.2006 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 (kuus) kuud vangistust võrra ning B.O liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust.

§ 69

alusel asendati B.O-le mõistetud vangistus 730 (seitsmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 (kaheksateist) kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati B.O kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati B.O üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati B.O üldkasuliku töö tegemise ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Taimi Lepiksaarelt saabus kohtule 11.05.2009 erakorraline ettekanne B.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu B.O hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et seisuga 17.04.2009 on süüdimõistetu B.O talle mõistetud 730 üldkasuliku töö tunnist sooritanud vaid 294 töötundi. Süüdimõistetu B.O sooritas üldkasuliku töö tunnid märtsist – juulini 2008.a. Süüdimõistetu B.O väitis oma seletuses, et MTÜ Jeeriko juhataja tegi temale ettepaneku 2 tema kodus sauna ehitada ja lubas tema töötunnid korrutada viiega, kuid pärast MTÜ Jeeriko juhataja keeldus oma lubadustest ja ei kirjutanud töölehtedele neid tunde. Süüdimõistetu B.O on oma seletuses öelnud, et iga kord kui ta MTÜ Jeeriko juhataja kodus käis, kirjutas ta endale päevad ja tunnid üles, mängides seda mängu kaasa, et töötunnid tehtud saaks ja ei kaotaks töökohta. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametnik kohtus süüdimõistetu B.O-ga 13 korda. Süüdimõistetu B.O täitis kontrollnõudeid ebakorrapäraselt, väites, et on tööl ja ei saa õigel päeval ilmuda registreerima. Süüdimõistetu B.O töötab xxxx, xxxx. Süüdimõistetu B.O on osalenud kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et üldkasuliku töö tegemise ajal on B.O karistatud 1-l korral kriminaalkorras rahalise karistusega ning korduvalt on teda väärteokorras rahatrahvidega karistatud. Süüdimõistetu B.O on kriminaalhooldusametniku sõnul kogu aeg öelnud, et sooritab üldkasuliku töö tunde, ÜKT soorituse paberid olid tal kas koju ununenud või siis ÜKT tööandja käes ning B.O lubas iga kord, et järgmisel registreerimisel toob ta ÜKT paberid ära, kuid ÜKT soorituse paberid kriminaalhooldusametnikuni ei jõudnud. Kriminaalhooldusametnik on olnud mitmel korral ühenduses ÜKT tööandjaga, kes väitis, et süüdimõistetu B.O ei ole juba ammu ilmunud üldkasulikku tööd tegema. Kriminaalhooldusametnikud Klaarika Adonov ja Taimi Lepiksaar jäid kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde. Kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kinnitas kohtuistungil 11.09.2009, et kui süüdimõistetu B.O vastuvõtul käis, siis ta kogu aeg lubas, et ta teeb need tunnid täis. Kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare sõnul oli tal süüdimõistetu B.O-ga ette nähtud kohtumine igakuiselt ja iga kord pidi viimane andma aru tehtud tundidest, aga süüdimõistetu B.O väitis talle iga kord, et paberid üldkasuliku töö tundide kohta on A O käes, aga paberi sooritatud tundide kohta esitas A O talle alles 06.05.

Kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare ütlustest nähtub, et A O oli teada, et ta peab iga kuu täitma tehtud tundide kohta paberi ja süüdimõistetu B.O pidi ise selle esitama. Kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kinnitas, et kui süüdimõistetu B.O tuli oma tundide arvestusega aprillis tema juurde, siis alles sai ta teada, et tunnid on tal lubatud 5-ga korrutada. Kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare sõnul oli A O temale väitnud, et süüdimõistetu B.O pole sauna juures tööd teinud, vaid on xxxx heakorratöid teinud. Kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar esitas kohtule süüdimõistetu B.O isiklikust toimikust arvestuse üldkasuliku töö tundide tegemise kohta, millistest nähtub, et 24.03.2008 ja 28.03.2008 on ta teinud MTÜ-s Jeeriko 14 üldkasuliku töö tundi ja ajavahemikul aprill-juuli 2008.a. on teinud 280 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kinnitas, et neil on lõpuks kohustus kontrollida tööandja kaudu tundide tegemist ning et viimase päevani saab üldkasuliku töö tunde sooritada. Kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare sõnul sai seepärast erakorraline ettekanne esitatud peale tähtaega. Kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare väitel oli ta oktoobris helistanud A O ja viimane oli öelnud, et oktoobris käis B.O veel tööl, kuid lõpuks tuli välja, et polegi käinud. Kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kinnitas, et tookord pidi ta A O juures paberitel järel käima, sest viimane väitis, et need on kadunud ja B.O neid ära ka ei toonud. Kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare väitel on neil MTÜ-ga Jeeriko sõlmitud koostööleping ning B.O-le on tutvustatud õigusi ja kohustusi vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare sõnul oleks pidanud tööandja teatama, et B.O tunde tegemas ei käi. Süüdimõistetu B.O kinnitas kohtuistungil 11.06.2009, et temal on kõik üldkasuliku töö tunnid tehtud ja rohkemgi veel. Süüdimõistetu B.O väitel tegi A O talle ettepaneku korrutada tunnid 5-ga. Süüdimõistetu B.O ütlustest nähtub, et see oli juuli alguses 3 möödunud aastal Kroonikeskuses, kui ta oli koos A M ning viimase juuresolekul oli A O temale öelnud, et tal on tema jaoks erialane töö, et lähed kuhugi sauna ehitama. Süüdimõistetu B.O kinnitas, et A O helistas talle ja nad leppisid kokku, et
juulil saavad Lukoili bensiinĳaamas kokku. Süüdimõistetu B.O väitel tuli A O abikaasa ja viis ta xxxxi külasse, kus A O oli talle öelnud, et hakkad mulle sauna ehitama. Süüdimõistetu B.O sõnul oli A O talle öelnud, et sõidad bussiga ja tema maksab kõik sõidud kinni. Süüdimõistetu B.O võttis omaks, et ta oli sellega nõus, sest töökohast ta loobuda ei saanud. Süüdimõistetu B.O sõnul oli A O talle algul pakkunud sauna ehituse eest ka natuke raha, aga kui ta sinna jõudis, siis ei rääkinud viimane rahast enam midagi. Süüdimõistetu B.O kinnitas, et ta sai käia sauna ehitusel 5 päeva, kui tööandja helistas, et ta peab sõitma xxxx. Süüdimõistetu B.O sõnul helistas ta nädala aja pärast A O , öeldes, et jätkab tööd. Süüdimõistetu B.O tegi oma sõnul sauna ehitusel tööd 3 nädalat. Süüdimõistetu B.O sõnul hakkasid tal tunnid täis saama, kuid A O oli öelnud, et kui saun valmis saab, paneb ta talle kõik tunnid kirja. Süüdimõistetu B.O ütlustest nähtub, et tema kallid elektrilised tööriistad on kõik siiani A O juures ning et A O on siiani kinni maksmata bussipiletid ja ehitusmaterjal, mille ta sinna viis. Süüdimõistetu B.O väitel olid mõned korrad tuttavad viinud teda sinna tööle, aga ta on kahel korral sõitnud ka taksoga ning taksoarved on kinni makstud. Süüdimõistetu B.O sõnul tekkis tal septembris 2008 konﬂikt A O, kes oli lubanud talle üldkasuliku töö soorituse lehed ära teha, aga ei teinud. Süüdimõistetu B.O kinnitas, et kui tema arvestuse järgi tunnid täis said, oli töö saunas pooleli ja A O tegi talle ettepaneku, et ta teeks seda tööd edasi mingi väikese tasu eest. Süüdimõistetu B.O võttis omaks, et ta oli lubanud mõelda. Süüdimõistetu B.O sõnul ei tahtnud pärast seda A O enam temaga kontakteeruda. Süüdimõistetu B.O kinnitas, et kriminaalhooldusametnikule ta kokkulepet A O ei avaldanud, sest A O oli öelnud talle, et las see jutt jääb nende vahele. Süüdimõistetu B.O oma sõnul arvas, et A O rahuneb maha ja paneb talle need tunnid ikka kirja. Süüdimõistetu B.O väitel kirjutas ta iga päev ülesse, mitu tundi ta tegi ning et see leht, mis kriminaalhooldajale sai esitatud, on kokkuvõte tema märkmetest. Süüdimõistetu B.O avaldas, et kui tunnid 5-ga korrutada, siis tulevad tunnid täis, muidu mitte. Süüdimõistetu B.O kinnitas, et supiköögis küttis ta ahjusid, ladus puid ja rookis lund. Süüdimõistetu B.O avaldas, et tema ei ole mitte ühtegi üldkasuliku töö sooritamise lehte kriminaalhooldusametnikule esitanud. Süüdimõistetu B.O võttis omaks, et paaril korral jäi tal kriminaalhooldusametniku juurde minemata. Kaitsja on taotlenud üle kuulata kohtuistungil tunnistajatena T P , A M ja A O, kes saavad kinnitada süüdimõistetu B.O poolt öeldut. Samuti on kaitsja esitanud kohtule bussipiletid, mis kinnitavad süüdimõistetu B.O sõitmist xxxx 28.07.2008, 05.09.2008, 07.09.2008, sõitmist xxxx 04.09.2008, sõitmist xxx ja tagasi 08.09.2008, 09.09.2008, 10.09.2008 ja 11.09.2008, samuti sõitmist 09.09.2008 ja 10.09.2008 xxxx külast xxxx. Tunnistaja T P kinnitas kohtuistungil, et viis B.O vast 3 korda hommikuti autoga xxxx xxxx juhataja A O sauna ehitama. Tunnistaja T P avaldas, et kui B.O bussiga käis, siis ta käis tal vahel xxxx bussi vastas kella 6 paiku ja viis ta koju. Tunnistaja T P sõnul oli tal B.O-ga juttu sellest, et tunnid arvestatakse 1:
Tunnistaja A M kinnitas kohtuistungil, et möödunud aasta juuli alguses käis ta B.O-ga Selveris, sest viimasel pidi olema seal kohtumine seoses üldkasuliku töö tegemisega. Tunnistaja A M väitel sai B.O ajakirjanduse riiuli juures kokku ühe naisterahvaga, kes pakkus talle tööd. Tunnistaja A M sõnul kuulis ta pärast B.O käest, et see töö on sauna 4 juures. Tunnistaja A M väitel viis ta B.O xxxx lähedale ühel korral, see võis olla juuli lõpus. Tunnistaja A O , kes on xxxx, kinnitas kohtuistungil, et neil ei olnud koostöölepingut sõlmitud sel ajal kui B.O neil käis, vaid leping oli siis, kui ei olnud veel xxxx. Tunnistaja A O sõnul on tal tunnid, mis on kirjas, mälu järgi võetud, sest tema arvates oli B.O ära minnes tema poolt täidetud paberid kätte saanud ja tema endale mingeid koopiaid paberitest ei jäta. Tunnistaja A O ei mäletanud, kas nad on seoses üldkasuliku töö tundide tegemisega B.O-ga Selveris kohtunud. Tunnistaja A O avaldas, et ta pakkus B.O-le saunas tööd kui eraisik ja see jutuajamine toimus xxxx ees. Tunnistaja A O kinnitas, et B.O remontis eraisikuna tema kodus sauna leiliruumi põranda ja seina, dušširuumi põranda ning tegi seda raha eest, sest B.O oli öelnud, et tal ei ole tööd ja tal on rahaga raske. Tunnistaja A O väitel maksis ta B.O-le sularahas 500 krooni päev. Tunnistaja A O oma sõnul ei ole lubanud B.O-le üldkasuliku töö tunde korrutada 5-ga. Tunnistaja A O ütlustest nähtub, et B.O tööriistu tema juures ei ole. Tunnistaja A O väitel oli B.O käinud tema sauna remontimas 3-5 päeva ja see võis olla 2008.a. kevadel. Tunnistaja A O kinnitas, et B.O kohta olid nad hooldajaga rääkinud, et viimane pole pikka aega näole andnud. Prokurör palus kohtuistungil erakorraline ettekanne rahuldada ning kõik B.O tegemata töötunnid täitmisele pöörata. Prokuröri arvestuse järgi kuulub B.O ärakandmisele 7 kuud ja 8 päeva vangistust, sest kohtuotsus on seadusjõus ja seda ei ole tühistatud. Prokuröri hinnangul oleks pidanud B.O ise aru saama, et tundide viiega korrutamine on ebaseaduslik. Kaitsja leidis kohtuistungil, et ei ole tuvastatud fakti, et B.O oleks üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidunud. Kaitsja väitel puudus kriminaalhooldusametnikul ülevaade sellest, kas B.O teeb tööd ja kui palju ta teeb. Kaitsja hinnangul oli B.O huvitatud sellest, et tema tunnid saaks kiiremini täis ja B.O lootis, et A O need paberid korda teeb. Kaitsja arvates oleks ebaõiglane, et B.O peab minema karistust kandma, sest mõned isikud pole täitnud seadust. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne B.O-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatult esitatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-07-13029 18.10.2007 tunnistati B.O süüdi

§ 424

järgi ning karistuseks mõisteti talle 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65 § 69alusel 730 5 (seitsmesaja kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga.

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-0611130 08.09.2006 mõisteti B.O süüdi

§ 424

järgi ja teda karistati 6 (kuue) kuulise vangistusega, millist karistust

§ 74

alusel nähti ette tingimisi mitte kohaldada 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga. Kohus, tutvunud kriminaalasja nr 1-06-11130 materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.O poolt 04.07.2006 toimepandud tegu ei ole alates 01.07.2009

§ 424

järgi kuriteona kvaliﬁtseeritav, mistõttu Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 1-07-13029 18.10.2007 järgi B.O-le mõistetud liitkaristust ei saa täitmisele pöörata. Täitmisele pööratav on kohtu arvates seega üksnes Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-07-13029 18.10.2007

§ 424

järgi mõistetud karistus 6 (kuus) kuud vangistust, millest tuleks arvestada kantuks süüdimõistetu B.O poolt tehtud üldkasulik töö. Süüdimõistetu B.O on seisuga 17.04.2009 sooritanud vaid 294 üldkasuliku töö tundi. Süüdimõistetu B.O on xxxx, millel vastupidiselt A O poolt öeldule, on kehtiv üldkasuliku töö korraldamise leping Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talitusega, oma arvestuste kohaselt teinud üksnes 109 tundi üldkasulikku tööd. Kohus arvestab süüdimõistetu B.O tööandja poolt kriminaalhooldusametnikule esitatud tõendeid, milledest nähtub, et süüdimõistetu B.O on xxxx teinud

ja 28.03.2008 kokku 14 tundi üldkasulikku tööd ja ajavahemikul aprill-juuli 2008.a. 280 tundi üldkasulikku tööd, kokku seega 294 tundi üldkasulikku tööd. Vaatamata sellele, et kohus erakorralist ettekannet läbi vaadates tuvastas rikkumisi nii süüdimõistetu B.O tööandja xxx A O käitumises kui ka kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare käitumises, leiab kohus, et süüdimõistetu B.O kasutas tekkinud olukorda oma huvides ära, hoidudes kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Süüdimõistetule B.O-le oli 04.01.2008 tutvustatud tema õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga. Süüdimõistetu B.O ei saanud kuidagi eeldada ega loota kuni üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud tähtaja lõpuni, et tema poolt tehtud üldkasuliku töö tunnid korrutatakse 5-ga, sest kui selline kokkulepe väidetavalt ka oli, siis oli see algusest peale ebaseaduslik ja seda teadis ka süüdimõistetu B.O, sest miks muidu ei teavitanud ta kriminaalhooldusametnikku juba 2008.a. septembris sellest, et xxxx A O olevat lubanud tal üldkasuliku töö tunnid 5-ga korrutada, aga ei teinud seda, sest vastasel juhul oleks pidanud süüdimõistetu B.O ülejäänud üldkasuliku töö tunnid ettenähtud aja jooksul ikkagi ära tegema. Süüdimõistetu B.O ütlused A O sauna ehitusel töötamise kohta on vastuolus tema enda üldkasuliku töö tundide arvestusega. Süüdimõistetu B.O on ise öelnud, et läks xxxx külasse A O sauna ehitama 26.07.2008, kuid üldkasuliku töö tundide arvestuse kohaselt on ta sauna ehitusel töötanud ka 21.07.2008, 22.07.2008, 23.07.2008, 24.07.2008 ja 25.07.
Tunnistaja A O ei eitanud seda, et süüdimõistetu B.O tema kui eraisiku sauna ehitusel töötas, kuid viimane olevat seal töötanud raha eest. Tunnistajad T P ja M ei andnud selliseid ütlusi, et nad ise oleksid vahetult pealt kuulnud xxxx A O lubadust korrutada süüdimõistetu B.O poolt tehtud üldkasuliku töö tunnid 5-ga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne nr 19144 11.05.2009 rahuldada osaliselt. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele B.O-le (isikukood xxxxx, elukoht xxxx, töökoht xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-07-13029 18.10.2007

§ 424

järgi mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus 1 (üks) kuu ja 3 päeva vangistust. B.O karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. 6 Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ Heli Väinaste Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 20.novembril 2009.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega. №oremreferent Merle Kaegas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.