Natalja Kutepova Prokuröri abi Süüdistatav V.L elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: 8 klassi; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral varavastaste kuritegude eest, 01.12.2006.a. Tallinna Linnakohtu poolt
25 p., ära kantud täielikult 09.03.2007.a. Harju Maakohtu poolt
lg.2 p.4- 25 lg.2 alusel vangistusega30 päeva, ära kantud täielikult; 29.04.2008.a. Harju Maakohtu poolt
õ 199 lg.2 p.4-25 lg.2 alusel vangistusega 45 päeva; 01.08.2008.a. Harju Maakohtu poolt
20.p., ära kantud täielikult; 28.11.2008.a. Harju Maakohtu poolt
Harju Maakohtu poolt
ära kantud täielikult; 29.01.2010 Harju Maakohtu poolt
lg.2 p.9-25 lg 2 Kaitsja alusel vangistusega 6 kuud,
korras asendatud ÜKT 360 tunniga, ÜKT on täielikult tegemata Väärteokorras on karistatud 51-l korral ( NPAS § 15-1 ,
ja
Kahtlustatavana kinnipidamine alates 11.02.2010.a. Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.L
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista V.L ´ le 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 6, 7; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 29.01.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 6 (kuus) kuud vangistust. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuse viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 11.02.2010.a. Tõkendina kohaldada V.L suhtes vahistamine. Vahistada V.L kohtusaalis. 5 Välja mõista V.L ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „V.L, 1-10-1868 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse V.L selles et tema isikuna, kes varem viimase aasta jooksul pani toime vähemalt kaks vargust (01.07.2009 ja 29.01.2010.a.20 on teda karistatud kriminaalkorras
kella 12.50 paiku viibides Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuvas Koduextra OÜ-le kuuluvas kaupluses, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud süstemaatilisele võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada 2 panni Rondine maksumusega 259 krooni, kokku kaupa 2 maksumusega 518 krooni, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tahetest, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani V.L toime süstemaatilise varguse katse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav
2 p.9 - § 25 lg 2 järgi. V.L süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Koduextra OÜ avaldus, millest nähtub, et 11.02.2010.a kella 12.50 paiku Tallinnas, Koduextra OÜ-le kuuluvas kaupluses ei tasutud Koduextrale OÜ kuuluva kauba eest. Varastati 2 panni „Rondine“ üldmaksumusega 518 krooni. Kaup on korras ja tagastati kauplusele /tlk 2/; Õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et 11.02.2010.a. kella 12.50 paiku Tallinnas, Paldiski mnt 102 Rocca al Mare keskuses asuvas Koduextra OÜ-le kuuluvas kaupluses noormees varastas 2 panni kogumaksumusega 518 krooni. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele /tlk 3/; tunnistaja HEütlused, kes 11.02.2010.a. kell 12.40 märkas aadressil Paldiski mnt 102 Rocca al Mare keskuse Koduextra kaupluses isikut tumedas jopes, mille krae oli karvane. Isik pani ostukorvi pannid ja liikus poes ringi. Ühel hetkel pani isik pannid põue ja väljus kaupluse turvaväravatest kauba eest tasumata. Järgnes isikule ja pidas kinni. Turvakontrolli käigus tulid välja pannid väärtusega 518 krooni. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata /tlk 4/; väljavõtted karistusregistrist ja väärteoasjade ostustest, millest nähtub, et V.L on varem karistatud kriminaalkorras 7 korral ja väärteokorras 51 korral /tlk 8-20/; 29.01.2009.a. Harju Maakohtu otsus, millega V.L on süüdi mõistetud
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ning vangistus asendatud üldkasuliku tööga /tlk 21-22/; 01.07.2009.a. Harju Maakohtu otsus, millega V.L on süüdi mõistetud
lg 2 p 5, 9 järgi /tlk 23-25/; kahtlustava V.L ütlused, milles tunnistas end süüdi ja andis ütlusi, et 11.02.2010.a. läks Rocca al Mare asuvasse Koduextrasse niisama. Võttis ostukorvi ning kaupluse müügisaalis olles tuli mõte varastada panne. Tema ei tea isegi, miks just panne tahtis varastada. Pani riiulist 2 panni endale ostukorvi. Laks riiuli juurest natukene maad eemale ning siis pani pannid endale põue. Siis möödus kassadest kauba eest maksmata. Peale kassasid pidas teda kinni turvatöötaja. Turvatöötaja ütles talle, et läheks turvaruumi. Nemad läksid turvaruumi ning turvaruumis võttis pannid põuest välja ja andis turvatöötajale. Kahetseb, et antud varguse toime pani /tlk 38-41/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav V.L on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). V.L on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. V.L ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada V.L edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et V.L ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse 3 vangistusega, kuna V.L ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud V.L suhtes ka põhjusel, kuna V.L ei oma sissetulekut ( t lk.32) ning lisaks kuuluvad V.L ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine V.L suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et V.L karistus võiks olla kergem kui palus prokurör, arvestades karistuse mõistmisel kahju puudumist ja et tegu jäi katsestaadiumi. Kohus märgib, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud V.L tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist.
V.L pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et V.L suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuid lühiajaline vangistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Eelnevad lühiajalised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Neil motiividel pole õigustatud ka V.L ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et V.L pani uue kuriteo toime vähem kui kuu möödumisel kui tema karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. V.L käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et V.L ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Samuti ei suuda V.L isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et kuna V.L taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis palus kaitsja nimetatud asjaolu ka kaaluda. Kohus märgib, et kui isik paneb toime uue kuriteo karistuse kandmise kestel, s.t. ajal mil isiku vangistus on asendatud üldasuliku tööga ja üldkasulik töö on sooritamata ning kui isikut karistatakse uue kuriteo toimepanemise eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik. Vangistuse täitmisele pööramise kohustuslikus tuleneb
Lähtudes eeltoodust puuduvad kohtul seaduslikud alused uuesti asendada vangistus üldkasuliku tööga. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada
Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. V.L ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 krooni. Arvestades V.L varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.