süüdistatav: R.F (isikukood xxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, keskharidus, töökohtinvaliidsuspensionär; kehtivaid karistusi ei ole; Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Kaitsja : advokaat Aivar Hint
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära, s.o. 9360 (üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni riigi tuludesse. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr . 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 4100065035.
igakuiselt vähemalt 780 krooni 10.kuupäevaks alates septembrist 2010 kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni.
lg.1 p.1 alusel võtta R.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) 1 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja R.F-ilt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: 2 Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 180 päevamäära, üks päevamäär on 52 krooni, s.o. 9360 krooni riigi tuludesse.
igakuiselt vähemalt 780 krooni kuus 10. kuupäevaks alates septembrist 2010 a kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni.
Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida R.F-ile esitatud süüdistus kui kuritegu
Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. R.F ei ole tekkinud invaliidsus tinginud eriseadmetega invaliidisõiduki kasutamist, mistõttu ta ei vaja mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades süüdimõistetu sissetulekut, on õigustatud karistuse kohaldamine ositimaksmisega
Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses 300 krooni. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele ja tuleb määrata taotletud ulatuses ehk summas 100 krooni. Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu 1324.80 krooni advokaat A.Hint õigusabi eest (tl.45-47). KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1324.80 krooni ja kohtumenetluses summas 300 krooni, kokku 1624.80 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul R.F. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Kohus rahuldab kaitsja taotluse KrMS § 423, § 424 sätteid rakendades ajatada menetluskulude tasumine 10 kuu peale, arvestades süüdimõistetu piiratud sissetulekut. Samas ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg.3 alusel, kuna süütegu on kohtu hinnangul olnud seotud just rahaliste väljaminekutega ja seda ei ole vähene sissetulek takistanud. Kohtunik Ü.Raag 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.