1-09-18777/7

(09230113950)Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Regina Rass ja Helen Sagar Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne, tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi B.T süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav B.T eluk xxx, ik xxx, ilma kodakondsuseta, keskharidus, töök H M , varem kriminaalkorras karistamata, vahistatud 24.09.2009.a. Kaitsja Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi B.T KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine 22.09.

1. – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest Välja mõista B.T-lt riigituludesse sundraha 10875 krooni ja menetluskulud 10 160 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber
2. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõistaA. 2 B.T-lt 10 801 krooni Juri S (ik 35110160340) kasuks ja 6250 krooni Tatjana S 46804150286) kasuks. (ik Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD B.T on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 113 järgi selles, et tema 19.08.2009.a. kella 21.30 paiku Tallinnas Peterburi tee 13 maja vastas asuval ülekäigurajal lõi AStahtlikult mitmel korral rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, sh ka selliselt et kannatanu kukkus nende tagajärjel hooga vastu teekatet, tekitades temale aju-kolju kinnise tömp trauma, näo- ja ajukoljuluude murdude, peaajupõrutuse ja ajukelmetealuste verevalumitega ning põrutushaavade ja nahaaluse verevalumiga näol, mille tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ning tekkis laatuvkoldeline aspiratsioonipneumoonia ehk eluohtlik tervisekahjustus, milliste vigastuste tagajärjel AS suri 25.08.2009 haiglas, millise käitumisega pani B.T toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav B.T end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et 19.08.2009.a. tähistas ta E. G ja I. V sünnipäeva. Alkoholi hakkasid tarvitama kella 17-18 paiku. Seejärel läksid nad kauplusesse Araxis, mis asub Peterburi teel ning otsustasid osta veel alkoholi ja minna linna tähistama sünnipäeva oma tuttavatega. Poodi jõudsid kella 21.00 paiku. Kõige rohkem purjus olid tema ja I. V . Poest ostsid 2 pudelit viskit. Seejärel nad suundusid trammipeatuse poole. Neile tulid vastu 2 meest. Üks meestest oli teisest oluliselt kogukam. Kogukam riivas I. V i õlaga ja mehed läksid edasi. I. V hõikas neile järele, et mida te teete. Mehed vastasid ebatsensuurselt. Meestel oli mingi portfell. Neil oli samuti kott, see oli vist tema käes. I. V jooksis meeste juurde ja nende vahel algas vestlus. Tema E. G ga läks samuti meeste suunas. Kannatanu karjus I. V i peale ja võttis I. V il õlast kinni ning lõi parema käega vastu nägu. I. V lõi kannatanut samuti parema käega näkku ning nende vahel oli kaklus. Tema tähelepanu kandus mujale, kuna teine mees hakkas temaga riidlema ning ta ei näinud, mis kannatanu ja I. V i vahel toimus. Teine mees vist püüdis teda isegi lüüa, kuid ei tabanud. Fooris süttis punane tuli. Tema koos E. G jooksis üle tee. Ta nägi, et I. V oli kõveras maas ja tema kõrval seisis kannatanu ja võttis vasakust taskust välja noa ja hakkas liigendnuga lahti võtma. Kannatanu oli metsiku näoilmega ja suunas noa I. V ile Ta ehmus I. V i elu pärast ja enda elu pärast. Teist meest ta sellel hetkel ei näinud. Ta jooksis tagasi ja lõi kannatanut jalaga selja piirkonda. Kannatanu kükitas ja toetus kätega asfaldile. Seejärel kannatanu tõusis ning suunas noa temale. Ta püüdis jalaga noa kannatanul käest ära lüüa. Lõi jalaga puusa piirkonda ning tabas ka kätt, kuid nuga käest ära ei löönud. Seejärel lõi vasaku rusikaga kannatanut näkku ning kannatanu kukkus. Ta ei näinud, kuidas kannatanu kukkus, kuna pöördus seljaga kannatanu poole ja jooksis minema. I. V i ja E. G nägi kaupluse juures. Nad läksid mööda Majaka tänavat kuskile hoovi, kus kohtusid oma tuttavatega. Teist meest lõi samuti rusikaga näkku, kuna viimane suundus tema poole tõstetud rusikaga. Peale seda, kui kannatanu kukkus, ta nuga ei näinud Ta ei näinud, kus olid kakluse 3 ajal tema kaaslased. Kohtueelsel uurimisel on B.T andnud ütlusi selle kohta, et kaklust alustas I. V . Tema jõudis uuesti kaklejate juurde siis, kui I. V peaaegu lamas asfaldil ning lõi kogukamat meest jalaga selga ning mees kukkus. Seejärel mees tõusis ning liikus tema poole ja ta lõi teda rusikaga. Peale seda E. G hüüdis, et mehel on nuga. (tl 123) Kannatanu J. S ütluste kohaselt oli A. S tema noorem vend. Juhtunust sai teada T. S . Vend oli väga rahulik ja erudeeritud inimene. Nuga ei ole venna käes kunagi näinud. Vend tarvitas alkoholi, kuid ta ei tea kui sageli. Alkoholijoobes oli vend lõbus ja suhtlemisaldis, seltskondlik. Ta ei tea juhtumit, et vend oleks kellegi suhtes vägivalda tarvitanud. O. P kuulis alles seoses selle asjaga ning teda iseloomustada ei oska. Matusekulud kandis tema summas 10 801 krooni ning soovib selles osas esitada tsiviilhagi. Kannatanu T. S ütluste kohaselt oli A. S tema endine abikaasa. Nad elasid ühes korteris ka peale lahutust. 19.08.2009 kella 01.30 paiku helistati haiglast ja küsiti kas tunneb Aleksandrit, kes sattus haiglasse tundmatuna. Talle öeldi, et sattus haiglasse koljutraumaga. A. S oli väga rahulik, kodune ja armastas väga oma lapsi. Alkoholi tarvitas umbes kord nädalas. Ta oli väga rahulik ja kodus alkoholi ei tarvitanud. O. P ei tunne. Ta ei tea, et A. S tarvitas kellegi suhtes vägivalda. Tema maksis peielaua eest summas 6250 krooni, selles summas esitab tsiviilhagi. Tunnistaja O. P ütluste kohaselt oli A. S tema sõber, kellega ta suhtles pidevalt. A. S oli pereinimene ja kasvatas kahte last. Sellel päeval tarvitasid nad alkoholi. A. S oli joobeseisundis rahulik. Tema ei ole näinud, et A. S on kellegi suhtes vägivalda kasutanud. 19.08.2009.a . istusid nad baaris ja jõid neljakesi ära 0,5 l pudeli viina. Osa alkoholist jäi isegi järele, kuna baar suleti. Nad hakkasid koju minema. Istusid Sikupilli peatuses trammi, väljusid järgmises peatuses ja läksid Leningradi maanteed pidi kannatanu maja poole. Nad olid tee keskel ohutussaarel ja ootasid rohelist tuld, kui neid ründas selja tagant kolm inimest. Nad peksid millegipärast A. S . Üks oli tugevama kehaehitusega, üks oli pikka kasvu ligi 2 m, kolmas oli keskmist kasvu. Kõik toimus väga kiiresti. A. S t peksid keha piirkonda kõik noormehed. Mingil momendil tahtis neid kätega lahutada ning sai ise löögi vastu külge. Tugevama kehaehitusega noormees lõi jalaga vastu tema kotti. A. S t peksti keha piirkonda. Tema kukkus samuti ja kui ta püsti tõusis, siis oli A. S juba pikali. A. S kukkus ohutussaare äärekivide taha sõiduteele, toetus kätega asfaldile ja noormehed peksid teda. Ta aitas kannatanu püsti. Seisvat kannatanut peksti keha piirkonda. Kõige agressiivsem oli pikim noormees, kes lõi A. S t korduvalt rusikatega pähe ja jalaga keha piirkonda.. A. S kukkus pikima noormehe jalalöögi tagajärjel ja noormehed jooksid minema. Neil A. S ei olnud nuga kaasas. Konflikti ajal ei näinud kellelgi nuga. Hiljem nägi sündmuskohal nuga. Talle ütles naisterahvas, et ca 2 m kaugusel valgusfoori juures oli väike liigendnuga suletud. Ta võttis noa üles ja viskas selle ära. Tunnistaja N. G ütluste kohaselt 19.08.09..a. kella 21.00 paiku läks ta kauplusesse Araxis. Kaupluse juures nägi noormehi, kes jõid õlut ja tülitasid möödakäijaid. №ormehed tundusid agressiivsed ja ta kartis jätta koera kaupluse juurde Üks noormeestest oli teistest pikem, teised keskmist kasvu. Pikk oli kõhnem ja teised keskmise kehaehitusega. Ta läks poodi ja ostu ajal kuulis, kuidas müüja ütles: „ Mis nad teevad?“. Kui ta kauplusest väljus, siis nägi ülekäigukohal kahte meest, kes nagu kaitsesid ennast ning noormehed tõukasid neid. Seejärel pikk noormees lõi ühte meest jalaga pähe, teised kaks olid kõrval ja isegi hõikasid, et aitab. Pikk noormees lõi jälle kannatanut hooga tugevalt jalaga pähe, mees kukkus ja enam ei tõusnud. Kellegi käes ta nuga ei näinud. Hiljem nägi nuga tänaval, kuid see oli suletud. 4 Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et N. G tundis ära B.T kui noormehe, kes on väga sarnane noormehele, kes 19.augustil lõi meesterahva pikali sõiduteele (tl 99-102). Tunnistaja D. B ütluste kohaselt 19.08.2009.a. õhtul oli ta kaupluse Araxis juures. Tänaval toimus kaklus. Kakluses osales 2 nooremat ja 2 vanemat meest, löödi käte ja jalgadega. Osalejad olid vist alkoholijoobes. №ortest oli üks pikem ja teine lühem ning kaks vanemat meest. Vanemad mehed kaitsesid ennast. Kaks noormeest peksid mõlemat vanemat meest. Seejärel lühemat kasvu noormees jooksis üle sõidutee ja jäi tema lähedale seisma. Pikemat kasvu noormees jäi teele vanemate meesterahvastega ja jätkas nende peksmist. Alguses jooksu pealt hüppas ja lõi jalgadega kannatanut rindkeresse ning kannatanu kukkus. Teine meesterahvas aitas kannatanul tõusta. Peterburi maanteel sõitsid autod ning ta kakluse ajal sõnavahetust ei kuulnud. Kuulis ainult, et pikem noormees karjus: „Sa võtad veel noa!“. Peale seda lõi tugevasti rusikaga pea piirkonda ning vanem mees kukkus sõiduteele ja enam ei tõusnud. Nuga nägi ta hiljem maas suletud liigendnuga. Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et D. B tundis ära B.T kui 3-st noormehest kõige pikema, kes lõi viimasena meesterahvast, kes kukkus sõiduteele (tl 83-86). Tunnistaja E. G ütluste kohaselt 19.08.2009.a. tähistasid nad koos I. V Majaka tänaval B.T sünnipäeva . Alustasid kella 20 paiku õhtul. Tema jõi likööri. Ta ei tea, mida jõid B.T ja I. V . Nad läksid kauplusesse Araxis. Kauplusest ostsid viskit. Neile tulid vastu kaks meest, kes olid joobes. Üks meestest oli kogukam, ca 180 cm pikk, teine oli pikem, kuid kõhnem. Mehed läksid meie vahelt läbi ja kogukam mees tõukas I. V i. I. V pööras ringi ja ütles, et võiksite vabandada. Mehed ütlesid, et liiga noored. Mehed läksid ülekäigu raja poole ja nemad kolmekesi läksid meestele järgi, kuna soovisid, et mehed vabandaksid. Nad jõudsid ohutussaarele ning I. V hakkas meestega rääkima. Kogukam mees lõi I. V i näkku. Tema püüdis neid lahutada ning siis sekkus teine vanem mees. Alguses püüdis ka teine vanematest meestest lahutada kaklust, kuid siis lasi samuti käed käiku. Mees tõukas teda eemale ning seejärel tema B.T-ga hakkas seda teist meest kinni hoidma. Seejärel kogukam mees võttis I. V i jopest kinni ja hakkas teda väänama nii, et I. V il õnnestus jopest välja libistada ja jope jäi selle mehe kätte. Mees viskas jope I. V ile tagasi. Ta ütles, et läheme ära ja jooksis üle tee. Tema koos jooksis üle tee B.T. I. V otsis oma saabast, mis oli tee peal ära kadunud. Seal sõitsid autod. Suurem mees võttis taskust välja musta asja, mis oli noa sarnane. Ta nägi liigendnuga, mida mees püüdis avada. Ta ütles B.T-le, et mehel on nuga. B.T jooksis mehe juurde ja lõi meest, püüdes nuga ära võtta. Ta ei näinud, kuhu B.T lõi, kuna jooksis ise ka sinna. Ta ei tea kas mehel õnnestus nuga avada. Ta vaatas mehele otsa, ehmus ja jooksis kohe ära. Põgenedes lõi seljakotiga teise meesterahva suunas. Ta ei oska öelda, keda ja mitu korda B.T konflikti käigus lõi. Ta mäletab, et B.T tõukas pikemat meest selja tagant. Ta ei näinud, et kogukam mees oleks kukkunud. Kohtueelsel uurimisel on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et B.T jooksis väikse ringiga üle sõidutee I. V i juurde, jooksis seljatagant kõhnema mehe juurde ning hüpates lõi viimast vastu selga. Eduard G ei tea, kas B.T lõi maaslamavat Aleksandr S t jalaga või lihtsalt hüppas talle peale. Aleksandr S kukkus löögi tagajärjel asfaldile, toetudes kätele. Seejärel hakkas Aleksandr S püsti tõusma, misjärel B.T tõukas teda mõlema käega ning Aleksandr S t kukkus uuesti. (tl 105 ) Tunnistaja I. V i ütluste kohaselt on B.T tema sõber. Eelmisel aastal tähistasid nad B.T sünnipäeva Majaka tänaval. Nad jõid õlut ja džinni. Hiljem jõid viskit. E. G oli 5 kõige kainem. Majaka tänava trammipeatuses kohtusid nad kahe mehega, kes olid alkoholijoobes. Üks meestest läks nende vahelt läbi ja tõukas teda õlaga. Mees oli tumeda peaga, mitte eriti pikka kasvu. Mehe kaaslane oli pikemat kasvu. Ta läks meestele järgi, et nõuda mehelt vabandust. Mees vastas ebatsensuurselt ja lõi teda mitu korda näkku. Tema lõi meest vastu näkku ning rabeles lahti, kuid jope jäi meesterahva kätte ja toss tuli jalast ära. B.T ja E. G oli ka tulnud. Teine mees püüdis teda rusikaga lüüa ja B.T lükkas mehe temast eemale. E. G hüüdis, lühemal meesterahval on nuga ja hakkas ära jooksma. Tema järgnes E. G le. B.T lõi lühemat mees jalaga selga ning mees kukkus asfaldile kõhuli. Rohkem ei näinud, kuna ta põgenes sellel ajal. B.T lõi kolm korda. Kaks korda lühemat meest ja tõukas pikemat. Esimest korda siis, kui lühem mees teda kinni hoidis. Siis lõi B.T teda näkku. Ta ei näinud kõikide tegevust, kuna hakkas sündmuskohalt ära jooksma. B.T jäi veel sinna ning jõudis temale järgi 30-50 kaugusel. Kui ta sündmuskohalt lahkus, siis oli ta B.T ja kannatanu poole seljaga. Ekspert Ann V ütluste kohaselt A.S t tabanud löögivigastuste ohtlikkust pole võimalik määratleda, kuna kukkumise trauma varjutab kõik teised vigastused, kõik koljuluumurrud võisid tekkida ühest suure hooga pikalipaiskumisel toimunud kukkumisest, antud juhul pole kannatanu joobel kukkumisel tähtsust. Ilma kiirenduseta ühekordsest kukkumisest sellised murrud nagu esinesid kannatanul tekkida ei saa. Täielikult ei saa välistada ka seda, et murrud võisid tekkida löögi tagajärjel, kuid tõenäoliselt kompleksis kukkumisel. Meditsiiniliselt on võimalik ühe rusika või jalalöögiga näkku tekitada kõvakelmealune verevalum või ajupõrutus, so raske tervisekahjustus. Arvete ning kviitungi kohaselt tasus J S Matusebüroo Kristin OÜ-le 870.00 krooni, Tallinna Metsakalmistule 4241.00 krooni ja OÜ-le Tallinna Matusebüroo 4742.00 krooni. (tl 40-42) . Kviitungi nr 14 kohaselt tasus T S OÜ Hotman invest 6250.00 krooni. (tl 49). Surnu ekspertiisakt nr 454 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt Aleksandr S surma põhjus oli aju-kolju kinnine tömp trauma, näo- ja ajukoljuluude murdude, peaajupõrutuse ja ajukelmete-aluste verevalumitega ning põrutushaavade ja nahaaluse verevalumiga näol, mille tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ning tekkis laatuvkoldeline aspiratsioonipneumoonia. Selline tervisekahjustus oli AS eluohtlik. Vigastused võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel ekspertiisimäärusel ja ravidokumentides näidatud ajal ja viisil — 19.08.2009.a. löökidest näkku kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas rusikaga ja saabastatud jalaga ning järgnevast hooga paiskumisest vastu allasetsevaid esemeid või pindu (näiteks teekatet). Paranemisjärgus nahamarrastus ja imendumisjärgus nahaalune verevalum paremal küünarnukil on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu orienteeruvalt 4-7 ööpäeva enne surma saabumist, võimalik, et samal ajal pea piirkonna vigastustega. Värsked nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel ja parema õlaliigese eesmisel pinnal ja värske nahakriimustus ninaseljal on tekitatud tömbi vägivalla toimel lühikest aega (mitte rohkem kui 1-2 ööpäeva) enne surma saabumist, võimalik, et haiglaravi käigus transpordi- või hooldusvõtete tagajärjel. SA PERH Mustamäe korpuse haigusloo nr 2946095 andmetel saabus surm 25.08.2009.a. kell 22.
3. (tl 17-34) B.T on karistusregistri väljavõtte kohaselt kriminaalkorras karistamata. (tl 135136) 6 Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanud, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiakt jt – leidis, et süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kriminaalasjas kogutud tõenditega täilikult tõendamist leidnud. B.T ise võtab omaks ASlöömise kokku kolmel korral – jalaga selja piirkonda, jalaga puusa piirkonda ja rusikaga näkku. Kohtulikul uurimisel ülekuulatud tunnistajate ütlused kinnitavad B.T poolt süüdistuses märgitud ajal ja kohas ASkorduvat tugevajõulist rusikaga ning ka jalaga löömist, selleks ka eelnevalt hoogu võttes, keha piirkonda ning pähe, mille tagajärjel too suure hooga pikali kukkus. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et ei ole alust lugeda tunnistajate ütlusi omavahel vastuolus olevateks, kuna tunnistajad nägid B.T poolt kasutatud vägivalda erinevatel ajahetkedel ja erinevatest kohtadest; sündmuses osalejad olid pidevas liikumises ja mingil ajahetkel võis osa füüsilisest kontaktist varjatuks jääda; ka võivad tunnistajatest mehed ja naised löömist tajuda ja kirjeldada erinevalt; lahknevused tunnistajate ütluste üksikutes detailides võivad olla tingitud ka löökide kiirusest. Tunnistajate O. P , D. B ja N. G ütluste kohaselt kasutati vägivalda nii A. S kui ka O. P suhtes, kuid tugevad hoobid tabasid vaid A. S t nii pea kui ka keha piirkonda ning tugevajõulise, hooga antud löögi tagajärjel paiskus A. S asfaldile pikali. Tunnistaja O. P ütlustest nähtub, et noormehed ründasid neid ootamatult selja tagant. Tunnistaja sellised ütlused riimuvad ka erapooletute tunnistajate D. B ja N. G ütlustega, millest nähtub, et A. S ja P. P kaitsesid ennast. Süüdistatav B.T on kohtueelsel uurimisel samuti kinnitanud, et kaklust alustas I. V . Kohus suhtub kriitiliselt tunnistajate I. V i ja E. G ütlustesse, kuna kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist, et ka nemad kasutasid vägivalda A. S ja O. P suhtes, mistõttu on mõistetav nende soov anda võimalikult ennast ja süüdistatavat õigustavaid ütlusi. Seetõttu arvestab kohus nende ütlusi osas, mis riimuvad teiste tunnistajate ütlustega. Seega kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlustest nähtub selgelt ja üheselt asjaolu, et kuigi ka O. P tabas arvukalt lööke, seda nii B.T kui ka tema kaaslaste poolt, siis A.S t tabasid pea piirkonda vaid B.T löögid, mille tagajärjel ta ka kukkus. Kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr nr 454 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli Aleksandr S surma põhjus aju-kolju kinnine tömp trauma, näo- ja ajukoljuluude murdude, peaajupõrutuse ja ajukelmete-aluste verevalumitega ning põrutushaavade ja nahaaluse verevalumiga näol, mille tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves ning tekkis laatuvkoldeline aspiratsioonipneumoonia. Selline tervisekahjustus oli AS eluohtlik. Vigastused võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel ekspertiisimäärusel ja ravidokumentides näidatud ajal ja viisil — 19.08.2009.a. löökidest näkku kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas rusikaga ja saabastatud jalaga ning järgnevast hooga paiskumisest vastu allasetsevaid esemeid või pindu (näiteks teekatet). Ekspert Ann V ütluste kohaselt meditsiiniliselt on võimalik ühe rusika või jalalöögiga näkku tekitada kõvakelmealune verevalum või ajupõrutus, so raske tervisekahjustus. Riigikohus on asunud seisukohale, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes iseäranis siis, kui toimepanija tegu koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda); lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale, ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes; lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, toetuma 7 konkreetsetele asjaoludele ega tohi olla sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest.(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-128-06) Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et B.T lõi A. S t korduvalt rusikaga pähe ning keha piirkonda, aga samuti korduvalt kängitsetud jalaga ning eelnevalt hoogu võttes nii rindkeresse kui ka pähe, mille tagajärjel kannatanu paiskus asfaldile. Sellise tegevusega tekitas B.T kannatanule rasked tervisekahjustused, mille tagajärjel viimane suri. Kaudne tahtlus eeldab, et isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et rünnates kannatanut asfalteeritud sõidutee keskel, teepinnast kõrgemal asuval jalakäijate ohutussaarel ja seda olukorras, kus ohutussaarest sõidavad mööda mootorsõidukid ning lüües kannatanut korduvalt tugevajõuliste löökidega elutähtsate organite piirkonda, möönis ta igasuguse tagajärje, sh ka surma põhjustamise võimalikkust ning pani kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, mistõttu tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et ründajateks olid just B.T ning temaga koos I. V ja E. G , kelle agressiivne käitumine kutsus ümbritsevates esile ohutunde juba enne, kui nad A. S t ja O. P ründasid ning viimased püüdsid ennast võimaluste piires ainult kaitsta, siis ei pea kohus vajalikuks peatuda kaitsja väitel, et süüdistatav B.T tegutses KarS § 28 kohaselt hädakaitses. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt lõi B.T ka O. P , kuid selles osas ei ole temale süüdistust esitatud. KrMS § 268 lg 1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 ei ole sätestatud teisiti. Prokurör ei ole kasutanud lõikes 2 sisalduvat võimalust muuta või täiendada esitatud süüdistust. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. B.T karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid väärteokorras korduvalt karistatud. B.T näol on tegemist noore inimesega, keda iseloomustatakse positiivselt ning ta pani tapmise toime tahtluse kõige kergemas vormis, so kaudse tahtlusega. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ning kuriteo toimepanemise asjaolusid leiab kohus, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada sanktsiooni alammäära mitte oluliselt ületava vangistusega. Matusekulude hüvitamiseks on tsiviilhagi esitanud kannatanu J. S summas 10 801.- krooni ja T. S summas 6250 krooni. . Kriminaalasjas on nii süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike materjalidega tõendatud, et A. S surma põhjustas B.T . Tekitatud kahju ulatus on tõendatud arvete, maksekorralduse jt. dokumentidega /tl tl 40-42, 49/. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et tsiviilhagid on tõendatud ja kuuluvad rahuldamisele. 8 Kohus juhindub KrMS § 306, 311, 312, 313, 315, Eha Popova Kohtunik Regina Rass Rahvakohtunik Helen Sagar Rahvakohtunik