← Eesti

4-10-1116/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. novembril 2010. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-10-1116 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi

§ 74lg 2 järgi rahatrahviga 87 trahviühikut (5220 krooni) muutmata.

  1. Jätta kaebus rahuldamata.
  2. Õigusabikulud jätta menetlusaluse isiku B.M-i kanda. 1 Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011( SEB Pank) või arvele 221023778606 (Swedbank), viitenumber on
  3. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
  4. detsembril
  5. a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Prefektuuri 19.03.
  6. a otsusega väärteoasjas nr 2602,10,001470 karistati B.M 22 liiklusseaduse (LS) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 87 trahviühikut, s.o 5220 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks selle eest, et tema 25.02.
  7. a kella 17.58 paiku juhtis Tartu linnas Ringtee tänaval mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 82+-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. B.M-ile on süüks arvatud liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 rikkumine, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. 07.04.
  8. a esitas B.M Tartu Maakohtusse kaebuse Lõuna Prefektuuri 19.03.
  9. a väärteoasja nr 2602,10,001470 otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt koostati rikkumise kohta väärteoprotokoll, milles märgiti, et B.M rikkus LE §-i 124 p 2 ning rikkumine kvalifitseeriti LE § 7422 lg 2 järgi, väärteootsuses on märgitud rikutud õigusnormiks LE § 124 p 1 ja väärteo kvalifikatsiooniks LS § 7422 lg
  10. Seega on väärteoprotokollis ja otsuses fikseeritud rikkumise alus erinevalt ning protokollis on väärteokvalifikatsioonis viidatud liikluseeskirjale, otsuses aga liiklusseadusele. Kaebaja väitel ei olnud tal võimalust end kohtueelses menetluses kaitsta, sest arusaamatud olid nii rikkumine kui kvalifikatsioon. Väärteoprotokollis esitatud kvalifikatsiooni ei eksisteeri kehtivas õiguses, seetõttu ei saanud see kaasa tuua õiguslikke tagajärgi ja vajadust kaebeõiguse realiseerimiseks kohtueelses menetluses. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmnes, et seda on vaja muuta, oleks tulnud seda muuta ja koostada uus väärteoprotokoll, mis oleks tulnud menetlusalusele isikule teatavaks teha. Kuna antud asjas ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, milles seisnes rikkumine, puudub kaebaja arvates võimalus määratleda väärteokoosseisu, mistõttu ei ole võimalik kedagi karistada ning alustatud menetlus tuleb lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. 2 Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, tema kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri esindaja nõustub, et väärteoprotokollis on kajastatud väärteo kvalifikatsioon liikluseeskirja § 7422 lg 2 järgi, kuid peaks olema liiklusseaduse järgi. Kvalifikatsioon LE §-i 124 p 2 või 1 järgi, siin võib näha numbrit 1, kui tahta, siis ka numbrit
  11. Protokolli koostaja kinnitas, et see on number
  12. Tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokollist ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, mida B.M rikkus. Tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokollis on kirjas ka väärteo kvalifikatsioon. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja ja vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et B.M-i kaebus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et B.M juhtis 25.02.
  13. a Tartu linnas Ringtee tänaval asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 82+/-3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. See on tõendatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Elar Grünbergi ütlustega ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (tl 12), mille kohaselt 25.02.
  14. a teostas järelevalvet liikluspolitseinik Elar Grünberg, kes pidas 25.02.2010 kella 17.58 paiku Tartus Ringtee tänaval kinni B.M-i poolt juhitud mootorsõiduki Bentley Continental Flying Spur xxx. Protokolli kohaselt oli seadme lugemiks 82 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul aga 50 km/h. Arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääratlust +/- 3 km/h, ületati sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Protokolli on allkirjastanud sõidukijuht B.M. Kohus on avaldanud kohtuistungil ka väärteoprotokollil olevad menetlusaluse isiku ütlused (tl 10), milles ta tunnistab rikkumist, öeldes, et ta ei märganud Tartu linna märki ning ületas kiirust. Seega on B.M rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, mille kohaselt suurim lubatud kiirus asulasisesel teel on 50 km/h. Lubatud sõidukiiruse 29 km/h võrra ületamisega on täidetud LS § 7422 lg 2 koosseis, mis näeb ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit. Vastavalt KarS §-le 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on B.M väärteo toime pannud ettevaatamatusega. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Juht peab liikluses osalema sellisel viisil, et ta on võimeline järgima liikluskorralduse vahendeid. B.M pani rikkumise toime Tartus Ringtee tänaval Riia ja Raja tänava vahelisel lõigul, möödus Lõunakeskusest. Seega pidi B.M võimalikuks pidama, et tegemist on asulasisese alaga. LS §-st 2 lõikest 1 tuleneb liikleja kohustus olla liikluses hoolikas. B.M oleks piisava tähelepanelikkuse korral pidanud märkama asulamärki ja vähendama kiirust. 3 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järgnevalt käsitleb kohus kaitsja väiteid menetlusnormide rikkumise osas. Väärteoprotokolli (tl 10) kohaselt on B.M rikkunud LE §-i 124, vaidlust tekitab, kas käsitsi kirjutatud protokollis on märgitud rikkumisena p 1 või
  15. Samuti on väärteoprotokolli koostaja liikluspolitseinik Tiit Voot kvalifitseerinud väärteo liikluseeskirja § 7422 lg 2 järgi, mitte aga liiklusseaduse järgi, kus on sätestatud liiklusalaste väärtegude koosseisud. Väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise juhud on sätestatud V™S §-s 150 lg 1, mille kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui: 1) väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel; 2) väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja; 3) lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta; 4) menetlusalust isikut käesoleva seadustiku § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud; 5) menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud; 6) asjas puudub väärteoprotokoll, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; 7) menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; 8) menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele; 9) väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda; 10) puudub väärteoasja arutamise või kohtuistungi protokoll, kuigi selle koostamine on käesolevas seadustikus ette nähtud, või protokollil puudub kohtuniku või kohtuistungi sekretäri allkiri. Käesolevas asjas V™S §-s 150 lg 1 nimetatud rikkumised puuduvad. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse. Järgnevalt analüüsib kohus, kas väärteoasjas nr 2602,10,001470 on tagatud menetlusaluse isiku õigus teada, milles teda süüdistatakse. Riigikohus on oma 15.01.
  16. a lahendis nr 3-1-1-68-08 p-s 5 öelnud järgmist: Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud V™S § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Nii väärteoprotokollis kui ka otsuses on isikule süüks arvatud teokirjelduses märgitud lubatud sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel mitte vähem kui 29 m/h. Seega on üheselt selge, milles isikut süüdistatakse. Lisaks sellele on B.M tunnistanud, et ta ei märganud Tartu linna märki ja ületas kiirust. Seega ka menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta sai sisuliselt aru, et ületas asulasisesel teel lubatud sõidukiirust. Kohtuistungil väitis kaitsja, et väärteoprotokolli võib käekirja ebaselguse tõttu mitmeti 4 tõlgendada, kas rikutud on LE §-i 124 punkti 1 või
  17. Kohtu hinnangul on võimalik B.M-ile koostatud väärteoprotokollist välja lugeda, et talle on süüks arvatud LE § 124 p 1 rikkumine. Seda kinnitas oma ütlustes ka väärteoprotokolli koostanud liikluspolitseinik Tiit Voot. Käsitsi kirjutatud protokollis on selle koostaja kasutanud erineva kirjakujuga number ühtesid, samasugune nr 1 (vertikaalne kriips, all horisontaalne kriips) nagu rikkumise kvalifikatsiooni puhul märgitus on ka lahtris Juhiloa kategooria. Kohus leiab, et isegi juhul, kui nõustuda sellega, et käsitsi kirjutatud protokollis ei ole väga üheselt aru saada, kas tegemist on numbriga 1 või 2, siis teokirjeldusest tuleb üheselt välja, mida konkreetselt B.M-ile süüks arvatakse. Kaitsja leiab, et kohtuvälisel menetlejal tulnuks kohaldada V™S §-i 69 lg 3, mis sätestab, et kui väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni on vajalik muuta, täiendatakse protokolli kandega uue väärteokvalifikatsiooni kohta, märkides iga kvalifikatsiooni muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja allkirja. Nii väärteoprotokolli kui otsuse teokirjeldusest nähtub, et B.M-ile heidetakse ette ühte ja sama rikkumist, s.o sõidukiiruse ületamist asulasisesel teel mitte vähem kui 29 km/h. Väärteootsuses on õigesti viidatud LE § 124 p 1 rikkumisele, mille kohaselt suurim lubatud kiirus asulasisesel teel on 50 km/h. Samuti on otsuses õigesti määratletud väärteo kvalifikatsioon LS § 7422 lg 2 järgi, mis näeb ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit. Samal ajal koostatud tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokollist (tl 11) nähtub samuti süüteo kvalifikatsioon, milleks on liiklusseaduse § 7422 lg
  18. Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteoprotokollis ei ole tegemist sisuliselt muutmist vajava veaga, vaid kirjaveaga, kus ekslikult on liiklusseaduse asemele kirjutatud liikluseeskiri, samas kui vastava paragrahvi ja lõike numbrid on õiged. B.M-i kaitseõigus on olnud tagatud, kuna väärteoprotokoll, mille raamest vastavalt V™S §-le 87 ei ole võimalik väljuda, kajastab kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda vastav süüteokoosseis täidetuks. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida veel järgmist. Väärteoprotokoll väärteomenetluses on võrreldav süüdistusaktiga kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses on võimalik süüdistuse kvalifikatsiooni muuta, lähtudes kuriteo samadest asjaoludest. Riigikohus on öelnud, et kohtu poolt teo kvalifikatsioonis tehtav muudatus ei tohi eeldada uute, süüdistuses nimetamata faktiliste asjaolude tuvastamist. Kuriteokoosseisu tunnustele vastavad faktilised asjaolud peavad olema süüdistuses kirjeldatud (vt RKKKo nr 3-1-1-46-08, p 30). Kohus leiab, et ka väärteomenetluses on võimalik samasugustel asjaoludel väärteokvalifikatsiooni muuta. Väärteokvalifikatsiooni muutmise võimaluse väärteoprotokollis näeb ette ka V™S § 69 lg
  19. Ainuüksi asjaolu, et väärteoprotokollis on kvalifikatsiooni osas parandused tegemata, ei saa käsitleda väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena, mis toob kaasa väärteootsuse tühistamise. Igal konkreetsel juhul tuleb hinnata, kas väärteoprotokoll kajastab kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. B.M-i väärteoasjas on see nõue täidetud. Eeeltoodu alusel on kohus seisukohal, et väärteoasjas nr 2602,10,001470 väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud ja otsuse tühistamiseks ei ole alust. Kohtu seisukoht karistuse osas ei ole LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lõuna Prefektuuri 5 22 19.03.
  20. a väärteootsusega nr 2602,10,001470 karistati B.

§ 74lg 2 alusel 22 rahatrahviga 87 trahviühikut, s.o 5220 krooni.

LS § 74 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Lisakaristusena võeti B.M-ilt liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel ära juhtimisõigus üheks kuuks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub Lõuna Prefektuuriga selles, et B.M-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mis on ette nähtud KarS §-des 57 ja 58, puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvesse võtnud väärteo toimepanemise asjaolusid, menetlusaluse isiku süü suurust, samuti eri- ja üldpreventiivset eesmärki. Mõistes karistuse üle sanktsiooni keskmise määra, on arvesse võetud, et B.M on ka varasemalt korduvalt LS §-i 7422 lg 2 alusel karistatud: 2008. a 2 korda ja 2009. a üks kord. Kohus leiab, et karistuse muutmiseks alused puuduvad. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Lõuna Prefektuuri 19.03.2010. a otsus väärteoasjas nr 22 2602,10,001470, millega karistati B.

§ 74

lg 2 järgi rahatrahviga 87 22 trahviühikut, s.o 5220 krooni ning LS § 74 lg 4 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks, tuleb jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Menetluskulud V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. B.M-i menetluskuludeks käesolevas asjas on KrMS § 175 lg 1 järgi lepingulise kaitsja tasu 7200 krooni. Kuna kohus on seisukohal, et et menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad õigusabikulud menetlusaluse isiku B.M-i enda kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.