4-10-3794/2

Väärteoasi nr. 4 – 10 – 3794 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse kuupäev

1. veebruar 2011.a. Väärteoasja number 4 – 10 – 3794 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi T.M süüdistuses NPALS § 15 Menetlusalune isik T.M, isikukood xxx, määratlemata kodakondsus, elukoht xxx (xxx), töökoht puudub Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2011.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna – esindaja konstaabel Jelena Saveljeva 1 järgi KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada T.M NPALS § 15 /neli/ päeva. Kohustada T.M 31.03.2011.a. asuma kandma mõistetud järgi ja mõista karistuseks arest 4 karistust hiljemalt Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. T.M poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada T.M suhtes sundtoomist arestimajja. Välja mõista T.M-ilt ekspertiisitasu 35,41 (kolmkümmend viis eurot ja nelikümmend üks senti) joobeseisundi tuvastamise eest, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
3. Välja mõista T.M-ilt ekspertiisitasu 84,04 (kaheksakümmend neli eurot ja neli senti) narkootilise aine ekspertiisi eest, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
4. Asitõend, pakend (asub väärteotoimikus), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: T.M suhtes on 22.08.2010.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1210512 selle kohta, et tema, viibides 22.08.2010.a. kell 02.30 Tallinnas, Paldiski mnt. 44 asuvas Statoil tanklas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ning samas omas ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta ,rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. T.M kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule väljastatud kohtukutse edastati menetlusaluse isiku emale – 10.01.2011.a. allkirja vastu. Kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Seega oli menetlusalune isik T.M kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.M süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik T.M eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T.M väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et T.M süü väärteo toimepanemises 22.08.2010.a. on tõendamist leidnud eelkõige: - T.M poolt 22.08.2010.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, millises T.M nõustub protokollis kajastatuga ning kinnitab narkootikumide tarvitamist. Mida tarvitas - nimetada ei oska. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise saatekiri – uuringuaktiga, millisest nähtub, et T.M-ilt 22.08.2010.a. kella 07.40 ajal võetud uriiniproovist tuvastati fentanüüli ja amfetamiini, teostatud uuring läks maksma 554,00 krooni - T.M suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärtegude toimeapanemise eest karistatud rahatrahvidega ning need on tasumata. - 24.08.2010.a. koostatud ekspertiisimääruse ja ekspertiisiaktiga AN-886-10/2983, millest nähtub, et T.M-ilt 22.08.2010.a. ära võetud ja ekspertiisiks esitatud minigrip 2 kilekotis leidub amfetamiini jälgi. Teostatud ekspertiis läks maksma 1315,00 krooni (84,04 eurot) Menetlusalune isik on tunnistanud narkootikumi tarvitamist ja hoidmist. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks nii T.M poolt narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 15 1 sätestatud väärteo objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav. Seega on tuvastatud T.M käitumises NPALS §-le 15 1 vastav koosseisupärane tegu. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja nimelt, et T.M on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid ei ole avaldanud viimasele piisavat mõju asuma käituma õiguskuulekalt, siis sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et T.M ei ole enam otstarbekas karistada rahatrahvidega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et T.M tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuna isikut on varem karistatud rahatrahvidega, siis kohus asub seisukohale, et põhjendatud oleks viimasele aresti kohaldamine pikkusega 4 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaiks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks
5. märts 2011.a. Samuti tuleb T.M-ilt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega ja narkootilise aine tuvastamisega seonduva ekspertiisitasud. Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111 Aulike Salo Kohtunik 3 4