S § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 16.11.2010.a.., s.o. 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2, § 69 lg 6, 7 alusel suurendada mõistetud karistust 15.09.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse 70 tunni üldkasuliku töö võrra, arvestusega, et kahele tunnile üldkasulikule tööle vastab 1 päev vangistust, s.o. kokku 35 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 2 (kuud) 4 (neli) päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 03.02.2011.a. A.F suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada A.F suhtes tõkendina vahistamist, vahistada A.F kohtusaalist. Rimi Eesti Food AS-i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 alusel välja mõista A.F-ilt Rimi Eesti Food AS-i kasuks 1,97 eurot (30,90 krooni), mis kanda Rimi Eesti Food AS arveldusarvele 221001172813 Swedbank.
, § 179 alusel välja mõista A.F-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 417,03 eurot; - kaitsjale makstud tasu 115,05 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-706, A.F ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 03.02.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUSE SISU A.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 15.09.2010 a otsusega süüdi mõistetud süstemaatilise varguskatse toimepanemise eest, uuesti 16.11.2010 a kella 09.15 paiku viibides Tallinnas, Pärnu mnt 453 E asuvas ja Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Laagri Säästumarket, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist pudel õlut „Walter“ maksumusega 1,97 eurot (30,90 krooni), peitis pudeli kaasas olnud kotti ja möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. 2 Seega A.F, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas süüdistatav A.F , et on süüdistusest aru saanud. Süüdistatav tunnistas end kohtus KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi inkrimineeritavas teos täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta lisas, et hooldab eakat inimest ning seetõttu palus mitte kohaldada karistusena vangistust. Tsiviilhagi ta ei vaidlusta. Ta väitis, et tahtis õlut. Pani toime kuu pärast eelmist kohtuotsust. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis A.F’ karistamist vangistusega 2 kuud, millist 1/3 võrra vähendada, mõistes karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust. Prokurör palus pöörata täitmisele eelmise s.o. 15.09.2010.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 70 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 35 vangistuspäeva ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 kuu 15 päeva pikkune vangistus. Samuti palus prokurör välja mõista tsiviilhagi, sundraha ja kaitsjatasud. A.F kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja leidis, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja viitas, et süüdistatav on oma tegu kahetsenud, varastatu oli vähese väärtusega ning isik soovis juba kaupluses kahju hüvitada. Ta palus teo raskust ja isiku süüd arvestades karistada süüdistatavat miinimumi lähedase karistusega. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et A.F’ tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning A.F’ poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on A.F’ süü kuriteokatses, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. A.F’ süüd tõendavad: - - Kannatanu Rimi Eesti Food AS avaldus (tl 2), mille kohaselt 16.11.2010.a. möödus isik Pärnu mnt 453E, Tallinn asuvas Laagri Säästumarketis 1 õllega „Walter“ 2L, maksumusega 30,90 kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kaup oli rikutud. Tunnistaja AA ütlused (tl 3), mille kohaselt 16.11.2010.a. märkas ta naist, keda oli ka varem kaupluses kinnipeetud. Kinnipidamisel leiti naise juurest 1tk „Walter“ õlut. Naine väitis, et oli selle ostnud teisest kauplusest, kuid videosalvestuselt oli näha, et ta võttis selle samast kauplusest. (tl 17-21), mille kohaselt on ta lisanud, et ta palus naisterahval näidata, mis tal kotis on. Naisterahvas keeldus, püüdis kauplusest lahkuda ning osutas vastupanu. Koti põhjast avastas 2-liitrise pudeli õlut „Walter“. Naine tegi turvaruumis midagi kätega kotis, milles oli õllepudel. Harju Maakohtu määrus 21.10.2010 a (tl 8-9), millest nähtuvalt kuulutati A.F tagaotsitavaks seoses sellega, et ta jättis kohtuistungile ilmumata. Tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist, tagamaks kohtulahendi täitmine. A.F kahtlustatavana antud ütlused (tl 10-13), mille kohaselt 16.11.2010.a. läks ta kauplusesse, et osta sealt toiduaineid. Tal oli kaasas sealt eelmisel päeval ostetud õlu „Walter“, mille pidi andma tuttavale, tšekki selle ostu kohta tal pole. Kauplusesse minnes avas ta pudeli ja sõi sealt. Kauplusest ostis ta toiduaineid. Turvatöötaja leidis tema kotist õlle, 3 - - - - - mis tal varasemalt kaasas oli. Ta seletas, et ei saanud kauplusest seda pudelit varastada, kuna tal kaasas olnud pudelist oli juba joodud. (39-42), mille kohaselt tunnistab ta antud kuriteo toimepanemist. Ta on lisanud, et 16.11.2010.a., tulles kauplusesse, otsustas sealt varastada pudel õlut. Ta võttis riiulilt pudeli õlut „Walter“, keeras lahti selle korgi ning peitis pudeli endale kotti. Kassas maksis ta üksnes teiste toodete eest. Kannatanu PE ütlused koos lisaga (tl 23-27), mille kohaselt 16.11.2010.a. püüdis naisterahvas varastada Laagri Säästumarketist ühte pudelit õlut „Walter“, maksumusega 30,90 krooni. Naisterahvas rikkus varguse käigu pudelikorgi, kaupa pole võimalik enam müüa, mistõttu esitab Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi summas 30,90 krooni. Kahjustatud õllepudel kanti maha. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 29-38), millest nähtub, kuidas kaupluse müügisaalis võtab naisterahvas riiulilt pudeli õlut ja paneb selle endale kotti ning liigub seejärel koheselt edasi. Hilisemalt liigub naisterahvas kaupluses ringi, seejuures on tema parem käsi koguaeg kotis. Naisterahvas maksab kassas ning püüab seejärel kauplusest lahkuda, kuid ta peetakse kinni. Üldkasuliku töö tegemise ajakava (tl 45), mille kohaselt peab A.F täitma 2010. aasta detsembris 20 tundi üldkasulikku tööd. Teatist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 47), mille kohaselt 2008-2009.a. A.F sissetulek puudus. Harju Maakohtu otsus 28.10.2009 a (tl 52-53), millega karistati A.F KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9,
lg 2 alusel vangistusega 30 päeva, mille hulka arvati 5 eelvangistuspäeva, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 25 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga. Harju Maakohtu otsus 15.09.2010 a (tl 54-55), millega karistati A.F KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2,
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata osa 25 päeva vangistust. Saadud liitkaristus asendati üldkasuliku tööga 124 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustati A.F järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu määrus 17.11.2010 a (tl 60-62), millega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata täitmisele A.F-ile Harju Maakohtu 15.09.2010.a. otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, A.F vabastati vahi alt. Määrusega loeti A.F poolt vahi alla viibitud aeg 2 päeva (4 tundi üldkasulikku tööd) karistusaja hulka. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus A.F’ puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. Kuivõrd isik on kinnitanud, et tulles kauplusesse otsustas ta varastada pudeli õlut (tl 43), mille peitis endale kotti, tuleb asuda seisukohale, A.F pani teo toime otsesest tahtlusest. A.F’ on varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud, kokku kahel korral kriminaalkorras, viimati 15.09.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt. Niisamuti on A.F karistatud 3-l korral väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel, s.o. varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, viimati 17.08.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega (tl 49). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik ei tööta, tal puuduvad piisavad vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Niisamuti pole A.F tasunud rahatrahve. Vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning vangistuse kandmiselt tingimuslikku 4 vabastamist ei pea kohus käesoleval juhul samuti võimalikuks, kuna isikut karistati eelmise kohtuotsuse järgi vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Kuivõrd üldkasulik töö kujutab endast reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust (RKKKo kohtuasjas 3-1-1-99-06, p 19), A.F aga sellist võimalust hinnata ei osanud, on tema väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaolu, et isiku mõjutamisel ei ole varasem karistus oma eesmärki kandnud, isik on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist – uue kuriteo pani ta toime juba kahe kuu möödumisel eelmise kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades asjaolu, et isik on oma tegu kahetsenud, vargusega tekitatud kahju ei olnud suur, samuti asjaolu, et isikut ei ole varasemalt reaalse vangistusega karistatud, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad lühiajalise vangistusega. Kohtus väitis süüdistatav, et on eaka inimese hooldajaks, vastavasisulisi tõendeid kohtule esitatud ei ole, neid pole tal kohtule käesoleval ajal esitada ning A.F pole eeluurimisel nimetatud asjaolule viidanud, kriminaalasja materjalide hulgas sellised tõendid puuduvad. Ka ei ole kohtu hinnangul süüdistatava poolt esitatud asjaolu, et ta on teise isiku hooldajaks selliseks, mis välistaks tema suhtes vangistuse kohaldamise. Kohus peab põhjendatuks karistusena kohaldada 45 päeva pikkust vangistust, mis kuulub lühimenetluse korras vähendamisele 1/3 võrra, mille hulka tuleb arvata 1 päev eelvangistust. Mõistetavale karistusele tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 70 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 35 vangistuspäeva. Kuivõrd
lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad A.F-ilt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti kaitsjatasud. Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit, seega oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § 1043 õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul rikkus A.F varguse käigus pudeli, ta on seda ise kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud (tl 43), samuti kinnitavad seda tunnistaja ja kannatanu esindaja tunnistaja ütlused (tl 4, 25) ning mahakandmise akt (tl 27). Seega on A.F süü kahju põhjustamises tõendamist leidnud ning temalt kuulub VÕS § 1043 alusel väljamõistmisele tsiviilhagi kannatanu Rimi Eesti Food AS kasuks. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et tsiviilhagiga on ta nõus. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu Rimi Eesti Food AS-le põhjustati varaline kahju, kannatanu esindaja PE on esitanud tsiviilhagi summas 1,97 eurot (30,90 krooni). Asitõendid: CD-plaat – asub kriminaalasja materjalide juures. Merle Parts Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.