4-11-582/2

(020035)Kohtunik Piret Liivo Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi F.T kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 25.01.2011.a otsusele väärteoasjas nr 020035 ÜTS §547 lg 1 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: XXX; elukoht: XXX) F.T (isikukood: Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Pärnu mnt 139c/1, Tallinn) RESOLUTSIOON

1. F.T kaebus rahuldada osaliselt.
2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 25.01.2011.a otsus väärteoasjas nr 020035 7 tühistada osaliselt - F.T-le ÜTS § 54 lg 1 alusel määratud rahatrahvi osas. 7
3. Määrata F.T-le ÜTS § 54 lg 1 alusel rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses, s.o 12 (kaksteist) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest, Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220064421013 SEB Pangas, viitenumber
4. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad:
5. 25.01.2011.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega väärteoasjas nr 020035 karistati 7 F.T ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 54 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Otsuse kohaselt puudus F.T 25.01.2011.a kell 09:40 kontrollihetkel Tallinna ühistranspordi trollis nr 4/337 „Ehitajate tee“ peatuse juures kehtiv sõiduõigust tõendav dokument. Sellega F.T rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad; edaspidi: Määrus) § 8 lg 1 ja lg 6 sätestatud nõudeid. Isik ei esitanud kontrollimisel sõiduõigust tõendavat dokumenti. Puudus sõidupilet.
6. F.T märgib kaebuses, et on töötuna arvel alates 30.12.2010 ja temal puuduvad käesoleval hetkel sissetulekud. Teadis, et ühe peatuse vahet ühistranspordiga sõites on tal aega pilet märgistada sihtkohta jõudmiseni. Sõidudokumente kontrollimise hetkeks, ei olnud ta veel jõudnud piletit märgistada. Samuti palub arvamust kiirmenetluse otsuse blanketi kehtivuse osas, kus on allkirjastatud parandus - kroonid mahatõmmatud ja eurod peale kirjutatud. Kaebuse esitaja on kohtule teatanud nõusolekust kirjaliku menetlusega.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja M. Rand) oma kirjalikus seisukohas palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus tühistamata, kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja on teo toime pannud tahtlikult, kuna F.T sisenes ühistransporti sooviga kasutada teenust, omamata sealjuures ühissõiduki kasutamiseks sõiduõigust tõendavat dokumenti. Kuivõrd sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise hetkel F.T ei olnud esitada sõidupiletit ega muud sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis pani ta toime süüteo otsese tahtlusega, st F.T-lt kui sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks sõidupileti märgistamist pärast ühissõidukisse sisenemist. Kuna F.T-le i olnud kontrollimisel inspektorile esitada sõiduõigust tõendavat dokumenti, siis sellega on tuvastatud süüteo objektiivne koosseis. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused: Kohus, tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 020035 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 3 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt karistati F.T rahatrahviga 10 trahviühikut (40 eurot) selle eest, et ta ei omanud 25.01.2011.a bussis sõitmiseks piletit, kuigi vastavalt Määrusele pidanuks ta omama sõidudokumenti. F.T palub kaebuses temale määratud trahvisumma vähendamist, kuna ei olnud kontrollimise hetkeks veel jõudnud märgistada sõidudokumenti ja palub arvestada oma majanduslikku olukorda. Ta on teadlik asjaolust, et ühiskondlikku transporti sisenedes tuleb märgistada sõiduõigust tõendav dokument ning pileti märgistamiseks ettenähtud aeg on üks peatuste vahe. Sõidudokumentide kontrollimise hetkeks ei olnud ta veel jõudnud piletit märgistada. Samuti palub arvamust kiirmenetluse otsuse blanketi kehtivuse osas, kus on allkirjastatud parandus - kroonid mahatõmmatud ja eurod peale kirjutatud. Seega on F.T poolt toimepandud väärtegu kohtuvälise menetleja poolt tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 järgi, s.o sõitmine ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita ning vaidlus piletita sõidu üle puudub. Kohus leiab aga, et F.T-le määratud rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o maksimaalne karistus, on põhjendamatult suur. Tuleb arvestada ka asjaolu, et seoses töötusega puudub kaebajal elatise allikas. Kohustades teda aga tasuma korraga 40 eurot, võib see veelgi raskendada tema majanduslikku olukorda. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks vähendada F.T-le määratud rahatrahvi 3 trahviühikuni, s.o 12 euroni. Samas märgib kohus, et seadused on kehtivad kõigile võrdselt ning kaebajal on kohustus omada ühissõidukis sõiduõigust tõendavat dokumenti. Kuigi F.T on piletita sõidu eest ka varem kahel korral rahatrahviga karistatud, millest üks oli tasutud tähtaegselt ja teise osas alustatud täitemenetlust, siis tema praegust majanduslikku olukorda arvestades peab kohus otstarbekaks ja võimalikuks mõjutada teda seaduskuulekalt käituma ka väiksema rahatrahvi kohaldamisega. Kaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla ka kiirmenetluse otsuse blanketi kehtivuse, kus on allkirjastatud parandus - kroonid mahatõmmatud ja eurod peale kirjutatud. Kohus leiab, et parandus otsusel on korrektselt vormistatud ja asjakohane ning ei ole seega otsuse tühistamise aluseks. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p
8. Piret Liivo Kohtunik