Obsah (5)

§ 63§ 2§ 15§ 56§ 47

1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-10-4282 Otsuse kuupäev 02.02.2011 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi E.V väärteoasi Liiklussea

§ 63

lõikest 1 juhindudes Teeseaduse § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 187 trahviühiku ulatuses, s.o. 11 220 krooni osaliselt Liiklusseaduse § 7447 lg 1 osas, lõpetades selles osas väärteomenetluse V™S § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu ja tehes väärteoasjas uue otsuse. 33 Süüdi tunnistada E.V Liiklusseaduse § 74 ja Teeseaduse § 401 lg 1 järgi ning

§ 63

lg 1 sätteid kohaldades karistuseks mõista rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o. 575,20 (9000 krooni) eurot. Mõistetud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või 2 arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. V™S § 23 alusel hüvitada E.V-le kaitsjale makstud tasu 414 (nelisada neliteist) eurot riigieelarve vahenditest. Rahandusministeeriumil kanda nimetatud summa E.V arvelduskontole nr xxxx xxxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 09.02.2011). Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 25.02.2011, s.o. päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. V™S § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD
2. Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andri Karp koostas menetlusalusele isikule E.V-le 07.10.2010 väärteoprotokolli AB 1125833 selle kohta, et E.V 07.10.2010 kell 13.40 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas PõdruseKunda-Pada tee
3. km-l (x652659, y6592690), liikudes Kunda suunas juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx nr xxxx. Teljekoormused ja tegelik mass ületasid lubatud väärtused. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt TS § 35 lg 2-le. Lubatud 40 000 kg. Tegelik mass 49 775 kg. 15.09.2010.a. kell 05.57 ööpäevase puhkeaja kestvus oli nõutavast lühem kuni 2tundi. Sellega rikkus menetlusalune isik E.V EÜ määrust nr 561/2006 art 8, LE § 196, 197, 71; TSM määrust nr 51 § 7 lg 1, LS § 204 lg 1 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 7433, 7447 lg 1, Teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Menetlusalune isik E.V väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.
4. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus määras 25.10.2010 otsusega väärteoasjas nr: 2402,10,002002 menetlusalusele isikule 33 E.V-le karistuseks Liiklusseaduse §-de 74 ja 74 47 lg 1 ning Teeseaduse § 401 lg 1 järgi

§ 63

lõikest 1 juhindudes Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahvi 187 trahviühiku ulatuses, s.o. 11 220 krooni, sest E.V 07.10.2010 kell 13.40 Põdruse-Kunda-Pada tee

1. km-l juhtis mootorsõidukit haagisega xxxx xxxx, teljekoormused ja tegelik mass ületasid lubatud väärtused. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg
2. Lubatud 40 000 kg. Tegelik mass 49 775 kg. 15.09.2010 kell 05:57 ööpäevase puhkeaja kestvus oli nõutavast lühem kuni 2 tundi. Menetlusalune isik E.V, rikkus Liikluseeskirja § 197, TSM määruse nr 51 § 7 lg 1 nõudeid (sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine, väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 7433 järgi), Liikluseeskirja § 71, EÜ määruse nr 561/2006 art 8 nõudeid (kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumine, väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse § 7447 lg 1 järgi) ja Liikluseeskirja § 196 nõudeid (teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine, väärteo kvalifikatsioon Teeseaduse § 401 lg 1 järgi). 3
3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik E.V kohtule kaebuse, paludes tühistada otsus osaliselt, ulatuses, mis puudutab kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumist ja teha asjas, juhindudes V™S § 132 lg 2, uus otsus. Menetlusalune isik E.V andis väärteoprotokolli kohaselt juhtunu kohta alljärgneva selgituse: „ööpäevast puhkeaega olen ma tõesti püüdnud korras hoida aga kust see tuli ei tea“. Vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele on nimetatud väärteo toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. E.V on seisukohal, et ta ei ole rikkunud kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõudeid ning et 15.09.2010.a. kell 05.57 ööpäevase puhkeaja kestvus ei olnud nõutavast 2 tunni võrra lühem. Liikluseeskirja § 71 kohaselt peab juht võimaldama kontrollida sõidumeeriku ja kiirusepiiriku olemasolu sõidukil, millel need on kohustuslikud, ning sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist. E.V oma sõnul võimaldas 07.10.2010.a. kontrollida sõidumeeriku olemasolu sõidukil ning vastupidised tõendid puuduvad. Kinnipidamisel esitas ta liikluspolitseinikule juhikaardi, mis sisestati politsei bussis asuvasse lugejasse. Kaebuse lisadena esitas E.V sõidumeeriku väljavõtted kuupäevadest 14.09.2010.a. ja 15.09.2010.a., milledest nähtuvad üheselt sõidu- ja puhkeajad eelnimetatud kuupäevadel. Eelnevast juhindudes ei ole ta rikkunud Liikluseeskirja §
4. E.V oma kaebuses märgib, et puhkeaja kestuse arvestamisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 sätetest (edaspidi nimetatud kui Määrus). Määruse art 4 (g) selgitab, et regulaarne ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 11tunnine puhkeperiood. Seda võib aga jaotada kahte ossa, kusjuures esimene osa peab hõlmama vähemalt kolmetunnist katkematut ajavahemikku ja teine osa vähemalt üheksatunnist katkematut ajavahemikku. Ühtlasi täpsustab Määruse art 4 (g), et lühendatud ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 9tunnine, kuid lühem kui 11tunnine puhkeperiood. Määruse art 8 lg 1 kohaselt peab juht kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Juhindudes Stoneridge Electronics sõidumeeriku väljavõtetest kuupäevade 14.09.2010.a. ja 15.09.2010.a. kohta, võib väita alljärgnevat: alates 14.09.2010.a. kell 05.57 kuni 15.09.2010.a. kell 05.57 on ööpäevane puhkeperiood olnud 32 min (kell 08.16-08.47) + 1h 09 min (kell 09.33-10.41) + 4 h 25 min (kell 11.09-15.33) + 05h 12 min (kell 18.48-23.59) + 04 h 42 min (kell 00.00 kuni 04.41) võrdub 16 tundi puhkeaega, mis ületab nõutud miinimum puhkeaja, mis oli 11 tundi. Ajavahemikul 14.09.2010.a. kell 05.57 kuni 15.09.2010.a. kell 05.57 on olnud puhkeperiood, mis on katkematult väldanud üle kolme tunni (14.09.2010.a. kell 11.09-15.33, ühtekokku 4 h 25 min ja puhkeperiood, mis on katkematult väldanud üle üheksa tunni (14.09.2010.a. kell 18.48-15.09.2010.a. kell 04.41, ühtekokku 9 h 54 min. Eelnevast juhindudes on põhjendamatu, alusetu ja tõendamata kohtuvälise menetleja seisukoht justkui vastutaks ta kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest Liiklusseaduse § 7447 lg 1 alusel. Menetlusalune isik E.V ei soovinud kohtuistungist osa võtta, taotledes asja lahendamist kirjalikus menetluses.
5. Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur oma vastuskirjas menetlusaluse isiku E.V kaebusele (tl 32-34) on nõus kirjaliku menetlusega. Liiklusseaduse § 7447 lg 1 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhti võidakse karistada kehtestatud kuni 2 tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest. Puhkeaeg on mistahes katkestamatu ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada (EÜ määrus nr 561/2006 art 4f). EÜ määruse nr 561/2006 art 8 lõike 2 alusel peab juht 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi olema võtnud uue ööpäevase puhkeperioodi. Ööpäevase perioodi algust hakatakse lugema viimase puhkeaja lõppemisest ning järgneva 24 tunnise ööpäevase perioodi jooksul on juht kohustatud kasutama katkematut puhkeaega. Puhkeaja katkematu pikkus on 11 tundi. Erandina võib juht kasutada 9 tunnist katkematut puhkeaega. Juhul kui regulaarset ööpäevast puhkeperioodi jaotatakse kahte ossa, siis peab esimene osa hõlmama vähemalt kolmetunnist 4 katkematut ajavahemikku ja teine osa vähemalt üheksatunnist katkematut ajavahemikku. Tulenevalt EÜ määruse nr 561/2006 art 8 nõudest peab katkematu puhkeaeg olema võetud 24 tunni jooksul eelmisest ööpäevasest puhkeperioodist. Käesoleva juhtumi puhul, lähtuvalt kaebusele lisatud digitaalse sõidumeeriku väljatrükist ja vastuskirjale lisatud digitaalse salvestuse OPTAC seadme väljavõttest, kasutatakse mõlemas UTC kellaaja arvestust s.t. fikseeritud kellaaegadele peab lisama suvisel ajal kolm tundi ja talvisel ajal 2 tundi. Esitatud väljatrükkidest nähtub, et menetlusalusel isikul algas uus ööpäevane periood 14.09.2010 kell 06:00 (03:00 väljatrükil) s.t. 24 tunnine ööpäevane periood pidanuks lõppema 15.09.2010 kell 06:00 (väljatrükil 03:00). Selleks, et tagada 24 tunni ööpäevase perioodi jooksul katkematu puhkeaeg, pidanuks menetlusalune isik lõpetama töö ja alustama puhkeaega 14.09.2010 kell 20:48 (väljatrükil 17:48). Tegelikkuses alustas menetlusalune isik katkematut puhkeaega 14.09.2010 kell 21:48 (väljatrükil 18:48). Eeltoodust nähtub, et ööpäevase katkematu puhkeaja kestuseks oli menetlusalusel isikul 8 tundi ja 12 minutit, seega ööpäevase puhkeaja kestvus oli nõutavast lühem kuni 2 tundi. Kohtuväline menetleja on veendunud, et menetlusaluse isiku E.V süü väärteo toimepanemises on tõendatud ja põhjendatud on ka määratud karistus. Juhindudes V™S § 120 lg 1, 132 lg 1 palub kohtuväline menetleja jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.
6. V™S § 120 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Sama § lg 2 kohaselt, kui maakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Tulenevalt V™S § 120 lg 2 määras kohus kohtuistungi. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik E.V esitatud kaebuse juurde. E.V kinnitas, et sõidumeerik on seadistatud Eesti aja järgi ja ajavööndi muutumisel ei pea sellele mingeid tunde lisama. E.V arvates politsei kõhkles, et vist ei oleks tõesti pidanud protokolli tegema. Kaitsja märkis kohtuistungil, et sõidumeeriku väljavõtted näitavad, et E.V ei ole rikkunud EÜ määruse nr 561/2006 art 4 punkti g nõudeid, sest peab olema täidetud ja on täidetud 2 reeglit, et vaheaja pikkus on 11 tundi ja et seda võib jaotada kahte ossa, kusjuures esimene osa peab olema 3 katkematut tundi ja teine vähemalt 9 katkematut tundi. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et E.V ei pidanud kinni nõutavast puhkeperioodist, palub kaitsja määrata kergem karistus, kuna isik sisuliselt tunnistab oma süüd, aga ei teadnud, milles tema süü seisnes. Kaitsja märkis, et vaidlus on selle üle, et mis on see ajahetk, kust hakkas jooksma ööpäevane periood. Nemad võtsid aluseks 14.09.2010 kell 05.57 kuni 15.09.2010 kell 05.57, sest politsei poolt koostatud väärteoprotokollist tuleneb, et 15.09.2010 kell 05.57 ööpäevase puhkeaja kestvus oli nõutavast lühem kuni 2 tundi. Kaitsja leidis, et kui politsei asus seisukohale, et menetlusalune isik on midagi rikkunud, siis peaks väärteoprotokolli kirjutama, millisest kellaajast peaks lähtuma. Peab olema fikseeritud väärteo täpne kirjeldus, milles täpselt rikkumine seisnes. Kaitsja leidis, et E.V puudus võimalus digitaalse salvestuse õigsust kontrollida, mistõttu fototabelit ei saa tõendina käsitleda. Väärteoprotokoll ja otsus on koostatud eksitavalt. Politsei väide, et peab lähtuma maailmaajast, on põhjendamata. Kohtuväline menetleja Heiki Lindus Ida Prefektuurist kinnitas kohtuistungil, et suve perioodil tuleb lisada fikseeritud kellaajale 3 tundi ja talvisel perioodil tuleb lisada juurde 2 tundi, et 5 saada kehtiv kellaaeg Eesti ajavööndis. Need tunnid tuleb lisada juurde 0 ajale, mida fikseerib seade. Sel ajal ei olnud veel kella keeratud talveajale ja see tulebki sellest, miks on viidatud kellaajale 05.
7. Ei ole küll välja toodud maailmaajast erinevat kellaaega, kuid juhid peavad seda arvestama. Kontrollimise ajal olid need ajad juhile selgeks tehtud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt V™S §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust Liiklusseaduse § 7433 ja Teeseaduse § 401 lg 1 osas, kuid vaidlus on Liiklusseaduse § 7447 lg 1 osas, mis näeb ette vastutuse kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt. Liikluseeskirja § 71 kohaselt peab juht võimaldama kontrollida sõidumeeriku ja kiirusepiiriku olemasolu sõidukil, millel need on kohustuslikud, ning sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist. EÜ määruse nr 561/2006 art 8 p 1 kohaselt peab juht kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Määruse art 8 p 2 sätestab, et 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht alustama uut ööpäevast puhkeperioodi.
9. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku Andri Karbi poolt menetlusalusele isikule E.V-le 07.10.2010 koostatud väärteoprotokollis AB 1125833 on tõenditeks märgitud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, massimõõteseadme kasutamise protokoll ja autojuhi sõidukaardi digitaalne salvestus. Menetlusalune isik E.V andis väärteoprotokollis juhtunu kohta järgmised ütlused: „ööpäevast puhkeaega olen ma tõesti püüdnud korras hoida aga kust see tuli ei tea“. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 25.10.2010 otsusest väärteoasjas nr: 2402,10,002002 nähtub, et väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ja massimõõteseadme kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik E.V on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna (tl 27) kinnitanud seda, et „Mul ei ole antud juhul midagi öelda, oli ülekaal. Sellel päeval puhkasin üle kolme tunni ja pärast kaheksa tundi, üldiselt peaks see korras olema.“ Isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid väärteoprotokollis kirjeldatud faktilised asjaolud, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa, sest vastasel juhul on tegemist kaitseõiguse rikkumisega. Väärteoprotokolli piiridest väljumine ja isiku teole oluliselt erineva õigusliku hinnangu andmine oleks aga käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule E.V-le Liiklusseaduse § 7447 lg 1 järgi esitatud süüdistus on ebakonkreetne, sest selle põhjal ei ole võimalik täpselt aru saada, milles väidetav rikkumine seisneb. Kohtuväline menetleja ka ise oma vastuskirjas menetlusaluse isiku E.V kaebusele ei lähtu kellaajast 05:57, vaid esitatud väljatrükkidest lähtuvalt märgib, et menetlusalusel isikul algas uus ööpäevane periood 6 14.09.2010 kell 06:00 (03:00 väljatrükil) s.t. 24 tunnine ööpäevane periood pidanuks lõppema 15.09.2010 kell 06:00 (väljatrükil 03:00). Tulenevalt kaebusele lisatud digitaalse sõidumeeriku väljatrükist ja vastuskirjale lisatud digitaalse salvestuse OPTAC seadme väljavõttest, kasutatakse mõlemas UTC kellaaja arvestust s.t. fikseeritud kellaaegadele peab lisama suvisel ajal 3 tundi ja talvisel ajal 2 tundi. Menetlusalune isik E.V on oma kaebuse lisana esitanud kohtuvälise menetleja otsuse (tl 20-21), mis ei ole identne selle otsusega, mille esitas kohtuväline menetleja kohtule (tl 29). E.V poolt kohtule esitatud otsuses on asjasse puutuvalt viide üksnes Liikluseeskirja § 71 rikkumisele, kuid kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud otsuses on lisaks viide veel EÜ määruse nr 561/2006 art 8 rikkumisele. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et menetlusalune isik E.V oleks Liikluseeskirja § 71 nõudeid rikkunud. Arvestades kõike eelnevat leiab kohus, et menetlusaluse isiku E.V kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest Liiklusseaduse § 7447 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanek ei ole tõendatud. 8.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele 33 isikule E.V-le Liiklusseaduse § 74 , Liiklusseaduse § 7447 lg 1 ja Teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest karistuse määramisel juhindunud

§ 56

lõikest 1, § 63 lõikest 1, määrates karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahvi 187 trahviühiku ulatuses, s.o. 11 220 krooni.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Liiklusseaduse § 7433 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Teeseaduse § 401 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku E.V karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuvälise menetleja otsuses märgitud: tunnistab süüd.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule E.V-le määras kohtuväline menetleja Teeseaduse § 401 lg 1 alusel karistuse, mis on ettenähtud sanktsiooni maksimaalmäära lähedane. Kohtuväline menetleja põhjendas määratud karistust sellega, et menetlusalust isikut on varasemalt seitsmel korral karistatud samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest. Määratud karistused ei ole pannud teda seaduskuulekalt käituma. Arvestades süüdistuse mahu vähenemist, tuleb menetlusalusele isikule E.V-le mõista karistus, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt suurem, kuid maksimaalmäärast väiksem. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S § 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus E.V kaebuse, tühistades Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Heiki Linduse 25.10.2010 otsuse väärteoasjas nr: 2402,10,002002, 33 millega määrati E.V-le Liiklusseaduse §-de 74 ja 7447 lg 1 ning Teeseaduse § 401 lg 1 7 järgi

§ 63

lõikest 1 juhindudes Teeseaduse § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 187 trahviühiku ulatuses, s.o. 11 220 krooni osaliselt Liiklusseaduse § 7447 lg 1 osas, lõpetades selles osas väärteomenetluse V™S § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu ja tehes väärteoasjas uue otsuse. V™S § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas väärteoasjas on esitatud taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks summas 414 eurot. Kohus leiab, arvestades väärteoasja keskmist mahtu ja keerukust, et E.V kaitsjale makstud tasu summas 414 eurot on mõistlik ning kuna Ida Prefektuuri rahastatakse riigieelarvest, siis tuleb kaitsjale makstud tasu välja mõista riigieelarvest. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 29. märtsil 2011. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne