Obsah (10)

§ 199§ 74§ 65§ 121§ 66§ 215§ 201§ 64§ 68§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 12. novembril 2008 Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-07-11017 (07231800752) Kohtukoosseis Kohtuni

) § - de 199 lg 2 p 4, 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ja U.N-i süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses.

Prokuröri abi Egon Oja Süüdistatav B.L , isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidusega, ei tööta, elukoht: xxx, viibimiskoht: Vangla, xxx, alates 29.05.2008.a. kohaldatud tõkend vahistamine, isik kinnipeetud alates 27.05.2008.a., varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: • 19.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 6 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 järgi,

§ 74

järgi lõplik karistus tingimisi vangistus 4 kuud, katseaja pikkus 2 aastat, 16.05.2006.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja määruse alusel pöörati karistus täitmisele. • 31.03.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud,

§ 65lg 2 järgi lõplik 2 karistus 5 kuud ja 27 päeva vangistust; • 07.02.2003.a.

Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi,

§ 74järgi tingimisi vangistusega 4 kuud, katseaja pikkus 2 aastat; • 08.05.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel Kr

K § 139 lg 2 p 2, 3 järgi rahatrahviga 60 päevamäära, so 2 760,00 krooni; • 21.10.1999.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 7 kuud, katseaja pikkus 1 aasta; • 15.03.1995.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 2 aastat, katseaja pikkus 1 aasta; Kaitsja Uido Truija Süüdistatav U.N, isikukood: xxx; kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskeri haridusega, ei tööta, elukoht: xxx, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, eeluurimisel isik kahtlustatavana kinni peetud 27.05.2008.a.– 28.05.2008.a. s.o 2 päeva, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral; • 06.11.2007.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel

§ 121

järgi rahalise karistusega 2 000,00 krooni;

§ 66lg 1 karistuse kandmine ositi, 4 kuu jooksul; • 17.05.2005.a.

Tallinna Linnakohtu otsuse alusel

§ 215

lg 1 järgi,

§ 74

järgi tingimisi vangistusega 6 kuud, katseaja pikkus 2 aastat ja 3 kuud; Kaitsja Riine Lumiste RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista B.L

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistada 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse vangistusega. 2. Süüdi mõista B.L

§ 201lg 2 p 1 järgi ja karistada 2 (kahe) kuu pikkuse vangistusega.

3.

§ 64

lg 1 järgi lugeda B.L-ile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista B.L-ile liitkaristus – 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikk vangistus. 3 4. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. B.L tuleb ära kanda 9 (üheksa) kuu ja 10 (kümne) päeva pikk vangistus. 5.

§ 68lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka B.L poolt eelvangistuses viibitud aeg.

Karistusaja alguseks lugeda 27.mai

2. Süüdi mõista U.N

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 - 25 lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega 180 (ühesaja kaheksakümne) miinimumpäevamäära ulatuses, so 9 000,00 (üheksa tuhat) krooni. 7. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. U.N tuleb tasuda rahaline karistus 120 (ühesaja kahekümne) miinimumpäevamäära ulatuses, so 6 000,00 (kuus tuhat) krooni. 8.

§ 68

lg 1 järgi lugeda U.N-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva karistuse hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära. Lõplikult tuleb U.N tasuda rahaline karistus 116 (ühesaja kuueteistkümne) päevamäära ulatuses, so 5 800,00 (viis tuhat kaheksasada) krooni.

1. B.L suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. U.N-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. N A tsiviilhagi 8 500,00 krooni jätta rahuldamata.
4. Z R tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista B.L-ilt Z R kasuks 19 500,00 krooni. Tsiviilhagi 31 500,00 krooni suuruses summas jätta rahuldamata.
5. A S tsiviilhagi 1 200,00 krooni jätta läbi vaatamata.
6. A P tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.L-ilt AP kasuks 2 000,00 krooni.
7. IItsiviilhagi rahuldada. Välja mõista B.L-ilt II kasuks 2 900,00 krooni.
8. Välja mõista B.L-ilt riigieelarve tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6 525,00 krooni.
9. Välja mõista U.N-ilt riigieelarve tuludesse II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 6 525,00 krooni.
10. Välja mõista B.L-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 2 416,30 krooni riigi õigusabi tasu.
11. Välja mõista U.N-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 1 424,85 krooni riigi õigusabi tasu.
12. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas, viitenumber
13. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
14. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
15. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib Harju Maakohtu kaudu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. 15 päeva jooksul 4 alates kohtuotsuse terviktekstiga tutvumisest tuleb Harju Maakohtule esitada kirjalik apellatsioonkaebus. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 19.november
16. Kohtuotsus on tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel alates apellatsiooniteate esitamisest. Selgitada, et üksnes menetluskuludega mittenõustumise korral on õigus need vaidlustada määruskaebe korras KrMS 15.ptk järgi. Selgitada, et sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Selgitada, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Esitatud süüdistus: B.L süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud varguse, viibides 06.03.2007 korteris aadressil Tallinn , varastas grupis koos L a Barinovaga, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, antud korterist NA kuuluva Olympuse fotoaparaadi, maksumusega 300,00 krooni, Samsungi mobiiltelefoni, maksumusega 4 000,00 krooni, rahakoti maksumusega 300,00 krooni, milles olid sularaha 500,00 krooni, parfüümi flakoon, maksumusega 700,00 krooni, millega tekitati kannatanule NA varalist kahju üldmaksumusega 8 500,00 krooni, samuti varastasid nad Z Rle kuuluva Samsungi videokaamera, maksumusega 10 000,00 krooni, Kodaki fotokaamera, maksumusega 5 000,00 krooni, Toshiba sülearvuti maksumusega 12 000,00 krooni, portatiivse DVD-mängija koos ekraaniga, maksumusega 2 500,00 krooni, heledast nahast laeka, maksumusega 1 500,00 krooni, kollasest metallist laeka, mis ei oma rahalist väärtust, juveliiresemeid hõbedast ja malahhiidist, kogumaksumusega 20 000,00 krooni, millega tekitati kannatanule Z R varalist kahju üldmaksumusega 51 000,00 krooni. Seega B.L, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, pani grupis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse B.L selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 25.05.2008 kella 21:30-st kuni kella 21:45-ni 27.05.2008 tungis sisse Tallinnas Liikuri tänaval maja nr 8A juures asuvasse pargitud sõiduautosse XXXr/n xxx juhi aknaklaasi lõhkumise teel ja varastas sealt CD magnetoola „Sony“ maksumusega 1 500,00 krooni. Samuti tema, ajavahemikul 25.05.2008 kella 21:00-st kuni kella 09:00-ni 27.05.2008 tungis sisse 5 Tallinnas Pae tänaval maja nr 46 vastas asuvasse pargitud sõiduautosse xxxr/n xxx autoukse avamise teel ja varastas sealt CD magnetoola „Clarion“ maksumusega 2 000,00 krooni, tagumise osa, MP3 pleieri maksumusega 600,00 krooni, voolumuunduri maksumusega 600,00 krooni ning sõiduauto xxx võtme. Samuti tema, 27.05.2008 kella 19:00 paiku üritas grupis koos U.N-iga toime panna vargust Tallinnas Pae tänaval maja nr 46 vastas asuva pargitud sõiduauto xxxr/n xxx pagasiruumist, varem sellest autost varastatud võtme abil auto luku avamise teel, eesmärgiga varastada sealt sõiduauto xxxtagavararatas maksumusega 1005,00 krooni, kuid oma kuritegelikku tahtlust ei viinud lõpule nende tahtest olenemata põhjusel, sest neid märkas auto omanik ja nad peeti kinni politseitöötajate poolt. Seega B.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis, sissetungimisega, st

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti süüdistatakse B.L

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta varem varguse toime pannud isikuna pööras enda kasuks juhuslikult tema valdusesse sattunud võõra vallasasja, nimelt 04.04.2008 ajavahemikus 13:00 kuni 14:00 Tallinnas Väike-Ameerika 6 asuvas Toomkuninga kaupluses võttis kodanik II viimasele kuuluva telefoni Samsung maksumusega 2 900,00 krooni ja pages sündmuskohalt koos ülalmainitud mobiiltelefoniga. Seega B.L oma tahtliku tegevusega pani toime omastamise, so õiguspärases valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 27.05.2008 kella 19:00 paiku üritas grupis koos B.L-iga toime panna vargust Tallinnas Pae tänaval maja nr 46 vastas asuva pargitud sõiduauto xxx r/n xxx pagasiruumist, varem sellest autost varastatud võtme abil auto luku avamise teel, eesmärgiga varastada sealt sõiduauto xxx tagavararatas maksumusega 1005,00 krooni, kuid oma kuritegelikku tahtlust ei viinud lõpule nende tahtest olenemata põhjusel, sest neid märkas auto omanik ja nad peeti kinni politseitöötajate poolt. Seega U.N pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele 6 selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, grupi poolt, so

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht: Kohtulikul arutamisel uuriti järgmisi tõendeid: 06.03.2007.a. B.L poolt toimepandud kuriteo episoodis: (kriminaalasja toimik: 1-0711017) - N A eeluurimisel 07.03.2007.a. kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et 06.03.07.a. kella 16.00 ajal tuli tema juurde L a, kes elab aadressil Puhangu 10, neljandal korrusel. Öösel olid tema korteris L a ja viimase noormees Dima. Kui tema – NA kella 09.00 ajal ärkas, siis ta märkas, et korterist oli kadunud järgmised asjad: digitaalne fotoaparaat Olympus hinnaga 3000.- krooni ja teine – hõbeda värvi digitaalne fotoaparaat, millise marki ta ei tea, umbes sama hinnaga, tumeroheline laptop, millise marki ta ei tea hinnaga 2000.- krooni, Samsungi telefon hinnaga 4000.- krooni ja halli värvi autosse mõeldud DVD teler hinnaga 2000.- krooni, samuti ZR kuulunud odavehted ja parfüüm hinnaga 700.- krooni. Kogu kahjusumma on 11700.- krooni; (I kd, lk 2-5) - NA eeluurimisel 26.03.2007.a. kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et tema soovib oma eelmistele ütlustele lisada seda, et korterist varastati veel üks parfürmeeria pudel hinnaga 700.krooni ning selle võttis ta Liljani käest 19.03.2007.a. viimase kodust ära, kui tema juurde läks. Lisab tema veel seda, et Liljan tagastas talle ka kogu aparatuuri, mis ta temalt varastas: kaks fotoaparaati, laptopi ja DVD teleri, mobiiltelefoni viimane talle ei tagastanud, kui viimane lubas selle tagastada

1. märtsiks. Tema – NA’il viimase suhtes mobiiltelefoni osas pretensioone ei oma ja tsiviilhagi tema – NA esitada ei soovi. Tema täpsustab ka seda, et varastati laegas, kus olid tema – NA’i arvates sees ZRkuulunud odavehted, kuid vestelnud viimasega selgus, et seal olid tikkimispärlid ning laegas koos sisuga ei oma materiaalseet väärtust; (I kd, lk 14-16) - NAeeluurimisel 15.05.2007.a. kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et tema tahab lisada varem antud ütlustele täpsustuseks seda, et L. Barinova ei ole talle varastatud asju tegelikult tagastanud. Viimane seadis tingimuse, et tagastab asjad juhul, kui tema – NAläheb politseisse ja võtab avalduse tagasi. L. Barinova selgitas talle, et ta peab ütlema, et viimane on talle asjad tagasi andnud ning sellisel juhul lõpetatakse kriminaalmenetlus ning nii tema – NA tegigi, kuid vaatamata sellele ei ole L. Barinova talle tagastanud ühtegi varastatud asja. Samuti tahab tema selgitada seda, et korter aadressil , Tallinn kuulub ta noormehe ema ZR’le. L. Barinova poolt sellest korterist varastatud asjad peale 3000.- krooni maksumusega Olympuse fotoaparaadi, 4000.- kroonise maksumusega Samsungi mobiiltelefoni, 300.- kroonise maskumusega rahakoti, milles oli sularaha 500.- krooni 7 ning 700.- krooni maksumusega parfüümi kuuluvad ZR’le ning selgunud on, et ZR’le kuulunud laekas olid mitte viimasele kuulunud tikkimispärlid vaid hõbeehted. Samuti tahab tema selgitada seda, et sel päeval, kui L. Barinova asjad varastas nad alkoholi ei tarvitanud vaid jõid teed. Kuna tema – NA ei ole L. Barinova’lt oma asju kätte saanud, siis ta estab tsiviilhagi summas 8500.krooni; (I kd, lk 25-26) - Z R 15.05.2007.a. eeluurimisel kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et veebruari algussest kuni
2. märtsini viibis ta Venemaal. Tema korterisse aadressil , Tallinn jäi elama poeg NR ja tütarlaps NA. Tema – ZR tuli Eestisse tagasi
3. märtsil. Oma asjade kadumist ei avastanud ta kohe. Sülearvutit oli tal vaja alles aprilli alguses, otsis ta seda korterist, kuid ei leidnud. Seejärel küsis ta N ’lt, kus arvuti on, kuid viimane selgitas talle, et tema – Z R poeg olevat selle kusagile pannud. Kui ta Nikolai’lt arvuti kohta küsis, siis vastas viimane, et kui A tagasi Venemaalt tuleb, siis räägib viimane talle kõik ära. Tema - Z R märkas ka seda, et toas kapis ei olnud enam kahte laegast hõbeehetega. Kui N kusagil
4. mai paiku 2007.a. Tallinnasse tagasi sõitis, siis selgtas viimane, et ta olnud märtsi alguses kutsunud korterisse talle vähetuttavad inimesed, kes varastasid korterist osa tema - Z R asju. Viimane ütles talle tütarlapse nime – L , kui noormehe nime tema - Z R ei mäleta. N ei rääkinud talle vargusest kohe, kuna asjad varastanud noored inimesed lubasid need tagastada, kuid tänase päevani ei ole viimased seda siiski teinud. Korterist varastati järgmised tema - Z R’le kuulunud asjad: tume halli värvi korpusega videokaamera Samsung maksumusega 10000.- krooni, hõbedast värvi fotoaparaat Kodak maksumusega 5000.- krooni, tumehalli värvi korpusega Toshiba notebook maksumusega 12000.- krooni, kaasaskantav tumehalli korpusega DVD mängija maksumusega 2500.- krooni, helepruunist nahast laegas mõõtudega 10x15 cm maksumusega 1500.krooni, laekas olid hõbeehted – ketid, käevõrud, mis seal täpselt sees oli, seda tema - Z R öelda ei oska, kollasest metallist riidekastikujuline laegas mõõtmetega 3-4 cm, millises olid uued hõbedast ja malahhiidist esemed. Mõlemast laekast varastatud ehete maksumuseks hindab ta 20000 krooni. kokku on varguse tagajärjel tema - Z R’le tekitatud 51000.- krooni suur materiaalne kahju ning antud summas esitab ta tsiviilhagi; (I kd, lk 28-29) - Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektori 07.03.2007.a. koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja selle juures olevat skeemi, millistest nähtub, et märgitud kuupäeval on vaadeldavaks sündmuskohaks olnud XXXeluruum. Teostatud vaatluse käigus tuvastati, et märgitud aadressil asus 2 trepikojaga maja, millise trepikojal oli ees fotolukuga turvauks, milised olid terved. Korteril nr 52 oli ees metallist turvauks, uksel oli kaks lukku, millised olid terved. Korterisse sisenedes oli näha esikut, paremat kätt esimene uks viis garderoobi, teine uks WC-sse ja kolmas uks vannituppa. Esikust edasi minnes oli näha kööki, kus paremat kätt jäi laud, elektripliit, kraanikauss, külmkapp ja seinakapp. Köögiaken oli terve. Akna all olid laud ja toolid. Köögist väljudes paremale jäi madal peegliga kapp, millise kõrvale jäi uks, mis 8 viis elutuppa. Ukse kõrval oli tool ja laud telefoniga, näha oli diivanit ja tooli, millise kohal oli aken, akna kõrval oli sekstioonikapi osa, kus peal olid „Sharp“ DVD mängija ja VHS mängija „Philips“ ning nende kõrval oli riiul,, millisel olid VHS ja DVD plaadid ja kassettid. Madala TV kohal oli TV „Samsung“, millise kõrval oli teine osa sekstioonikapist. Edasi oli näha tooli ja lauda, tooli kõrval oli raamaturiiul, millise kõrval oli uks, mis viis teise tuppa. Teises toas paremal olid sahtlid , millise peal oli TV „Daewoo“, millise kõrval oli riidekapp ja, mille peal oli DVD – mängija „Cello“. Kapi taga oli näha akent, mis oli terve. Akna kõrval seinas oli riiul DVD plaatidega ja riiuli all oli tool; (I kd, lk 7-9); - L Barinova 21.03.2007.a. eeluurimisel kahtlustavana antud ütlusi selle kohta, et temale on arusaadav, milles teda kahtlustatakse, selgitades, et 06.03.2007.a. umbes kella 16.00 ajal läks tema üksinda külla NA äile, keda ta tunneb umbes aasta ja, kes elab aadressil , Tallinn. Nad istusid kahekesi ja ajasid juttu. Mõne ajapärast tuli N ema, kelle nime ta ei tea, kes jättis nende kätte lapse ja lahkus. Kodus istusid nemad kuskil kuni kella 23.00-24.00, siis tuli N ema, kes oli purjus ja hakkas nii teda kui ka oma tütart solvama. Mõne ajapärast palus N ema tema – L Barinova’l korterist lahkuda. Tema läks ära, kuid umbes 20 minuti pärast helistas talle viimane ja palus tal tagasi tulla. Tema – L Barinova läks koheselt tagasi ning nende vahel jätkus tüli kuni kella 02.00ni. Seejärel ajas N ema korterist minema. Seejärel helistas tema – L Barinov’ale ta elukaaslane Vadim ning küsis, millal tema – L Barinova koju tuleb, tema aga rääkis viimasele, et tal oli N emaga tüli. N kuulnud tema juttu Vadim’iga, ütles, et Vadim tuleks sinna. Dima tuli. Kuskil kella 04.00 ajal oli N hüsteerias, skandaali pärast emaga. Kusagil peale kella 04.00 jäi N suures toas magama. Pärast seda tema – L Barinova koos Vadim’iga kasutasid juhust nimelt hakkasid N korterist asju välja kandma. Tema – L Barinova võttis suurest toast, kust täpselt seda ei mäleta hõbedase mobiiltelefoni Samsung E350, kaks hõbedast fotoaparaati, millistest üks oli köögis ja teine toas, väiksest toast võttis ta laptopi, millise marki ta ei mäleta ja veel DVD autoteleviisori, esikust peeglikapi pealt parfüümipudeli. Vadim pani kõik asjad kilekotti. Mingeid odavehteid nemad Vadim’iga ei võtnud. Kõik varastatud asjad müüsid nemad vähetuttavatele inimestele 2400.- krooni eest maha. Raha kulutasid nad Vadim’iga isiklikeks vajadusteks. Lõhnaõli jättis tema – L Barinova endale. 19.03.2007.a. tuli N tema juurde ja võttis oma parfüümi ära. Tema – L Barinova lubas viimasele võimaluse korral asjad tagastada. Samuti lisas ta seda, et narkootilist ainet – amfetamiini tarvitas ta – L Barinova aasta tagasi, alkoholi tarvitab ta väga harva, Psühhiaatriakliiniku arvel ta ei ole; (I kd, lk 10-11) - L Barinova eeluurimisel 02.04.2007.a kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema tunnistab oma süüd ja jääb ütluste juurde, milliseid andis 21.03.2007.a., kuid lisab tema seda, et kusagil
5. või
6. märtsil tagastas ta N ’le kõik asjad peale mobiiltelefoni, kuna seda ei õnnestunud tema – L Barinova’l üles leida. Ta kahetseb oma tegu; (I kd, lk 18-19) 9 - L Barinova eeluurimisel 27.06.2007.a. kahtlustatavana antud ütlused selle kohta, et tema selgitab seda, et nemad B.L-iga ei võtnud kollasest metallist laegast ning malahiidist ja hõbedast juveliiresemeid, nad ei võtnud üldse mingeid ehteid. N ja viimase ämmale tema – L a Barinova asju ei tagastanudki. Neil oli N ga kokkulepe, et tema – L a Barinova tagastab asjad või raha osade kauba, viimane aga võtab oma avalduse politseist tagasi. Viimane oli nõus ning sellepärast tema – L a Barinova eelmise ülekuulamise ajal ütleski, et ta on asjad tagastanud, kuid tegelikult ei ole ta ei asju ega ka raha tagastanud; (I kd, lk 31-34) - B.L eeluurimisel 02.04.2007.a. kahtlutatavana antud ütlusi selle kohta, et talle on arusaadav, milles teda kahtlustatakse ta tunnistab oma süüd ja selgitab, et hilja õhtul helistas talle mobiiltelefonile ta elukaaslane L a Barinova ja palus tal tulla viimase tuttava N – nimelise tuttava juurde. N ga sai tema – B.L tuttavaks L Barinova kaudu ning enne vargust on tema viimasega kohtunud 4 korral. Kui tema – B.L N korterisse jõudis, siis nad istusid seal niisama ja lobisesid. Tema – B.L alkoholi ei tarvitanud, mida tüdrukud tegid, seda ta ei näinud. Pärast jäi N magama, mis ajal see oli, seda ta täpselt ei mäleta, kuid kasutades ära seda hetke, tegi L ettepaneku varastada ära N asjad. Nagu tema – B.L aru sai, siis tahtis N õiendada oma arveid. L võttis asjad ja tõi need tema – B.L-ile esikusse, seal ladus ta need, nimelt: kaks digitaalset fotoaparaati, tumehalli värvi laptopi, tumeda hõbedavärvilise DVD teleri, mobiiltelefoni kilekotti, parfüümi tema – B.L ei näinud. Tema – B.L pani need asjad kilekottidesse ning nad lahkusid koos L iga. Need asjad müüsid nad mõne päeva jooksul vähetuttavatele isikutele 2400.- krooni eest maha. Raha kulutasid nad L iga oma tarbeks. Tema – B.L kahetseb oma tegu. Lisab ta veel seda, et kusagil
7. või
8. märtsil tagastasid nad L ’iga N le kõik need asjad peale mobiiltelefoni, kuna seda ei õnnestunud leida. Samuti lisab ta seda, et narkootilist ainet – amfetamiini tarvitas ta viimati möödunud aasta kevadel ning Psühhiaatriakliinikus ta arvel ei ole; (I kd, lk 21-22) - B.L eeluurimisel 20.07.2007.a. kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema ei tunnista seda fakti, et nad varastasid laekad, selgitades, et mingeid laekaid ega juveliirseid esemeid tema – B.L ei näinud. Kui nad koju jõudsid ja asju vaatama hakkasid, siis ta nägi kahte hõbedast kõrvarõngast ning kahte hõbesõrmust. Tema – B.L ei pööranud tähelepanu, milles need lebasid. Tema meelest olid need lihtsalt niisama. Selles osas, et varem nad andsid teistsuguseid tunnistusi, justkui oleksid nad asjad tagastanud, selgitab ta seda, et nendel – tema, N l ja L al - oli alguses selline kokkulepe, et nad tagastavad asjad, N aga võtab politseist avalduse tagasi. Ent kuna nad olid asjad enne mseda maha müünud, siis ei ole neil õnnestunud neid asju tagasi saada; (I kd, lk 36-38) 25.05.2008.a. ja 27.05.2008.a. B.L ja 27.05.2008.a. U.N-i poolt toimepandud kuritegude episoodides: (kriminaalasja toimik: 1-08-8789) 10 - A S ’i eeluurimisel 27.05.2008.a. kannatanuna antud ütlusi koos tõlkega selle kohta, et 27.05.2008.a. kella 09.00 paiku hommikul avastas tema, et temale kuuluva sõiduauto xxxreg. nr. xxxuksed olid lahti tehtud ja sõiduautost oli varastatud CD-mängija Clarion ning auto tagavaravõti. CD- mängija varastati esipaneelita. Politseid tema kohale ei kutsunud, sest ta kiirustas eksamile. Kui tema – A S samal päeval kella 19.00 paiku koju naases, siis kuulis ta, et sellel autol, millel makk varastati hakkas tööle signalisatsioon. Ta nägi, kuidas kaks tundmatut noormeest üritavad võtmega pakiruumi avada, kuid pakiruumi lukk oli kinni kiilunud ja nad ei saanud seda seetõttu lahti. Tema – A S tundis huvi, et mida nad teevad ja nad vastasid, et leidsid võtme ning, et tal on sarnane auto ja, et ta tahtis võtta tagavararatast. Tema – A S ütles nendele, et sellelt autolt varasti makk ja ta tegi viimastele ettepaneku, et ostab selle maki välja, sest tema kätte jäi esipaneel. Selle maki maksumus on 2000.- krooni, viimased nõustusid makki tooma. Nad läksid minema ja tema – A S helistas politseisse. Kui need inimesed tema – A S ’ile hallis kotis maki tõid, siis ta võttis selle kätte ja veendus, et tõepoolest on see tema makk ning viimased tegid talle ettepaneku osta see 100 krooni eest välja. Sel hetkel pidasid politseitöötajad need noormehed kinni. Tema – A S andis maki ja autovõtmed politseitöötaja kätte; (I kd, lk 2-4) - A S ’i eeluurimisel 30.05.2008.a. kannatanuna antud ütlusi koos tõlkega selle kohta, et tema täpsustab seda, et 25.05.2008.a. kella 21.00 paiku pani tema endale kuuluva sõiduauto xxxreg nr. xxxoma maja juurde aadressile: Pae tn 46 ja võttis seejuures CD makil esipaneeli ära ning viis selle koju. 27.05.2008.a. kella 09.00 paiku avastas ta, et auto kõik neli ust olid lahti, see tähendab lukustamata ja autost oli varastatud auto tagavaravõti ja CD-makk Clarion, maksumusga 2000.krooni, millise ta 2006.a. Ülemiste kauplusest ostis. Rohkem autost midagi kadunud ei olnud. Tema – A S märkas, et auto parempoolne esiratas on tühjavõitu, nähtavasti oli ta koju naastes millegi terava otsa sõitnud, muid vigastusi autol ei olnud ja ta paini selle kinni ja signalisatsiooni alla. 27.05.2008.a. kella 19.00 paiku tegeles ta oma teise autoga, mis seisis XXX umbes 15 meetri kaugusel ja ta märkas, et põõsaste tagant tuli väja kaks noormeest ning suundusid tema – A S ’i auto xxx juurde. Ta kuulis, kuidas keegi võttis signalisatsiooni autolt maha, ta vaatas autot ja märkas, et suurem meesterahvas pani võtme tema auto pakiruumi luku sisse ja üritas seda lahti saada. Siis läks tema – A S viimaste juurde ja küsis, et mida nad tema autoga teevad, mille peale vastas talle suurem meesterahvas, et tahtis võtta pakiruurmist tagavararatast. Tema – A S ’i auto pakiruumis oli tõesti tagavaratas, millise maksumus on 1005.- krooni. 30.05.2008.a. sai teima – A S Ida politseiosakonnas kätte tema sõiduautost xxx varastatud CD- maki Clarion ja auto tagavaravõtme. Kättesaadud asjade suhtes tal pretensioone ei ole ja tsiviilhagi ei ole; (I kd, lk 5-7) - A S ’i eeluurimisel 05.06,.2008.a. kannatanuna antud ütlusi koos tõlkega selle kohta, et tema soovib lisada seda, et ta avastas hiljem, et tema sõiduautost xxxreg nr. xxxvarastati koos CD – makiga Clarion ära ka maki all riiulil olnud MP3 pleier maksumusega 600.- krooni ja esiistmete 11 vahel riiulil olnud 220 voldise süütemuundur maksumusega 600.- krooni. Pleieri ja muunduri ostutšekid ei ole tal kahjuks säilinud. Seega tekitati talle sõiduautos xxxreg nr. xxxtoime pandud vargusega 1200.- krooni suur varalin kahju ja selle summa peale soovib ta esitada tsiviilhagi; (I kd, lk 8-10) - A P ’i eeluurimisel 27.05.2008.a. kannatanuna antud ütlusi koos tõlkega selle kohta, et 27.05.2008.a. kella 19.00-21.05 vahel tungiti aadressil Liikuri 8A, tema poolt kasutavasse sõiduautosse. Juhi aknaklaas oli katki löödud, autost oli varastatud Sony marki CD-makk maksumusega 1500.- krooni, mudelit ta ei mäleta, samuti varastati juhtpaneeli külgmisest osast selle maki esipaneel. Sõiduauto XXX reg nr. XXX kuulub tema – A P ’i sõbra – A P ’le, kuid autot kasutab tema. Autole tekitati 2000 EEK suur kahju. Häiresignalisatsioon autol puudub, Kasko kindlustust ei ole; (I kd, lk 27-29) -A P ’i eeluurimisel 30.05.2008.a. kannatanuna antud ütlusi koos tõlkega selle kohta, et tema soovib täpsustada seda, et nimelt
9. mail 2008.a. kella 21.30 paiku nägi ta, et aadressil Liikuri 8A, Tallinn maja nurgal seisnud sõiduautoga XXXreg nr. XXX on kõik korras. 27.05.2008.a. kella 19.00 paiku, kui ta oma autost mööda sõitis, ei näinud ta, et selle juhiakna klaas katki on, kui ta aga kella 21.15 paiku oli koju tagasi sõitmas, siis ta märkas, et selle aknaklaas on katki. Ta läks auto juurde ja veendus, et juhiakna klaas oli katki ja konsoolist oli varastatud CD-makk Sony maksumusega 1500.- krooni. Auto aknaklaasi lõhkumisega tekitati tema – A P ’ile 500.- krooni suur varaline kahju, lisab tema selle kohta ka tšeki. Sel moel tekitati talle 2000.- krooni suur varaline kahu ning tema esitab 2000.- krooni suurusele summale tsiviilhagi; (I kd, lk 30-33) - B.L eeluurimisel 28.05.2008.a. omakäeliselt koostatud pühtsüdamlikku ülestunnistust koos tõlkega, millisest nähtub, et B.L on avaldanud, et kirja on kõik pandud sunduseta ja vabatahtlikult ning, et tema tunnistab puhtsüdamlikult üles, et ööl vastu 26 maid tungis ta juhiaknaklaasi lõhkudes, Liikuri tänaval uue maja juures olnud halli värvi sõiduautosse XXX ja varastas sealt CD-maki Sony CD8 S 2000, millise ta müüs Kadaka tee autoturul 200.- krooni eest maha. Samuti tunnistas B.L seda, et tema ööl vastu 27 avas kääridega aadresssil Pae tn 46 valget värvi XXX, ja varastas CD Clarion tagumise osa ning autovõtmed, millised on tagastautd omanikule. Omega võtme andis ta alguses U.N-ile , viimane ütles talle, et tal on vaja tagavararatast ning nad läksid selle auto juurde ning nad kohtasid seal omanikku. U.N andis võtme ära ja pärst seda tõid nad talle – omanikule tagumise osa ja, siis viis politsei nad ära. Toimepandut tema – B.L kahetseb; (I kd, lk 22-24) - B.L eeluurimisel 28.05.2008.a. kahtlustatavana antud ütlusi koos tõlkega selle kohta, et tema on toime pannud kuriteod, selgitades, et ööl vastu 26.05.2008.a. kella 04.15 paiku oli ta sõbra juurest koju minemas. Möödudes Liikuri tn 8 asuvast majast, märkas ta seal seismas sõiduautot XXX ning selle salongis esipaneeliga makki. Siis tekkis tal mõte makk varastada. Ta vaatas seal 12 ringi, kedagi ei olnud. Tal oli taskus kaasas sõiduauto küünla kild ja ta lõi selle killu abil juhiakna klaasi katki, tungis autosse ja tõmbas automaki Sony konsoolist välja, s.t tõmbas selle karbist välja. Pärast seda läks ta oma koju. Hommikul sõitis ta Kadaka autoturule ja müüs varastatud automaki tundmatule meesterahvale 200.- krooni eest maha, raha kulutas toidu peale. Ööl vastu 27.05.2008.a. kella 03.00 paiku väljus tema – B.L kodust eesmärgiga varastada mingist autost automakk. Kodunt mitte kaugel märkas ta teeserval seisvat sõiduautot XXX. Auto paistis justkui mahajäetud olevat, selle parempoolse esiratta kumm oli tühi. Tema – B.L läks auto juurde, vaatas autosalongi ja märkas, et autosalongi konsoolis on CD-maki tagumine osa, s.t esipaneelita makk. Tema – B.L olid kaasas käärid ning nende abil avas ta juhiukse. Ta istus autosse ja otsis kindalaekast maki esipaneeli, kuid seda seal ei olnud, sellepärast otsustas ta võtta maki tagumise osa. Ta tõmbas käega üle konsooli kohal oleva riiuli ja tundis kombates, et seal on autovõti, millise ta otsustas kaasa võtta. Väljunud autost, läks ta oma koju. Kella 17.00 paiku õhtul astus ta läbi oma sõbra U.N-i juurest ja rääkis viiimasele, et tema – B.L oli hommikul varastanud maki tagumise osa ja, et tal on sõiduauto xxxvõti. Saša ütles talle, et tal on vaja tagavararatast ja tema – B.L andis viimasele öösel varastatud võõra sõiduauto xxxautovõtme. Pärast seda läks tema – B.L viimasega koos selle auto juurde. Saša pani võtme pakiruumi lukku, kuid ei saanud seda lahti, siis astus nende juurde mingi noormees, kes küsis neilt, et, mida nad auto juures teevad. Sasša vastas, et tal on tagavararatast vaja ja küsis viimaselt, et, kas see on tema auto. №ormees vastas, et see on tema auto. Saša andis autovõtme kohe viimase kätte. №ormees ütles nendele, et autost varastati esipaneelita makk ja viimane tegi ettepaneku see nendelt ära osta. Tema – B.L ütles, et nad lähevad vaatavad. Pärast seda läksid nad tema – B.L poole koju, Saša ootas teda õues, tema aga käis kodus, võttis maki ja nad läksid autoomaniku juurde tagasi. Kui viimane makki vaadanud oli, siis ütles ta, et see on tema makk ning küsis, et kui palju nad selle eest saada tahavad. Tema – B.L ütles, et kui viimasel kahju ei ole, siis 100.- krooni, siis jooksis nende juurde politseinik ja pidas nad kinni. Vargused pani tema – B.L toime sellepärast, et tal oli söögi jaoks raha vaja, käesoleval hetkel kahetseb ta toimepandut siiralt ning lubab edaspidi vargusi mitte toime panna. Tema – B.L kavaseb kuhugi ehitusele tööle saada, et raha teenida ja, siis kannatanule kahju hüvitada; (I kd, lk 39-42) - B.L eeluurimisel 05.06.2008.a. kahtlustatavana antud ütlusi koos tõlkega selle kohta, et tema on toime pannud kuriteod ja kahetseb tehtut. Öelda soovib tema seda, et sõiduautost xxxei võtnud ta MP 3 pleierit ega ka voolumuundurit. Võimalik, et pärast seda, kui tema – B.L pani toime automagnetofoni ja võtme varguse, võis keegi sõiduautosse tungida ja need esemed võtta, tema ei ole näinud MP3 pleierit ega voolumuundurit. Seoses ülejäänuga soovib tema jääda enda poolt 28.05.2008.a. antud ütluste juurde. Kuna tema – B.L tunneb oma süüd, siis on ta valmis kannatanule hüvitama kahju, mis on tekitatud pleieri ja voolumuunduri vargusega; (I kd, 13 lk 46-48) - U.N eeluurimisel 28.05.2008.a. kahtlustatavana antud ütlusi koos tõlkega selle kohta, et tema on toime pannud kuriteo, selgitades, et
10. mail 2008.a. tuli tema juurde koju B.L ja küsis, et, kas tal on veel vaja sõiduauto xxxtagavararatast. Kuna tema – U.N on samuti sama marki sõiduauto, siis ta ütles, et tal on vaja. Vadim ütles, et tal on ühesõiduauto, millest ta öösel varastas – võti. Nad läksid Pae tänaval maja nr 46 vastas seisva auto juurde, mis oli vist valget värvi. Vadim andis tema – U.N-ile võtme ja ta üritas sellega autopakiruumi avada, kuid sellest ei tulnud midagi välja ning sel hetkel astus nende juurde noormees, kes teatas, et ta on auto omanik ning küsis, mida nad teha üritavad, mille peale tema – U.N vastas ausalt, et ta tahab sealt tagavararatast võtta. Tema – U.N andis votme kohe pärast seda viimase kätte ning ütles „Anna andeks“, seepeale ütles autoomanik, et öösel varastati autost makk. Vadim ütles, et ta võib maki tasu eest tagastada ning nad läksid ühiselamusse. Tema – U.N jäi õue, aga, kui Vadim maki välja tõi, siis naasesid nad autoomaniku juurde. Maki andis tema – U.N-i kätte Vadim, tema aga andis selle omanikule ära. Omanik vaatas maki üle ja ütles, et see on tema makk ning, et mingi osa oli vist puudu, mille peale tema – U.N vastas, et kõikide küsimustega pöördugu viimane Vadim’i poole ja sel hetkel jooksis nende juurde politseinik ning pidas nad kinni. Tema – U.N üritas auto pakiruumist ratast varastada, sest otustas raha kokku hoida. Praegu kahetseb ta toimepandut ja lubab rohkem mitte varastada; (I kd, lk 53-55) 04.04.2008.a. B.L poolt toimepandud kuriteo episoodis: (kriminaalasja toimik: 1-08-8789) - B.L eeluurimisel 27.05.2008.a. kahtlustatavana antud ütlusi koos tõlkega selle kohta, et temale on arusaadav, milles teda kahtlustatakse selgitades, et 2008.a. võttis tema – B.L tõesti I I ’lt telefoni, viimast teab tema umbes 4 aastat. Tema – B.Lahtis oma tütarlapsele helistada ja palus I ’lt mobiiltelefoni, viimane palus tal minna tänavale helistama. Tema – B.L väljus kauplusest, helistas oma tütarlapsele ning siis, tekkis tema – B.L mõte talle antud mobiiltelefon omastada. Algul tahtis ta telefoni endale jätta, kuid, kui ta Lasnamäele jõudis, arvas ta, et tal on raha vaja ning ta müüs selle Lasnamäe turul kellelegi möödujatest maha. Ta läks lihtsalt ühe mehe juurde, pakkus viimasele telefoni, mees oli nõus ja ostis selle 100.- krooni eest, selle mehe välimust ta ei mäleta. Tema – B.L tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut ning lubab hüvitada I ’le tekitatud kahju; (I kd, lk 109-112) - IIeeluurimisel 04.04.2008.a. Põhja Politseiprefektuurile esitatud avaldus selle kohta, et 03.04.2008.a. kella 13.00-14.00 ajal oli tema tööl kaupluses Toom – Kuninga 6 ning nende poodi tuli tema tuttav noormees B.L, keda ta tunneb juba 4-5 aastat, viimane elas kunagi nende kandis. B.L palus tal luba helistada tema – IItelefonilt. Tema – IIandis viimasele telefoni, 14 B.L läks poest välja ja kadus koos telefoniga. Tema – IIteab, et viimane elab XXX, kas korteris 121 või
11. Tema – IImees käis 04.04.08.a. hommikul viimase aadressil, aga ust keegi ei avanud. Tema – IItahab, et talle tagastataks telefon. See oli Samsung’i telefon, pealt punast värvi kinnikäiva kaane ja musta põhjaga, mudeli numbrit öelda ei oska, hinnaga 2900.- krooni; (I kd, lk 95) - IIeeluurimisel 10.04.2008.a. kannatanuna antud ütlusi selle kohta, et 03.04.2008.a. kella 13.0014.00 vahel oli tema tööl Tallinnas, Väike – Ameerika 6 asuvas „Toom – Kuninga“ kaupluses. Sisenes tema tuttav noormees B.L , keda teab tema juba 4-5 aastat, viimane elas samas kandis, kus tema. Vadim palus talt helistamiseks mobiiltelefoni, kui viimane oli selle temalt saanud, läks ta – B.L kauplusest välja ja ei tulnud enam tagasi. Vadim elab Tallinnas XXX korteris 142, täpselt ei mäleta. Tema – IIabikaasa käis 04.04.2008.a. Vadim’i viimase korteris otsimas, aga ust talle ei avatud. Tema – I I ’le kuulunud mobiiltelefon oli Samsung , musta värvi, punast värvi klapiga, telefoni mudelit ta nimetada ei oska. Telefoni IMEI koodi ta ei tea, telefoni dokumente enam alles ei ole, telefoni maksumus on 2900.- krooni. telefonis oli selle omastamise hetkel Smart kõnekaart XXX. Tema – IIproovis oma numbrile helistada, pool päeva oli telefon sisselülitatud, aga keegi vastu ei võtnud, hiljem oli telefon välja lülitatud. 05.04.2008.a. sulges ta numbri Tele2 esinduses; (I kd, lk 98-100) Põhja Politseiprefektuuri Majanduskuritegude talituse politseivaneminspektor Marika Lausna koostatud äratundmiseks esitamise protokoll, millisest nähtub, et 10.04.2008.a. on kannatanu I I ’le esitatud äratundmiseks B.L foto koos vähemalt kahe sarnase fotoga fototabelites. Teostatud menetlustoimingu käigus IIavaldas, et tema tunneb fotol nr 2 ära B.L, kuna teab viimast juba 4-5 aastat. Fototabelis fotol nr. 2 oli B.L, kes osutus äratuntuks; (I kd, lk 103104) - Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabli poolt B.L suhtes 27.05.2008.a. ja Põhja Politseiprefektuuri Isikuvastaste kuritegude talituse, Kesklinna teenistuse politseivaneminspektor 28.05.2008.a. koostatud isiku kinnipidamise protokolli, millisest nähtub, et 27.05.2008.a. peeti B.L kella 19.10 ajal Pae tn 46 kinni; (I kd, lk 107-108) 06.03.2007 B.L poolt toimepandud kuriteo episood (kriminaalasja toimik: 1-07-11017). Kannatanu N. A on eeluurimise käigus üle kuulatud kolmel korral. Esimese ülekuulamise käigus andis N. A ütlusi, et 06.03.2007 tuli tema juurde L a ja viimase noormees Dima. Hommikul ärgates avastas ta esemete kadumise. Teisel ülekuulamisel selgitas N. A , et L. B tagastas kogu aparatuuri, va mobiiltelefoni, mille lubas tagastada hiljem. Kolmandal ülekuulamisel andis N. A ütlusi, et L. Barinova ei ole varastatud asju tegelikult tagastanud – viimane seadis tingimuse, et kannatanu võtab avalduse tagasi. 15 Kannatanu ütlused riimuvad L. Barinova ja B.L ütlustega selle kohta, et kannatanul oli nendega kokkulepe, et räägib politseis asjade tagastamisest. Seega on N. A andnud teisel ülekuulamisel teadvalt valeütlusi. Süüdistatavad tunnistavad süüdistuses märgitud esemete va ehete vargust. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et korteris puudusid sissemurdmise jäljed. B.L tunnistab esemete vargust, kuid eitab laeka ja ehete vargust. Ehete osas andis N. A esimesel ülekuulamisel ütlusi, et varastati ZRle kuulunud odavehted; teisel ülekuulamisel selgitas N. A , et karbis olid materiaalse väärtuseta tikkimispärlid; kolmandal ülekuulamisel selgitas N. A , et ehete näol oli tegemist hõbeehetega. ZR omakorda märkis, et ehted olid hõbedast ja malahiidist, väärtusega 20 000.- EEK, mis laekas täpselt oli, seda ei oska ta öelda. Süüdistatav B.L eitab ehete võtmist. N. A on andnud vastuolulisi ütlusi, kannatanu ZR ei ole osanud öelda, mis laekas täpselt oli, kuid samas teab kannatanu kindlalt varastatu väärtust. Kohtu hinnangul ei ole ehete vargus tõsikindlalt tõendatud; ehete omanik peaks kohtu arvates oskama piisava täpsusega kirjeldada, millised ehted ja kui palju neid oli. Kohtu hinnangul on kannatanu N. A i, ZR, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja B.L enda ütlustega tõendatud, et B.L varastas grupis koos L. Barinovaga N. A ile ja N. Rle kuuluvaid, süüdistuses märgitud esemeid va laeka ja ehete osas, mis ei ole tõendatud. B.L on isik, keda on eelnevalt karistatud varguse toimepanemise eest, seega on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud. 04.04.2008 B.L poolt toimepandud kuriteo episoodis (kriminaalasja toimik 1-08-8789). Kannatanu I. I ütlustega on tõendatud, et ta andis B.L-ile kasutamiseks oma mobiiltelefoni, kuid viimane seda ei tagastanud. Kannatanu on äratundmiseks esitamisel B.L eksimatult ära tundnud. B.L tunnistab oma süüd ja selgitab, et ta sai kannatanult helistamiseks telefoni, ta helistas oma tütarlapsele, kuid siis tekkis tal mõte telefon omastada. Ei ole tõendatud, et B.L tahtlus oli algusest peale suunatud telefoni varastamisele, süüdistatav ise selgitab, et omastamise tahtlus tekkis tal äkki. Kannatanu ütlustest nähtuvalt usaldas ta oma B.L-ile . B.L tegu on seega tõendatud kannatanu ütluste, süüdistatava ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolliga, tegu on õieti kvalifitseeritud. 25.05.2008 ja 27.05.2008 B.L ja 27.05.2008 U.N-i poolt toimepandud kuritegude episoodides (kriminaalasja toimik 1-08-8789). Kannatanu A. P i ütlustega on tõendatud, et ta kasutas sõiduautot XXXr/n XXX ning et ta avastas 27.05.2008, et Liikuri 8A pargitud autosse on sisse murtud ning varastatud on automakk. Kannatanu selgitas, et 25.05.2008 autost mööda sõites oli kõik veel korras. B.L tunnistab toimepandut, selgitades, et märkas ööl vastu 26.05.2008 Liikuri 8 juures seismas sõidukit XXX ning selles esipaneeliga makki, tal tekkis mõte see varastada. Ta lõi katki juhiakna klaasi, tõmbas automaki Sony välja ja müüs selle hommikul maha. Kannatanu ja süüdistatava ütlused riimuvad, vastuolusid ei ole. Seega on B.L tegevus tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. 16 Kannatanu A. S i ütlustega on tõendatud, et ta avastas 27.05.2007, et tema sõiduki xxxr/n xxxuksed on lahti tehtud ja CD mängija, auto tagavaravõti on varastatud. Õhtul nägi ta auto juures kaht noormeest, kellest üks ütles, et tahtis võtta tagavararatast. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et lisaks varastati sõidukist ka MP3 pleier ja süütemuundur. B.L on puhtsüdamlikult tunnistanud, et tungis ööl vastu 27.05.2008 Pae 46 pargitud XXXsse ja varastas CD tagumise osa ja autovõtmed, mille andis U.N-ile, kellega koos läksid auto juurde ja kohtasid omanikku. B.L ütlustega on tõendatud, et U.N oli teadlik asjaolust, et sõiduki tagavaravõti on varastatud. MP3 mängija ja süütemuunduri vargust B.L ei tunnista. Kohtu arvates on tõendatud, et B.L võttis lisaks CD mängijale ja varuvõtmele ka teised kannatanu poolt nimetatud esemed. Puudub alus kahelda kannatanu ütlustes. U.N on samuti toimepandut tunnistanud. U.N kinnitab, et oli teadlik sellest, et sõiduki võtme oli B.L varastanud. U.N kirjeldab, kuidas ta üritas pakiruumi avada, kuid kõik jäi katki, sest auto juurde ilmus kannatanu. Kannatanu, B.L ja U.N on sündmuste kohta andnud riimuvaid ütlusi, va vastuolud kannatanu ja B.L ütlustes autost varastatud esemete kohta. B.L ja U.N-i tegevus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.N-i süü on kohtu arvates väike. Isik pani toime II astme kuriteo, tegu jäi katsestaadiumisse, varaline kahju puudub. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, mida kohus hindab puhtsüdamlikuks. U.N avaldas, et on asunud tööle ja omab sissetulekut. Seega võib tegu ja karistust kergendavate asjaolude arvestamist mõista talle rahalise karistuse. Kohus leiab, et U.N tuleb süüdi mõista

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega 180 miinimupäevamäära ulatuses. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb karistust 1/3 võrra vähendada, U.N tuleb ära kanda 120 miinimumpäevamäära suur rahaline karistus, 6000.- krooni. U.N oli eelvangistuses 2 päeva. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, seega jääb lõplikuks karistuseks 116 miinimumpäevamäära suur rahaline karistus, mis on 5800.- krooni. B.L pani toime 4 varguse episoodi ja 1 omastamise episoodi. Kuritegudega on tekitatud varaline kahju. Kohtu arvates ei ole B.L isikuks, kellele saaks ja võiks mõista rahalise karistuse: B.L viibib kinnipidamisasutuses, puudub kindlus selles, et isikul on vabanedes võimalik asuda kohe tööle. Seega tuleb isikule mõista vangistus. Kohtu arvates ei ole võimalik B.L suhtes karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine: B.L on eelnevalt tingimisi vangistusega karistatud, kuid see ei ole soovitud toimet avaldanud – karistus on hilisemalt täitmisele pööratud; B.L on jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. B.L karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus leiab, et B.L tuleb süüdi mõista

§ 199lg 2 p 4, 7, 17 8 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.

B.L tuleb süüdi mõista

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud.

§ 64lg 1 järgi tuleb kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega.

B.L peab ära kandma 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistuse. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb karistust 1/3 võrra vähendada. B.L tuleb ära kanda 9 kuu ja 10 päeva pikk vangistus.

§ 68

lg 1 järgi tuleb B.L poolt eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda seega 27.05.2008. Tsiviilhagid on B.L vastu esitanud kannatanud: - NA8500.- krooni, - ZR 51000.- krooni, - A S 1200.- krooni, - A P 2000.- krooni, - II2900.- krooni. B.L võttis II ja AP esitatud hagid õigeks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi; TsMS § 444 lg 1 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, otsuses märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi; VõS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VõS § 127 lg 1 järgi on kahju tekitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse asjaolu ei oleks esinenud. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et B.L pani toime kuriteod, millega tekitas kahju I I ja A P , so kahju tekitamine on seega õigusvastane. Kannatanud on esitanud kahjunõuded, mida kahju tekitaja ei ole vaidlustanud. B.L ei vaielnud vastu ka esitatud nõuete suurusele. Seega tuleb I hagi rahuldada ja B.L-ilt välja mõista II kasuks 2900.- krooni, AP tsiviilhagi tuleb rahuldada ja B.L-ilt välja mõista AP kasuks 2000.- krooni. B.L möönis NA ja ZR kahju tekitamist, kuid ei nõustunud esitatud hagide suurusega. Kohtu arvates tuleb N A tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kannatanu on andnud valeütlusi, kohtul puudub alus usaldada ka kannatanu ütlusi tekitatud kahju osas. ZR hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kriminaalasjas ei leidnud tõendamist asjaolu, et B.L oleks varastanud ka ehted. Kannatanu on ehete maksumuseks arvestanud 20000.- krooni ja laeka maksumuseks arvestanud 1500.- krooni. Seega ei ole kannatanu hagi 21500.- krooni ulatuses põhjendatud. Lisaks nõuab ZR videokaamera Samsung maksumuse (10000.- krooni), hõbedast värvi fotoaparaadi Kodak maksumuse (5000.-), Toshiba notebook maksumuse (12000.- krooni) ja DVD mängija maksumuse (2500.- krooni) hüvitamist. Kannatanu ei ole tõendanud esemete maksumust. Kohtu arvates on mõistlik eeldada, et asjade maksumust tõendavad dokumendid ei pruugi olla isikul säilinud. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla kannatanu asetamine paremasse olukorda. Kohtu hinnangul on kannatanu arvestades kasutatud elektroonika keskmist turuhinda, esemete maksumuse esitanud kallimalt. Samsung videokaamerad on keskmiselt odavamas hinnaklassis, kasutatud kaamera keskmine turuhind on sõltuvalt kaamera margist kuni 7000.krooni. Seega leiab kohus, et nõue videokaamera maksumuse osas tuleb rahuldada 7000.- krooni ulatuses. DVD mängijate keskmised hinnad jäävad vahemikku 800.- krooni – 1500.- krooni. Seega leiab kohus, et kannatanu nõue DVD mängija maksumuse hüvitamises on põhjendatud 1500.krooni ulatuses. Fotoaparaadi Kodak keskmiseks maksumuseks hindab kohus 3500.- krooni – sarnase summa eest on kauplustest võimalik saada uus, keskmisest paremate kasutusomadustega tavakasutajale mõeldud digitaalne fotoaparaat. Toshiba kasutatud sülearvutite keskmine müügihind ei ole 12000.- krooni, kohtu arvates on põhjendatud kannatanu nõue 7500.- krooni ulatuses – 18 sarnase summa eest on võimalik saada heas korras sülearvuti. Seega tuleb ZR hagi rahuldada 19500.- krooni ulatuses. Hagi summas 31500.- krooni tuleb jätta rahuldamata. A S i esitatud hagile vaidles B.L vastu ja selgitas, et ei ole asju võtnud. A S i väitel kadusid autost MP3 pleier ja süütemuundur. Kannatanu ei ole esitanud tõendeid, kannatanu ei ole märkinud MP3 pleieri marki, mis ei võimalda kohtul hinnata, kas esitatud summa võiks vastata MP3 mängijate keskmisele hinnale. Kohtule ei ole teada, mis on süütemuundur ning kui palju see võiks maksta. Hagi tuleb seega jätta läbi vaatamata. Juhindudes KrMS § - dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 4, 9 kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele kohtukulud ja kaitsjatasud. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 312; Kohtunik: