detsembri 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.I Prokurör Urmo Paal Süüdistatav D.I sünd 04.07.1964.a, Eesti kodanik, elukoht xxxxxx x-xx xxxxxxx xxxxxxxxx, ei tööta, varem üheteistkümnel korral kohtu poolt karistatud, viimati 09.09.2008.a Harju Maakohtu poolt
järgi 4 kuulise vangistusega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks Kaitsja Adv. Imbi Seimar RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 05. detsembri 2008.a otsus osaliselt D.I-le
lg 1 ja 64 alusel mõistetud liitkaristuses ning osas, millega kohus luges vangistuse kandmise alguseks 05.12.2008.a. Mõista uue otsusega D.I-le
lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. D.I apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK D.I tunnistati
MS § 238 lg 2 alusel vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.
lg 1 ja 64 alusel suurendati karistust 09.09.2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (1 kuu ja 3 päeva) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 05.12.2008.a.
lg 1 p 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.
järgi tunnistati D.I süüdi selles, et olles 15.09.2003.a kohtuotsuse alusel karistatud
järgi 3 aasta ja 25 päeva vangistusega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, juhtis 7 korral – 30.11; 01.12.ja 08.12.2006.a ning 13.01; 21.01.; 01.02 ja 18.02.2007.a Harjumaal Tallinnas, Ida-Virumaal Sillamäel ja Rapla maakonnas mootorsõidukit, millega tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsusega määratud karistust.
järgi tunnistati D.I süüdi selles, et olles 15.09.2003.a Tallinna Linnakohtu otsusega
järgi karistatud, juhtis taas neljal korral mootorsõidukit alkoholijoobes – 30.11.2006.a Tallinnas Tulika tänaval; 21.01.2007.a Tallinnas Telliskivi tänaval; 01.12.2006.a Ida-Virumaal Sillamäel ning 18.02.2007.a Tallinnas Narva maantee ja Marana tn ristmikul. APELLATSIOONI SISU. D.I ei vaidlusta apellatsioonis maakohtu otsust ei enda süüditunnistamises ega karistamises vaid leiab, et kohus on rikkunud menetlusseadust sellega, et fikseerinud kohtuotsuse sissejuhatavas osas ka tema karistatuse 12.05.1988.a Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsuse alusel. Teiseks leiab D.I , et maakohus märkis ebaseaduslikult karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 05.12.2008.a. D.I on seisukohal, et kuivõrd 2 maakohus moodustas liitkaristuse vaidlustatud otsusega mõistetud ja 09.09.2008.a otsusega mõistetud karistustest, siis peab karistusaja alguseks olema esimese kohtuotsusega mõistetud karistuse algus, milleks on 08.09.2008.a. Apellatsioonitähtaja jooksul esitas D.I täiendava kaebuse, milles leiab, et teda tulnuks pärast 09.09.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmist, s.o 07.01.2009.a viivitamatult vabastada, kuivõrd 05.12.2008.a otsus, millega teda vangistusega karistati, ei ole jõustunud, sest kestab apellatsioonimenetlus. Ka leiab apellant, et tema põhiseaduslikke õigusi on rikutud sellega, et on vahistatu ja viibib Tallinna Vanglas, tegelikult kannab ta karistust ja talle peavad laienema kinnipeetava õigused. Vahistatu õigused on piiratumad. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et D.I apellatsioon on põhjendatud üksnes osas, mis puudutab mõistetud liitkaristuse kandmise algust. Kohtukolleegium ei jaga D.I seisukohta, mille kohaselt ei oleks maakohus tohtinud oma otsuse sissejuhatavas osas fikseerida tema karistamist 12.05.1988.a Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsuse alusel. Ühelt poolt on kõne all oleva karistuse fikseerimine kohtuotsuse sissejuhatavas osas kooskõlas Eesti Vabariigi seadusega „Eesti NSV kriminaalkoodeksi“ uue redaktsiooni – kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta ning teisalt Karistusregistri seaduse sätetega, mille § 26 lg 5 kohaselt, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. D.I on pannud korduvalt toime kuritegusid enne karistusandmete kustutamise tähtaegade möödumist. Et D.I on käesolevas asjas arutusel olnud kuriteod toime pannud enne tema suhtes 09.09.2008.a tehtud süüdimõistvat kohtuotsust, siis on tegemist süütegude hiljem tuvastatud kogumiga ning maakohus on liitkaristuse mõistmisel õigesti viidanud
§-dele 65 lg 1 ja 64, kuid samas kohaldanud seadust vääralt.
lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras.
lg 1 sätestab, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Maakohus ei ole D.I-le liitkaristuse moodustamisel viimatinimetatud sätet järginud, vaid sisuliselt kohaldanud
lg-s 2 sätestatut, mis näeb ette liitkaristuse moodustamise mõistetud karistuse suurendamise teel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel tuleb lähtuda olukorrast, kus karistus võinuks olla mõistetud ühe kohtuotsusega, käesoleval juhul niisiis oleks D.I süüdistusele lisandunud
§-s 424 ettenähtud kuriteoepisood. Igal juhul ei tohiks selline liitkaristuse mõistmine süüdistatava olukorda halvendada. Sellest põhimõttest lähtudes märgib D.I oma apellatsioonis põhjendatult, et temale mõistetud liitkaristuse kandmise alguseks 3 tulnuks maakohtul lugeda 08.09.2008.a, s. o 09.09.2008.a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise alguskuupäev.
lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust tuleb arvestada sama põhimõtte alusel nagu
Kuna D.I on viibinud vahi all alates
lg 1 ja 64 lg 1 alusel 09.09.2008.a kohtuotsusega mõistetud 4 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 08.09.2008.a. Süüdistatava taotluse kohta tema vahi alt vabastamiseks märgib kohtukolleegium esmalt, et käesoleval hetkel ei viibi D.I vahi all mitte KrMS §-s 130 toodud alustel, vaid süüdimõistva kohtuotsuse alusel. KrMS § 316 kohaselt vabastatakse süüdistatav vahi alt üksnes juhul, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või kui teda ei karistatud vangistusega. D.I-le mõistis kohus
Veel peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 5 esimese lõike punkt „a“ kohaldamisel asunud seisukohale, et isiku vahistamiseks süüdimõistva kohtuotsuse alusel peab esiteks olemas olema asjakohane ja kehtiv ning karistusena vangistuse kohaldamise võimalust ettenägev siseriikliku karistusõiguse norm. Teiseks peab olemas olema kõnealuse isiku vahistamisvõimalust ette nägev menetlusõiguse säte. Käesoleval juhul on täidetud mõlemad tingimused. Nii
kui 329 näevad karistusena ette vangistuse ning vangistusega karistatud isiku suhtes tõkendi lahendamise kohustus ja menetlusõiguslik võimalus tuleneb KrMS § 306 lg 1 p-st 9 ja § 313 lg 1 p-st 8 (Vt Riigikohtu 21. juuni 2006.a määrus nr 3-1-1-59-06). Asjaolu, et D.I on kõne all oleva kriminaalasja kohtulikuks menetluseks üle viidud Murru Vanglast Tallinna Vanglasse, ei ole vastuolus Vangistusseaduse sätetega ega ole kaasa toonud ebaseaduslikku kohtuotsust. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.12.2008.a otsuse D.I-le
Apellatsiooni rahuldab osaliselt. Malle Preimer Julia Katškovskaja 4 Ivi Kesküla 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.