8

Toimik nr 1-08-16690 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.oktoobril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-16690 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Marge Ojaääre juuresolekul Prokurör Ave Arnim Asja läbivaatamise kuupäev 20.10.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla taotlus E.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks E.F, isikukood xxx Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta E.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.07.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.01.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.12.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (9 kuud 26 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 28.01.2009 ja lõpp 22.01.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.07.
2. Kinnipidamisasutuses E.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse ajal ei tööta ei ole 1 hõivatud õppetegevusega ega läbinud sotsiaalprogramme. Vabanedes asub elaama ema juurde korterisse Viru 18-2a Rakvere. Isikul on algharidus ja puudub töökogemus. Kinnipeetav on varasemalt kolmel korral viibinud kriminaalhooldaja järelevalve all. Viimase käitumiskontrolli ajal oli koostatud erakorraline ettekanne. Korduvalt on katseajal toime pannud erinevaid rikkumisi. Hindamisjuhi hinnangul ei saa toetada E.F-i ennetähtaegset vabanemist. E.F soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et E.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. E.F-i on viiel korral karistatud kriminaalkuritegude eest. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei suutnud täita kohtumäärusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning karistus 11 kuud 27 päeva vangistust pöörati täitmisele. Katseaja jooksul on E.F-i karistatud ka 9 korral väärteokorras enamuses Liiklusseaduse rikkumiste eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused E.F-i puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vabanedes puuduks tal kindel töökoht, mis võib raskendada majanduslike ja elukondlike küsimuste lahendamist ning suurendada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti alkoholi tarbimine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Seega kriminaalhooldus ei osuta E.F-ile piisavalt mõju. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu E.F-i vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik (allkiri) Loretta Pikma 2