lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja teda karistati vangistusega 9 kuud.
lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades O.M katseajaks käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve alla 2-aastase katseajaga.
lg 2 p 2 alusel määrati O.M-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus, kohustades O.M käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole O.M täitnud talle määratud täiendavat kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi, kuna teda on 10.oktoobril 2009.a. karistatud väärteokorras alkoholi tarvitamise eest Alkoholiseaduse § 70 alusel. Et O.M on rikkunud talle määratud täiendavat kohustust, on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku katseaja pikendamiseks ühe aasta võrra. Kohtu järeldus Kohus, tutvunud ettekande ja selle juurde lisatud materjalidega leiab, et taotlus O.M katseaja pikendamiseks on põhjendatud. Tõendatud on, et O.M on rikkunud käitumiskontrolli ajaks määratud täiendavat kohustust mitte tarvitada alkoholi ning on andnud selle kohta ka oma seletuse. Ettekandest nähtub, et üldjoontes on katseaeg toimunud rahuldavalt, O.M uusi kuritegusid toime pannud ei ole, ka on ta käinud kriminaalhooldaja juures üldjoontes kokkulepitud päevadel. O.M on alates 16.oktoobist 2009.a. tööl AS-s Jalax tootmistöölise ametikohal. Lisaks on O.M psühholoogi juures nõustamas käinud viiel korral. Kuna katseaeg on toimunud rahuldavalt, on leidnud kriminaalhooldaja kui ka leiab kohus, et karistust ei ole vaja veel täitmisele pöörata, andes O.M-ile võimalus õigustada usaldust. Samas on O.M poolt katseaja jooksul toime pandud rikkumine, mille tõsidusest ei ole ta ilmselt aru saanud ega seda kahetsenud, mistõttu on põhjendatud taotlus katseaja pikendamiseks
MS § 432 lg-test 1 ja 4,
MS §-st 383 rahuldab kohus taotluse katseaja pikendamise osas. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.