Obsah (5)

§ 200§ 263§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 16. novembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-2174 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör Kat

§ 200

lg 2 p 4, 7 ja karistati 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega;

§ 263

p 1,4 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud karistusest raskeima osalise suurendamise teel 4 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistus 01-03.11.2006, seega ärakandmisele kuulus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 29.05.1998 otsuse ja Harju Maakohtu 25.07.2006 määrusega 1 aasta 2 kuud mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati Viru Maakohtu 13.11.2007 vahistamismääruse alusel vahistamine 13.11-17.12.2007 ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.12.

1. a ja lõpeb 09.09.
2. a. E.M on esitanud taotluse tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus on avanenud 10.10.
3. a. E.M on varasemalt kohtulikult karistatud viiel korral. Kriminaalhooldaja ei nõustu E.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Isik ei suutnud varem täita käitumiskontrolli nõudeid. Olles vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega, arvab kriminaalhooldaja, et E.M ei suuda ka edaspidi järgida elektroonilise järelevalve ja ennetähtaegse vabastamise kontrollnõudeid. Uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. Kui kinnipeetav on nõus endale võtma kriminaalhooldaja poolt pakutud lisakohustused, arvestades, et isikul on kindel elu- ja töökoht ning dokumendid, siis ei välista kriminaalhooldaja tingimisi ennetähtaegse vabastamisega nõustumist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu soovib vangistusest enne tähtaega tingimisi elektroonilise valve alla vanglast vabaneda. Kinnipeetav otsustas enda sõnul loobuda alkoholist ning tähtsaks on saanud pere ja töö. Prokurör ei nõustu E.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna isikut on karistatud
4. a tapmise eest; nimetatud karistuse kandmisel pöörati karistus täitmisele, sest ta ei täitnud kriminaalhooldusosakonna kohustusi ning pani toime uue kuriteo. Seega ei suudaks ta vabaduses täita kontrollnõudeid ja võib panna toime uue kuriteo. Kohtuniku seisukoht E.M mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises.

76 lg 2 p 1 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.12.

1. a ja lõpeb 09.09.
2. a. Käesolevaks ajaks on karistusajast kantud enam kui pool ning E.M on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus E.M-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.M-i on kriminaalkorras karistatud 5-l korral; korduvalt on teda karistatud raskete isikuvastaste kuritegude eest (1 tapmine ja 2 röövi). Viimase teo pani isik toime, olles vanglast vabastatud tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav rikkus katseajal käitumiskontrollinõudeid ja hoidus kõrvale kriminaalhooldusest. Arvestades eeltoodut puudub kohtul veendumus selles, et E.M on oma suhtumist ja käitumist muutnud, sest tema teod ei kinnita seda. Viimane kuritegu on E.M-i poolt toime pandud grupiviisiliselt alkoholijoobes vägivalla kasutamisega. Kriminaalhooldaja andmetel oli E.M kogu katseaja jooksul suhelnud kriminaalkorras karistatud isikuga, eirates kohtu poolt antud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Nad töötasid koos ja elasid mõlemad kommunaalkorteris aadressil xxx. Järelikult ei saa välistada sellise olukorra kordumist edaspidi. Enne vangistust kuritarvitas kinnipeetav alkoholi. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Vangla materjalide kohaselt on ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem, kui isik on alkoholijoobes ja viibib seltskonnas, kus pooldatakse kuritegelikku käitumist. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et kinnipeetaval on pikaajalise vangistuse jooksul kujunenud kriminaalsed hoiakud; minevikus on käitunud riskeerivalt ja impulsiivselt, mõtlemata oma teo võimalikele tagajärgedele. Kuigi isikul on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht, on kohus eeltoodust lähtuvalt seisukohal, et kinnipeetav ei ole sobilik kriminaalhoolduseks ning jätab E.M-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Peet Teidearu Kohtunik