4-10-1773/3

4-10-1773 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-10-1773 Kohtunik Julia Vernikova Väärteoasi L.O kaebus Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 06.05.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2316,10,003584 Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: L.O (i.k. xxx; eluk. xxx); kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus. Kohtumenetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 06.05.2010.a otsus väärteoasjas nr 2316,10,003584 määratud karistuse osas. 36
3. Teha uus otsus, millega määrata L.O-le LS § 74 lg 2 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, summas 900.- krooni ning KarS § 276 alusel rahatrahv 25 trahviühikut, summas 1500.- krooni. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi summas 2400.- krooni tasumine ositi 6 kuu jooksul võrdsetes osades 400.- krooni igakuiselt, alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses viidatud Rahandusministeeriumi arveldusarvetele.
4. L.O kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. 2 Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad. 06.05.2010.a. otsusega määrati Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanempolitseileitenant Kairi Palits´a poolt L.O-le Liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 1 alusel rahatrahv 50 trahviühikut s.o 3000 krooni ning KarS § 276 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, summas 3000 krooni. Väärteo kirjelduse kohaselt ületas L.O , olles 10.04.2010.a. kella 22.19 ajal Narva mnt 7 B juures Tallinnas jalakäijana, sõidutee foori keelava punase tulega. Samuti tema eiras võimuesindaja politseiametniku I.Vahkali seaduslikku korraldust „Seis, politsei“ Esitatud kaebuses vaidlustab L.O otsust osaliselt s.o. määratud rahatrahvi osas. Väärtegude toimepanemist tunnistab ja kahetseb. Kaebuses taotletakse rahatrahvi tasumist osade kaupa ja/või karistuse kergendamist ja rahatrahvide suuruse vähendamist Menetlusalune isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei vaidle rahatrahvide tasumisele vastu ositi 12 kuu jooksul, kuid ei nõustu rahatrahvi vähendamisega. Samas jättis kohtuväline menetleja oma seisukoha karistuse kergendamise võimatuse kohta motiveerimata. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Kohus leiab, et antud väärteoasja on võimalik lahendada ilma istungit korraldamata kirjalikus menetluses. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on teatanud, et nõustuvad asja kirjaliku menetlusega. Kohtumenetluse pooled ei ole kohtule uusi tõendeid esitanud. Kohus, arutanud väärteoasja täies ulatuses, uurinud vahetult väärteoasjas olevaid tõendeid ning arvestades kohtumenetluse poolte kirjalikke seisukohti leiab, et Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus nr 2316,10,003584 tuleb tühistada menetlusalusele isikule määratud karistuse osas. Liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 1 näeb karistusena ette sätestatud väärteo eest rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning KarS § 276 – rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Väärteotoimikus olevast indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et L.O tuvastati 10.04.2010.a. joove 0,54 mg/l. Tunnistaja Ivo Vahkali ütluste kohaselt nägi ta, olles patrullsõidul Narva mnt-l, kuidas jooksis Narva mnt 7B juurest reguleeritud ülekäigurajal noormees üle tee ajal, kui tema jaoks põles keelav foorituli. Tunnistaja peatas politseiauto ja palus noormehel bussi juurde tulla, kuid noormees jäi hetkeks mõtlema ja siis hakkas jooksma Maneeži tänava suunas. Politseiametnik karjus talle „Seis, politsei“ ning hakkas teda jälitama. №ormees saadi kätte Gonsiori 13 hoovis. Ülalnimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et L.O , olles alkoholijoobes, ületas sõidutee foori keelava punase tulega. Talle võimuesindaja poolt antud korraldus seisma jäämise kohta oli suunatud eelneva tegevuse tõkestamiseks ja väärteo toimepanemise asjaolude väljaselgitamiseks, seega peab kohus L.O-le antud korraldust seaduslikuks. L.O seletuse kohaselt sai ta oma tegevuse keelatusest aru, samuti oli ta teadlik, et tegemist on politseiametniku poolt antava korraldusega, kuid põhjendas enda käitumist ehmatusega, mis oli mõnel määral tingitud ka joobeseisundist. Seega leiab kohus, et L.O-le poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 1 ja KarS § 276 järgi. 3 Samas aga leiab kohus, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja jätnud täitmata KarS § 56 sätestatud nõudeid, nimelt ei sisalda väärteomenetluses tehtud otsus määratava karistuse põhjendusi. Samuti jättis kohtuväline menetleja neid esitamata kirjalikus vastuses kaebusele. KarS § 56 lg 1peab obligatoorseks arvestada karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel ei ole L.O karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Teda on varem väärteokorras karistatud vaid kahel korral: 2007 ja 2008 aastal ning viimane neist täitis ta 09.07.2008.a. Väärteotoimiku materjalide kohaselt tunnistab isik ennast täielikult süüdi ning kahetseb tehtut. Kohtuvälise menetleja otsusest paraku ei nähtu, millistel kaalutlustel jõudis kohtuväline menetleja selliste asjaolude olemasolul järeldusele, et L.O on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest rahatrahvi määramise teel, lähtudes LS § 7436 lg 2 p 1 sanktsiooni keskmisest määrast ja KarS § 276 sanktsiooni üheneljandiku määra piiridest (eripreventiivsed kaalutlused). Samuti ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest seda, millisel määral on arvestatud õiguskorra kaitsmise huvid (karistuse üldpreventiivne eesmärk). Kohus leiab, et L.O-le määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm ning ei vasta karistuse mõistmise põhimõtetele, mistõttu tuleb selles osas kohtuväline menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus. L.O-le karistuse määramisel arvestab kohus süü raskust, kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, samuti tema isikulisi asjaolusid – ta õpib ja töötab. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Samas ei ole lubatud konkreetse isiku karistamine teistele isikutele hirmutava toime avaldamiseks. Seevastu positiivne üldpreventsioon seab oma eesmärgiks avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. 36 Eeltoodu alusel leiab kohus, et L.O karistamine LS § 74 lg 2 p 1 ja KarS § 276 sanktsioonide alla üheneljandiku määra on õiglane, vastab kohtupraktikale ning on piisavalt efektiivne karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Samuti, arvestades L.O majanduslikku olukorda, tuleb rahuldada tema taotlus karistuse täitmise kohta osade kaupa. Kohus juhindub V™S § -dest 120, 132-
5. Kohtunik