lg 2 järgi lühimenetluses V.K, elukoht: xxx, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel –vene keel, juhutööd, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: - 12.02.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 - § 15 lg 2 alusel v/k 4 kuud, vabanes peale karistuse kandmist, väärteokorras karistatud 7-l korral, tõkend – vahistamine Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada V.K KarS §
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista rahalise karistuse 99 miinimumpäevamäära ( 50,-krooni) ulatuses, so. 4950,-krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 66 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 3300,- krooni. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2009.a. – 11.07.2009.a., 18.07.2010.-08.07.
V.K esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 08.07.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas V.K , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisas, et töötab mitteametlikult Kanarbiku talus, nädalas saab umbes 3000,-krooni palka. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning V.K poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava V.K süü on tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 12 - 15) ja millest nähtub, et V.K tunnistas ennast süüdi ja seletas, et 10.07.2009.a. kella 13.30 paiku läks Säästumarketisse Laagris. Ostukorvi ta ei võtnud. Ta võttis 2 liitrilise Õlle Valter ja suundus kassasse, kus võttis ühe paki suitsu Leek väärtusega 30,50 krooni. Kassas tasus õlu eest 30,40 krooni aga suitsu eest ei tasunud vaid pistis pükste taskusse. Teda peeti kinni turvatöötaja poolt. Ta oli tarbinud alkoholi ning kõiki asjaolusid ei mäleta. Suitsud pani taskusse automaatselt, midagi mõtlemata, kuna oli purjus. Trahvid on tal tasumata, kuna tööd ei ole. Käib juhutöödel ja sellest rahast elatub. Ka: - Rimi Eesti Food AS avaldus, 10.07.2009.a. kell 13.30 peeti Rimi Eesti Food AS Laagri Säästumarketis kinni isik, kes möödus kassadest jättes kauba (sigaretid Leek) eest tasumata 30,50 krooni. (tl. 2); - Tunnistaja Juri Rutski ütlused, 10.07.2009.a. kell 13.28 oli tööl Laagri Säästumarketis turvatöötajana. Müügisaali tuli umbes 40-aastane mees, kes võttis kassa juures paki suitsu Leek 30,50 krooni ja pani selle pükste taskusse. Isik läbis kassa suitsu eest maksmata. Kaup tagastati kauplusele. (tl. 3, tõlge tl. 4); - Kiirmenetluse otsused, millest nähtub, et 10.12.2008.a. määrati V.K-le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 900,- krooni ning 17.12.2008.a. määratai KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 1200,- krooni. (tl. 21 – 24); Kohtunik asub seisukohale, et V.K on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning V.K süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §
lg 2 järgi, kuna V.K paneb vargusi toime süstemaatiliselt ning kuritegu ta ei viinud lõpule temast mitteolenevatel põhjustel, kuna teda peeti kinni turvatöötaja poolt. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik V.K süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. V.K on varem kriminaalkorras karistatud, ka väärteokorras karistatud. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteokatse toimepanemises, tal on olemas mitteametlik sissetulek, ülalpeetavaid tal pole, seega võib talle mõista rahalise karistuse. Arvestades seda, et ta on viibinud eelvangistuses 23 päeva ning üks eelvangistuspäev vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale võib lugeda karistus kantuks. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades tema varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, leiab kohus, et osa menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.