Toimik nr 1-09-15606 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.augustil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-15606 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Pavel Grjazjev Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.08.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu F.V , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. F.V tunnistati viimati süüdi 20.10.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 121, 201 lg 2 p 4 järgi ning karistati 1 aastase vangistusega. KarS § 76 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 07.04.2006 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusest kandmata karistus, s.o 7 kuud 16 päeva, kandmisele kuulub 1 aasta 7 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistusaja algus 06.05.2009 ja lõpp 22.12.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.06.2010. Kinnipidamisasutusest F.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Alaline eluase vabanemise korral puudub. 1
(3)On lõpetanud 8 klassi. Kutset ei oma, pole motiveeritud haridusteed jätkama. Kinnipeetav töötab avavangla osakonnas toidujagajana. Ametlikult on töötanud xxx mõne kuu ja ca 2 aastat ettevõttes xxx. Kinnipeetaval puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Alkoholijoobes võib käituda ebaadekvaatselt. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ametiisikutesse ja vanglakorda suhtub positiivselt, rikkumisi pole fikseeritud. Kinnipeetavat on karistatud viis korda kriminaalkorras, vanglas viibib neljandat korda. Isikut on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude (vargused, röövimine) ning isikuvastaste süütegude sooritamise eest. Viru Vangla toetab kinnipeetava enne tähtaega vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik ei pea võimalikuks F.V ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 alusel. Vabanemise puhul kinnipeetaval puudub kindel töökoht, alaline elukoht ning lähedaste võrgustik. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur. F.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta ei ole agressiivne eja kujuta ennast ohtu teistele. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isik on 5 korral kriminaalkorras karistatud, 2009 vabastati tingimisi enne tähtaega, uue kuriteo pani toime katseajal . Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et F.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Enamus F.V poolt toime pandud kuriteod on varavastased ja isikuvastased, kuid on ka toime pannud avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Isikut on varem karistatud 2 korral tingimusliku karistusega, ühel korral on tingimuslik karistus täitmisele pööratud ja vabastatud ka ennetähtaegselt vanglast. Harju Maakohtu 02.03.2009 kohtumäärusega vabastati ta tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Vabanes 13.03.2009 ja karistuse ärakandmta osa on 7 kuud 16 päeva.. Uue kuriteo toimepanemise kahtlustusega oli ta kinni peetud 06.05.2009. Harju Maakohtu 20.10.2009 kohtuotsusega karistati teda kehalise väärkohtlemise ja omastamise eest 1 aastase vangistusega. Nimetatud karistusele liideti Tartu Maakohtu 07.04.2006 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistus 7 kuud 16 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 16 päeva vangistust. Seega on näha, et kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 5-8) on näha, et kinnipeetavat on 5 korral väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused F.V puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. 2
(3)Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab avavangla osakonnas toidujagajana. Kinnipeetaval on 6 klassi haridust ja pole motiveeritud haridusteed jätkama, eelistab töötamist vangistuse ajal. Vangistuse jooksul ei ole osalenud üheski sotsiaalprogrammis. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab F.V-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega 13.03.2014. Vabanedes ei ole F.V kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal põhiharidus, eriala, ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Vabanedes puudub F.V ka kindel alaline elukoht, kuid on võimalus elama asuda xxx xxx. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Alkoholi tarvitamine ja tasumata rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta F.V-le piisavalt mõju. Kohus peab oluliseks, et süüdimõistetu läbiks vangistuse jooksul sõltuvusprobleeme käsitleva sotsiaalprogrammi. Samuti tuleks korda ajada elukoha küsimus. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades F.V poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja selle raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu F.V temale Harju Maakohtu 20.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)