lg 1, § 329, § 266 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1,2 järgi, E.H süüdistuses
lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1,2 § 329, § 349 järgi, O.I süüdistuses
lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1,2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25 märtsi 2010 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsjad, S.Sillar ja O.Ladva Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatavad Kaitsjad S.Z , ik: XXX, varem korduvalt karistatud, eelvangistuses viibis 2 päeva, E.H , ik: XXX, varem korduvalt karistatud, kinni peetud 09.09.2009, O.I, ik: XXX, varem karistatud, viibis eelvangistuses 2 päeva. Vandeadvokaadid Sven Sillar ja Owe Ladva 1 RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-1806 S.Z-i ja O.I süüditunnistamises
Uue otsusega: 1. Mõista S.Z ja O.I
2. Täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa, jättes sealt välja S.Z-i eraldi
Lisada, et S.Z-ile ja O.I-le mõistetud tähtajalise vangistuse kandmise aja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev.
lg 1 järgi süüdistus selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust /LS § 22 lg 1/, juhtis 20.05.
järgi süüdistus selles, et tema olles 22.08.2007 Harju Maakohtu poolt
alusel süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks 6 kuuks, juhtis 20.05.
a. kella 01:00 ajal, olles alkoholijoobes, tungisid grupis ebaseaduslikult valdaja (E. OÜ juhatuse liige A. M.) tahte vastaselt aadressil XXXXX XXX X, XXX alevik asuva E. OÜ võrkaiaga ümbritsetud territooriumile. 4. Samuti süüdistatakse S.Z , O.I ja E.H selles, et nemad grupis ja E.H
a. kella 01:00 ajal tunginud valdaja s.o. firma E. OÜ tahte vastaselt viimase võrkaiaga ümbritsetud territooriumile, mis asus aadressil XXXXX XXX X, XXX alevikus, oma ettekujutusele teost vahetult alustasid võõra vallasasja s.o territooriumile pargitud V. B.’le kuuluva mootorsõiduki Volvo 440 registreerimismärgiga XXX XXX omavolilist ajutist kasutamist, sisenedes mootorsõidukisse ja eemaldades mootorsõiduki plastikust roolikatte ning käivitanud juhtmete kaudu mootorsõiduki, kuid tegu jäi lõpule viimata kuna autol oli peal roolilukk, mis hoidis kinni mootorsõiduki rooli, mida S.Z koos O.I ja E.H-ga üritasid jõuga vabastada, kuid mille tagajärjel rool murdus, tekitades sellise tegevusega kannatanule varalise kahju summas 4800 krooni. Samuti süüdistatakse S.Z , O.I ja E.H selles, et nemad grupis ja isikutena, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, olles 23.07.2009. a. kella 01:00 ajal tunginud valdaja s.o. firma E. OÜ tahte vastaselt viimase võrkaiaga ümbritsetud territooriumile, mis asus aadressil XXXXX XXX X, XXX aleviks, peale seda kui neil ebaõnnestus mootorsõiduki Volvo omavoliline ajutine kasutamine, läks kella 02:00 ajal samale territooriumile pargitud veoauto Volkswagen LT 35 Doka registreerimismärgiga XXX XXX, mis kuulus A. Z.’le, juurde ja võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil sisenes mootorsõidukisse, käivitas koos E.H-ga juhtmetega veoauto ning sõitis kella 03:00 ajal koos O.I ja E.H-ga territooriumilt minema, tõmmates enne territooriumilt lahkumist maast välja võrkaia posti ja surudes võrkaia maha, pannes võrkaia peale puitplaate ja laudu, et oleks parem veoautoga territooriumilt välja sõita, tekitades sellise tegevusega E. OÜ-le varalise kahju summas 5000 krooni, suundudes umbes 1 km eemal asuvale heinamaale, kus mootorsõidukit juhtisid ka E.H ja O.I. Heinamaal jäi auto mutta kinni ning seda ei õnnestunud enam mudast välja saada, mille tõttu jäeti veoauto sinnasamasse ja pandi põlema, tekitades sellise tegevusega kannatanule A. Z.’le varalise kahju summas 35 000 krooni. Seega S.Z, O.I ja E.H panid toime
5. Samuti süüdistatakse E.H
järgi selles, et tema olles 23.12.2007 Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud
alusel ning karistatud tingimisi vangistusega 2 kuud 1 aasta 8 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, juhtis uuesti 22.02.2008 kella 11:30 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus Saha teel 3 mootorsõidukit Ford Sierra registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Samuti süüdistatakse E.H selles, et tema olles 23.12.2007 Pärnu Maakohtu poolt süüdi mõistetud
alusel ning karistatud tingimisi vangistusega 2 kuud 1 aasta 8 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, juhtis uuesti 22.03.2008 kella 17:00 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus Saha teel mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. 6. Samuti süüdistatakse E.H
järgi selles, et tema juhtis 20.07.2009 kella 14:15 ajal, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, mootorsõidukit BMW 525 TDSA registreerimismärgiga XXX XXX, liikudes sellega Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus Saha teel, kus ta parkis sõiduki söögikoha „K.” ette, mida nägi pealt Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna vanemkonstaabel T. L., kes pidas E.H kinni, et kontrollida tema juhtimisõiguse olemasolu, mille tulemusel esitas E.H vanemkonstaablile K. M. nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi – juhiloa XX XXXXXX, et vältida juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise tagajärjel mõistetavat karistust, eesmärgiga jätkata mootorsõiduki juhtimist. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 7. Maakohus tunnistas S.Z-i süüdi
lg 1,
järgi ja
lg 1 alusel karistas 2 aastat ja 2 kuulise vangistusega,
järgi ja karistas 2 kuulise vangistusega,
lg 2 p 3 järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega,
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistas 10 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõistis liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 3 aastat ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas S.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 4 kuud.
lg 1 alusel arvestas karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aja 09.09.2009 kuni 10.09.2009, so 2 päeva, luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel, liites eelmise, so Harju Maakohtu 22.08.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistus 4 (neli) kuud, täies ulatuses, mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 8. Maakohus tunnistas E.H süüdi
lg 2 p 3 järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega,
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega,
järgi ja karistas 3 kuulise vangistusega,
järgi ja karistas 3 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõistis liitkaristuseks kuritegude kogumis 2 aastase vangistuse. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas E.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 4 kuud.
lg 2 alusel, liites eelmise, so Pärnu Maakohtu 23.12.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 1 kuu ja 29 päeva, täies ulatuses, mõistis liitkaristuseks 4 kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 1 alusel luges mõistetud liitkaristuse ärakandmist alates E.H kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 09.09.2009. 9. Maakohus tunnistas O.I süüdi
lg 2 p 3 järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega,
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistas 10 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõistis liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas O.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.
lg 1 alusel arvestas karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aja 09.09.2009 kuni 10.09.2009, so 2 päeva, luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.
lg 2 alusel määras, et koheselt kuulub mõistetud karistusest ärakandmisele tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva ning
lg 1 ja 3 alusel jättis ülejäänud osa karistusest, s.o 8 kuulise vangistuse O.I suhtes kohaldamata, määrates 2 aastase katseaja. APELLATSIOONID: 10. O.I ja E.H kaitsja vaidlustab kohtuotsuse O.I-le ja E.H-le mõistetud karistuste osas, palub kaevatava kohtuotsuse nimetatud osas tühistada ning mõista neile kergemad karistused. Apellant leiab, et arvestades O.I ja E.H poolt toime pandud tegusid ja isikuid on määratud karistus liiga range. Süüdistatavate poolt toime pandud teod polnud erineva tahtlusega. Esimese kuriteo toimepanemine oli eelduseks teise ja kolmanda kuriteo toimepanemiseks. Ei ole õige ega põhjendatud kohtu seisukoht, et süüdistatavad tungisid öisel ajal võõrale piiratud territooriumile eesmärgiga teada saada, mida võib sellel territooriumil veel olla peale sõidukite. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et territoorium oli piiratud võrkaiaga ning seega olid sellel olevad sõidukid väljapoole piiret nähtavad. O.I ega E.H ei ole kunagi kasutanud väljendit midagi huvitavat „peale sõidukite“ ja kaevatavas otsuses esitatud taoline tahtluse tõlgendus ning eesmärgi kirjeldus ei vasta seega tõele. Samuti tuleb tahtluse ja tegude eesmärgi hindamisel arvestada, et nii O.I kui ka E.H kuriteod on kõik seotud autode ja nende kasutamisega - seda nii käesolevas kriminaalasjas käsitletavad teod kui ka varasemalt toime pandud teod. Seega ei ole eluliselt usutav, et süüdistatavaid huvitas või võis huvitada midagi veel peale sõidukite. Kuna eeltoodust tulenevalt ning ka teokirjeldustest lähtuvalt olid nii
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud tegu kui ka
lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritud teod toime pandud ühtse tahtlusega „võtta neist (autodest) üks ja minna sõitma“ või siis vähemalt ühisel eesmärgil, siis tuleb karistus mõista O.I-le ja E.H-le selliselt, et lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Apellant leiab ka, et
ja § 349 järgi kvalifitseeritud teod on toime pandud üksteisega vahetult seonduvalt, ka nende eest tuleb karistus mõista E.H-le selliselt, et lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. 5 Apellant leiab, et O.I-le kui varasemalt varavastaste tegude eest karistamata isikule ning samuti kui täisealisena varem mitte kuritegusid toime pannud isikule on mõistetud liialt kõrge karistusmäär. Karistusmäär on liialt kõrge ka arvestades kuritegude iseloomu. Apellant leiab, et O.I-le mõistetav karistusmäär ei tohiks ületada
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud teo eest kolme kuud ning
MS § 238 lg 2 kohaldamist ületada kuute kuud. Apellant leiab samuti, et kõike eeltoodut arvesse võttes on O.I-le osaliselt reaalse vanglakaristuse määramine ilmselgelt põhjendamatu. O.I-le mõistetav liitkaristus tuleks jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et O.I temale määratava kaheaastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
Apellant leiab, et E.H-le kui varasemalt varavastase teo eest rahalise karistusega karistatud isikule ning samuti kui varem
ja § 349 järgi kvalifitseeritud tegusid mitte toime pannud isikule on mõistetud liialt kõrge karistusmäär. Karistusmäär on liialt kõrge ka arvestades kuritegude iseloomu. Apellant leiab, et E.H-le mõistetav karistusmäär ei tohiks ületada
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud teo eest kolme kuud,
lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritud tegude eest kuute kuud,
järgi kvalifitseeritud tegude eest kolme kuud ning
Liitkaristus käesolevas asjas käsitletavate tegude eest ei tohiks seega enne KrMS § 238 lg 2 kohaldamist ületada üheksat kuud. Varem reaalset vanglakaristust mittekandnud noormehele oleks see piisavalt ränk karistusmäär. 11. S.Z-i kaitsja apellatsioonis ei nõustu apellant kohtupoolse materiaalõigusnormide kohaldamisega.
neelab õiguslikus mõttes endasse sellele eelnenud sõiduki ärandamiseks möödapääsmatult vajaliku võõrale territooriumile tungimise (
). Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et S.Z ei saa olla
lg 2 p 1 nimetatud isikuks, ehk siis isikuks, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise.
Samas, kui selline omavoliline sissetung on lahutamatult seotud territooriumilt varastamisega, siis kvalifitseeritakse tegevus üksnes vargusena (
). Käesoleval juhul on tuvastatud, et süüdistatavad tungisid võõrale territooriumile määratlemata kuritegelike plaanidega - sooviti kindlaks teha, kas territooriumilt on võimalik midagi oma kasutusse võtta. Seega ei olnud eesmärgiks sooritada mitte avaliku rahu vastu suunatud rikkumist (
16 peatükk), vaid plaaniti mingit süütegu vara vastu tervikuna (
13 peatükk). Võõrale territooriumile tungimisega panid süüdistavad toime vastavalt, kas siis
§-des 199 või 215 sätestatud süüteo katse. Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistatavate tegevus oli suunatud sõidukite omavolilisele kasutamisele, ehk siis territooriumile tungides pandi toime
Tuvastatud faktilisest asjaoludest nähtuvalt ei olnud võimalik sõidukit omavoliliselt kasutada ilma, et sellele eelnenuks piiratud territooriumile sisenemine. Kuid sõidukite asukohta omavoliline sisenemine on juba hõlmatud ärandamise katsega. Ärandamise katse, ehk siis territooriumile sissetungimisega alanud tegu, loetakse omakorda hõlmatuks
§-s 215 sätestatud lõpule viidud süüteoga. 6 Kohus leidis ka seda, et äpardunud sõiduki ärandamise katsele järgnenud lõpule viidud ärandamine, tuleb õiguslikult kvalifitseerida, kui
Apellant sellise seadusekohaldamisega ei saa nõustuda. S.Z ei olnud eelnevalt toime pannud asja omavolilist kasutamist. Küll aga oli ta katsetanud, ehk siis üritanud, sellist kuritegu toime panna. Kuid sellise püüde sooritanud isikut ei ole võimalik veel vaadelda isikuna, kes on varem omavoliliselt mingit asja kasutanud. Ja seda lihtsalt seetõttu, et S.Z ei olnud faktiliselt, ega ka mitte õiguslikus mõttes, ühtegi asja omavoliliselt kasutanud. Seega on maakohus S.Z-i põhjendamatult süüdi tunnistanud
Lisaks kirjeldatud karistusõiguse eriosa normide väärale kohaldamisele, on kohus põhjendamatult liitnud S.Z-ile mõistetud karistused. Kaitsja toob ära kohtu põhjenduse karistuste valiku ja nende liitmise kohta. Apellant möönab esmalt, et kohtul on karistuste liitmisel valikuvõimalus, kas suurendada raskeimat karistust või lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Valides karistuste liitmise tee, tuleb kohtul eriti tähelepanelikult jälgida, millised üksikteod sisuliselt siiski katavad teineteist. Seda on kohus proovinud ka teha jõudes järeldusele, et
alusel määratud karistus katab
Kuid kohus ei ole olnud järjekindel. Isegi, kui tinglikult eeldada, et kohus kvalifitseeris asjakohaselt sõiduki ärandamise läbi
215 ja sellele eelnenud territooriumile tungimise läbi
§-i 266, pidanuks kohus karistuse mõistmisel juhinduma sellest, et tegemist on siiski teineteisega lahutamatult seotud tegudega, mille puhul on õiglane kohaldada absorptsiooniprintsiipi ja lugeda
alusel mõistetud karistus kaetuks
Apellandi arvates on kohus mõistnud
Põhjendamatult on jäetud arvesse võtmata kergendava asjaoluna S.Z-i kahetsust. Asjaolu, kui süüdistatav oli kohtus šokilähedases seisundis ning ei suutnud värvikalt ja paljusõnaliselt kirjeldada oma kahetsust, ei anna alust tõlgendada tema kahetsust paljasõnaliseks ja mittesiiraks. Ülaltoodust tulenevalt palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 25.03.2010 otsus osaliselt. Mõista S.Z õigeks
Mõistes
lg 1, 329 ja 215 lg 2 p 2 järgi liitkaristusena alla 2 aastane vangistus ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga Alternatiivselt taotleb kaitsja Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2010 otsus osaliselt, so S.Z-ile mõistetud liitkaristuse osas, ning mõista liitkaristusena alla 2 aastane vangistus ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga. VASTUVÄITED APELLATSIOONILE:
RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 14. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellatsioonides väidetu on osaliselt asjakohane ja annab seadusliku aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks. 14.1 S.Z-i kaitsja leiab, et toimepandu kvalifitseerimine reaalkogumina nii
kui ka
järgi ei ole seaduslik, tahtlus oli suunatud auto omavolilisele kasutamisele ja territooriumile sissetungimise puhul saab rääkida
E.H ja O.I kaitsja märgib samuti, et tahtlus oli suunatud auto omavolilisele kasutamisele, kuid taotleb selle arvestamist liitkaristuse mõistmisel. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad tungisid ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt, aiaga piiratud ja lukustatud väravaga alale, ehk maakohus on seaduslikult tuvastanud
Süüdistatav S.Z on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi sellest, et OÜ E. territooriumile otsustasid nad minna, et vaadata, mis seal peale autode veel on. Ronisid üle aia ja läksid kõigepealt töökoja taha, siis tulid töökoja ette tagasi, koos seisti auto juures. Algul oli plaan autost midagi varastada, kuid seal polnud midagi huvitavat.( 3 kd t.lkl 11-12). Vastupidiselt kaitsja poolt apellatsioonis väidetule, on O.I kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi sellest, et nemad otsustasid minna osaühingu territooriumile, mis oli võrkaiaga piiratud, et lihtsalt vaadata mida huvitavat seal on. Ronisid üle aia firma territooriumile, kus seisid mõned sõiduautod, siis tekkis neil mõte võtta neist üks ja minna sõitma ( 3kd. t.lk. 47-48). E.H, kes ei ole eitanud, et võõralt territooriumilt koos kaassüüdistatavatega ta auto ärandas, pole suutnud raske alkoholijoobe tõttu meenutada, millise soovi ja eesmärgiga võõrale territooriumile üldse tungiti ( 3kd. t.lk. 68-70, 93). Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavate endi ütlustega on tuvastatav, et võõrale kinnisele alale tungiti ebaseaduslikult siiski selleks, et vaadata mis seal huvitavat on. Auto omavolilise ajutise kasutamise tahtlust territooriumile tungimise ajal ei olnud. Võõrale alale ei mindud auto omavolilise kasutamise eesmärgil. Liiguti ringi ja kui S.Z avastas, et ühe auto uks pole lukus, tekkis varguse soov ning alles siis kui midagi varastada ei olnud, tekkis neid soov auto omavoliliseks kasutamiseks. Kohtukolleegium leiab, et tuvastatud faktoloogia, süüdistatavate käitumine, erinev tahtlus, erineva õigushüve vastu suunatud teod, annavad seadusliku aluse antud juhul jõuda järeldusele, et tegemist on eri süüteokoosseisudega, millised kuuluvad ka eraldi kvalifitseerimisele. Ülaltoodu alusel kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt süüdistatavate poolt toimepandu hindamine mitme teona ja süüdlaste karistamine eraldi üksikkuritegudega ning liitkaristuse moodustamine
14.2 Kaitsja on vaidlustanud S.Z-i poolt toimepandu kvalifitseerimise
lg 2 p 1 järgi, leides, et S.Z, polnud isikuks, kes oli varem asja omavolilise kasutamise toime pannud. 8 Nii nagu süüdistust toetav prokurör, on ka maakohus asunud seisukohale, et O.I ja S.Z-i poolt mootorsõiduki Volvo reg. Nr XXX XXX omavolilise ajutisse kasutusse võtmise katsega panid nad toime
lg 2 p 1- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja samast kohast, kohe sellele järgnevalt, Volkswagen LT 35 Doka omavolilise ajutise kasutamise lõpuleviimisel, oli tegemist juba korduvusega
Kohtukolleegium sellise seisukohaga nõustuda ei saa.
215 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse asja omavolilise kasutamise eest, kui see oli toime pandud muuhulgas ka isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, st kuriteo subjektiks on isik, kes on selle eest varem süüdi mõistetud nagu on tegemist E.H puhul või kes on varem varguse toime pannud, kuid ei ole selle eest veel süüdi mõistetud. Riigikohus on oma lahendites ( nt 3-1-1-99-04, 3-1-1-1-06) korduvalt sedastanud, et hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Antud juhul on tuvastatav, et viibides juba võõral territooriumil ja avastades, et midagi varastada ei ole, oli süüdistatavate sooviks auto omavoliline ajutine kasutamine ja selle realiseerimiseks prooviti kõigepealt ühte autot käima panna, kui see ei õnnestunud. Oma plaani realiseerimiseks tungiti kõrvalolevasse autosse ja ärandati see. Antud juhul oli tegemist ühtsest tahtlusest jätkuvalt kantud, ajalis- ruumilises tihedas seoses olevate kokkukuuluvate tegudega, mis ei anna alust kvalifitseerida O.I ja S.Z-i käitumist korduva asja omavolilise kasutamisena. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et O.I ja S.Z tuleb
E.H oli aga eeltoodu sättes nimetatud isikuks ja tema süüdimõistmine varem asja omavolilise kasutamise toimepannud isikuna, on seaduslik. 14.3 S.Z-i kaitsja poolt on vaidlustatud
Leitakse, et see on liialt karm. Põhjendamatult on jäetud arvestamata tema puhtsüdamlik kahetsus. Kohus on S.Z
lg 1 ja
järgi kohaldades
Mõistetud karistus jääb alla
Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendusega kuriteoga tekitatud raske tagajärje arvestamisest karistuse mõistmisel. Nii on kohus tuvastanud seaduslikult, et tegemist on
Antud juhul on kohtulikul asja arutamisel kohus jõudnud siseveendumusele, et S.Z-i kahetsus pole puhtsüdamlik ja oma järeldust on kohus põhistanud. Apellatsioonikohtus S.Z väljendas veel kord kahetsust ja märkis, et ta on seda teinud ka avalikult pärast liiklusõnnetust. Kohtukolleegium leiab, et faktis, et tema käitumine põhjustas teise isiku surma, on võimalik S.Z-i kahetsust hinnata siirana, kuid tema edasine kuritegelik käitumine näitab hoolimatut suhtumist õiguskorda ning kuriteo toimepanemise kahetsust, ei ole võimalik hinnata puhtsüdamlikuna. 9 Kohtukolleegium leiab, et kohus, tuvastades raske tagajärje, arvestades karistust kergendavate asjaolude puudumist, on sisuliselt mõistnud karistuse, mida ei saa lugeda ebaseaduslikult rangeks. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on mõistetud karistus kooskõlas
põhimõtetega ning ka teise inimese surma põhjustamise kahetsus ei anna antud juhul seaduslikku alust mõistetud karistust muuta. 14.4
S.Z ja O.I on maakohus karistanud 10 kuulise vangistusega. Kuigi eelpool jõudis kolleegium järeldusele, et
lg 2 p 1 järgi kuuluvad O.I ja S.Z õigeksmõistmisele, siis maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks, kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt, alust ei ole. Süüdistatavate poolt toimepandud tegude tuvastatuse osas mingeid muudatusi ei ole. Asja tehiolud, süüdistuse maht jäid samaks. Maakohus on piisava selgusega mõistetud karistust põhistanud, kohtu järeldusi kummutavaid asjaolusid kolleegium ei tuvastanud. Ka KrMS § 340 on kehtestatud põhimõte, et osalisel õigeksmõistmisel või ka süüdistatava süüdimõistmisel kergemas kuriteos võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmata. Kohtukolleegium leiab, et 10 kuuline vangistus on kooskõlas asja tehioludega, süü suurusega ning mõlema süüdistatava isikuga. 14.5
lg 2 , § 64 lg 1, alusel liitkaristuse moodustamise viisi ehk siis ükskaristuste täies ulatuses liitmist on maakohus iga süüdistatava puhul eraldi põhistanud. Kohus on karistuse mõistmisel juhindunud eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ning õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik ning liitkaristuse moodustamise viis on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistused, sh. liitkaristused on jälgitavalt põhistatud, mõistetud karistused vastavad kuritegude raskustele ning süüdimõistetu isikule. Kohtukolleegium ei tuvastanud karistuse mõistmisel kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Seetõttu kohtukolleegiumil pole ka seaduslikku alust tühistada maakohtu otsust mõistetud karistuste osas. S.Z-i kaitsja poolt esitatud taotlus kaitsealusele mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga rahuldamisele ei kuulu. Mõistetud 3 aasta ja 6 kuuline vangistus on kooskõlas seadusega ja kuna
näeb ette vangistuse asendamise võimaluse vaid juhul, kui süüdlasele on mõistetud kuni kaheaastane vangistus, ei ole S.Z-ile mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga seaduse kohaselt võimalik. E.H ja S.Z on kuriteod toime pannud nendele määratud katseaja jooksul, seega on nendele liitkaristuse mõistmine
Kohus on seaduslikult suurendanud mõistetud vangistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. O.I pani kuriteod toime pärast katseaja lõppemist, seega seadus võimaldas teda karistusest tingimisi vabastada. Täielikult kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega on kohtu poolt määratud osalise karistuse reaalne ärakandmine. Mõistetud nn šokivangistus on põhistatud ja ärakandmisele määratud tähtaeg 2 kuud 18 päeva on kooskõlas Riigikohtu poolt korduvates lahendites( nt 3-1-1-21-05, 3-1-1-99-06) sedastatud tingimisi karistusest osaliselt vabastamise põhimõtetega. Kaitsja seisukoht, et O.I-le mõistetud karistus tuleks jätta jälle täies ulatuses täitmisele pööramata, on ekslik. O.I oli juba eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastatud, kuid katseaja möödumisel pani ta toime uued kuriteod. Seega ei mõjustanud 10 selline karistusest tingimisi vabastamine teda õiguskuulekalt käituma ning kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt peaks üldjuhul igale uuele kuriteole järgnema eelmisest karmim karistus. 15. Olenematult kaitsjate apellatsioonides taotletust kuulub kohtuotsuse resolutiivosa täpsustamisele. S.Z-ile oli esitatud süüdistus ühes
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja selle eest on kohus ta seaduslikult ideaalkogumis
Samas on kohus ekslikult S.Z-i uuesti
järgi süüdi tunnistanud ja karistanud 2 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel ei ole kohus seda 2 kuulist vangistust arvestanud, seega selline eksitus pole sisuliselt kaasa toonud süüdistatava olukorra raskendamist. Ringkonnakohtu poolt on selline ebaselgus võimalik parandada täpsustamise korras, jättes eraldi
Samuti tuleb kohtuotsuse resolutiivosa täpsustada S.Z-ile ja O.I-le mõistetud reaalse vangistuse kandmise alguse osas. KrMS § 313 lg 1 p 6 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas peab olema esitatud karistuse kandmise algus. Antud juhul on kohus, süüdistatavate suhtes valitud tõkendid küll tühistanud, kuid ekslikult jätnud märkimata karistuse kandmise alguse. Kooskõlas KrMS § 414 kehtestatud põhimõttega tuleb O.I ja S.Z-ile mõistetud reaalse vangistuse kandmise aja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. 16. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 , § 338 p 2, 340 lg 1, lg 2 p 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25. märtsi 2010 aasta otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Samuti täpsustab maakohtu otsuse resolutiivosa. Kaitsjate apellatsioonid rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA PAAVO RANDMA URMAS REINOLA 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.