järgi, t u v a s t a s: D.N-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.märtsil 2010.a. kella 22.11 paiku Tartu linnas Kalda teel mootorsõidukit Volkswagen Jetta reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani D.N toime
Prokurör taotles kohtult tunnistada D.N süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 45 päevamäära (üks päevamäär on 343 krooni) s.o kokku 15 435 krooni. Vastavalt
määrata, et rahalist karistust 45 päevamäära, s.o 15 435 krooni riigituludesse, tasub D.N 10 võrdses osas, s.o 1 543.50 kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. D.N-i süü mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes olles on tõendatud järgmiste tõenditega: - Tunnistaja Aldo Merilo poolt antud ütlustega (tl 3-4), et tema olles 20.märtsil 2010.a. kella 22.11 paiku patrullis koos vanemkonstaabel German Pankoviga, märkas Tartus Anne kaupluse juures sõiduautot Volkswagen Jetta reg. Nr. XXX XXX, mille juhi sõidustiil oli kahtlane. Sõiduk peatati, juhiks osutus D.N , kellel ilmnesid joobetunnused. Kohapeal alkomeetrisse puhudes oli joobeks 0,88mg/l kohta väljahingatavas õhus. Juht toimetati Lõuna Prefektuuri ja tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulem oli 0,76 mg/l kohta juhi väljahingatavas õhus. Peale kinnipidamist puudus D.N võimalus tarvitada alkoholi ja suitsetada. Juhile koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli. - Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 6-7), mille kohaselt tuvastati 20.märtsil 2010.a. D.N indikaatorvahendiga joobe näit 0,88mg/l kohta ja tõendusliku alkomeetriga näit 0,83, lõpliku tulemiga 0,76 mg/l kohta. - Kahtlustatava D.N-i poolt antud ütlustega (tl 8-9), et tema 20.märtsil 2010.a. kella 22.00 paiku juhtis mootorsõidukit Volkswagen hakates sõitma Tartus Annelinna Maxima eest ja tahtis sõita Kalda tee 18 juurde, kus politsei ta ka kinni pidas. Politsei palus alkomeetrisse puhuda ja tal tuvastati joove. Enne rooli istumist oli D.N enda sõnul joonud lahjemat alkoholi ja ühe pitsi viina. Rooli istudes ta ennast joobes olevat ei tundnud. D.N avaldas kahetsust tehtu üle ja avaldas nõusolekut käskmenetluse kohaldamiseks. Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et D.N-i süü
Eelkirjeldatud tõenditest nähtub, et 20.märtsil 2010.a. kella 22.11 paiku juhtis D.N Tartu linnas Kalda teel mootorsõidukit Volkswagen Jetta reg nr XXX XXX, kui tema poolt juhitud sõiduki peatas politsei. Kontrollides sõidudokumente selgus, et sõidukit juhtis D.N . Peale seda teostati D.N-i suhtes alkoholijoobe kontroll, mistõttu paluti tal puhuda indikaatorvahendisse Lion 500, mis kuvas tabloole näiduks 0,88 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seejärel tuvastati D.N-i alkoholijoove ka tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, mille tabloole peale D.N-i poolt sissepuhumist ilmus näit 0,83 mg/l kohta. Seega oli D.N alkoholijoobes, mis vastab oma astmelt keskmisele joobele.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.N-i varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Väärteokorras on teda karistatud mitmel korral, mille eest mõistetud rahatrahvid on kõik tasutud. (toim.lk 1315). Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud II astme kuriteo. D.N-i käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna saab arvestada tema poolt ülekuulamisel avaldatud kahetsust toimepandu üle.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et kuna D.N-i varem kriminaalkorras karistatud ei ole, on teda esmakordsel karistamisel võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista D.N-ile karistuseks
sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus prokuröri poolt taotletud ulatuses.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Teatisest D.N-i keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suurus on üle 50 krooni (tl 17). Seega tuleb karistuse mõistmisel arvestamise aluseks olevaks päevamääraks pidada 343 krooni ja D.N-ile tuleb karistuseks mõista rahaline karistus nimetatud päevamäärast lähtuvalt. Kohus leiab, et põhjendatud on
Kuriteoga kahju tekitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. D.N-ilt tuleb välja mõista menetluskulud sundraha summas 6525 krooni, kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu 840 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 21.50 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada D.N
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.