Obsah (11)

§ 121§ 65§ 424§ 68§ 74§ 50§ 266§ 64§ 344§ 201§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-13831 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Prokuröri abi

§ 121

järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 19.

novembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning Viru Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 15 päeva vangistuste võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti P.F-ile 1 aasta 9 kuu ja 14 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise algust hakati arvestama alates kinnipidamisest 06.09.
4. a. Pärnu Maakohtu
5. novembri
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12131 tunnistati P.F süüdi

§ 424

järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuu pikkune vangistus.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka 1 päev eelvangistust.

§ 74

lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 18 kuu pikkuse katseajaga.

§ 50

lg 1 p 1 järgi võeti lisakaristusena P.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15753 tunnistati P.F süüdi

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati 1 aasta pikkuse vangistusega;

§ 121

järgi karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti P.F-ile 1 aasta 6 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22 päeva, ning kandmisele jäi 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva vangistust, mis

§ 74lg 5 alusel asendati 1046 tunni üldkasuliku tööga 2 aastase tähtajaga.

Viru Maakohtu

1. juuli
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-10487 tunnistati P.F süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja karistati teda rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 2500 krooni;

§ 201

lg 2 p 1 järgi karistati teda rahalise karistusega 90 päevamäära, s.o 4500 krooni.

§ 64

lg 1 alusel loeti mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 90 miinimumpäevamäära, s.o 4500 krooni. Viru Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega asendati P.F-ile Viru Maakohtu 30.07.
3. a otsusega mõistetud rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära, s.o 4500 krooni 30 päeva pikkuse vangistusega. Asenduskaristusena mõistetud vangistus määrati ärakandmisele pärast Pärnu Maakohtu
4. septembri
5. a mõistetud vangistuse ärakandmist. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.09.
6. a ja lõpeb Tartu vangla andmetel 20.07.
7. a. Karistuse tähtaja hulka on arvestatud ka 30 päeva pikkune asenduskaristus. P.F on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimati Viru Maakohtu
8. juuli
9. a otsusega

§ 344lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi.

Tartu Vangla leiab, et P.F-i ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 58%. Kriminaalhooldaja ei nõustu P.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isik on varasemalt katseajal rikkunud kontrollnõudeid ja toime pannud uue kuriteo. Tal puudub vabaduses töökoht ning vangistuse ajal ei ole vaatamata alkoholijoobes sooritatud õigusrikkumistele võtnud osa ühestki sotsiaalprogrammist, tegelemaks oma alkoholi 2 probleemiga. Vabanemise korral on tegevusetuse tõttu uue süüteo toimepanemise risk väga kõrge ning elama asumine vanaema juurde tekitaks haigele ja eakale vanaemale lisapingeid. Kohtumenetluse poolte seisukohad P.F seletas, et soovib karistuse kandmiselt vabaneda, ta läheks algul elama vanaema juurde, siis üüriks endale korteri. Tööd saaks ta lähedal asuvas talus. Prokurör ei toeta P.F-i karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et P.F-i esmane vanglas viibimine ei peaks olema pikk. Vanglas töö saamine ei olene temast endast. Ta on karistuse kandmisest teinud piisavad järeldused ja valmis vabanemisel võtma endale lisakohustusi. Kohtu seisukoht P.F kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest alates 6. septembrist 2009. a.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. P.F-ile Pärnu Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega mõistetud karistusaeg algas 06.09.2009 ja lõpeb 20.06.
3. Pool mõistetud karistusajast – 10 kuud 22 päeva, sai kantud 28.07.
4. Seega on süüdimõistetul karistusajast kantud enam kui pool ning rohkem kui kuus kuud, mistõttu on olemas formaalne alus P.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu veel järgmisele probleemile. Viru Maakohus ei ole oma
5. veebruari
6. a määruses võtnud seisukohta vastavalt KrMS §-le 413 kahe kohtuotsuse alusel täitmisele kuuluvate üheliigiliste karistuste - vangistuse - liitmise osas, mistõttu ei ole põhjendatud Pärnu Maakohtu
7. septembri
8. a otsuse alusel kantava karistuse tähtaja arvutamisel lisada sellele asenduskaristuse osa. Viru Maakohus on P.F-i süüdi mõistnud kuritegudes, mis on toime pandud
9. a juulis. Seega toimuks karistuste liitmine vastavalt

§ 65

lg-le 1 ja § 64 lg 1, mis annab võimaluse kasutada süüdistatava suhtes ka soodsamaid liitmise variante, sealhulgas lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.F-i on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, katseajal on ta toime pannud uue kuriteo. Kinnipeetaval olid vabaduses olles suured probleemid seoses alkoholi tarvitamisega, kuna ta muutus agressiivseks. Ta on joobes olekus korduvalt väär- ja kuritegusid toime pannud. Vabanemise korral soovib P.F asuda elama aadressile, kus omab küll sissekirjutust, kuid tema vanaema A. T. kardab, et süüdimõistetu hakkab käituma vanglast vabanedes temaga agressiivselt ning solvavalt nagu enne vangistuse kandmist. Vanaema sõnul otsustab P.F enamasti lahendada tülid vägivalda kasutades. Ta on toime pannud pereliikme peksmise. Vabanemise korral puudub P.F töökoht, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski rohke vaba aja tõttu. 3 Kinnipeetaval puudub ka positiivne tugivõrgustik, kes suudaks teda vanglast vabanemisel õiguskuulekale elule suunata. Kriminaalhooldaja ning vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et P.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Menetluskuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb P.F-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4