S § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.10.-16.10.2009.a., s.o. 2 päeva ja kandmata karistus on 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel karistust täitmisele mitte pöörata kui D.M ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – D.M suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi mõista V.G KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud.
S § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.10.-16.10.2009.a., s.o. 2 päeva ja kandmata karistus on 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui V.G ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kooskõlas KarS § 75-ga katseajaks kontrollnõudeid: pandud 1) elama alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele; Vangla 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend – elukohast lahkumise keeld – V.G jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse Süüdi mõista N.J KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud.
lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 15.10.2009.a. Tõkend – vahistamine – N.J-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Süüdi mõista R.K KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud.
S § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Paide Kohtumaja 01.09.2009.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (20 päeva) võrra ja mõista R.K-le liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 15.10.2009.a. Tõkend – vahistamine – R.K suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi mõista E.N KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud.
lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 21.10.2009.a. Tõkend – vahistamine – E.N suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista D.M-ilt riigituludesse: - sundrahast 1,5 palga alammäära – s.o. 6525-st kroonist 3000 krooni - 1/5 ekspertiisi maksumusest – 575.- krooni.
lg 3 alusel jätta sundrahast 3525.- krooni ja kaitsjatasud 1275.- krooni riigi kanda. Välja mõista V.G-lt riigituludesse: - sundrahast 1,5 palga alammäära – s.o. 6525-st kroonist 3000 krooni - 1/5 ekspertiisi maksumusest – 575.- krooni.
lg 3 alusel jätta sundrahast 3525.- krooni ja kaitsjatasud 1275.- krooni riigi kanda. Välja mõista N.J-ilt riigituludesse: - sundrahast 1,5 palga alammäära – s.o. 6525-st kroonist 3000 krooni - 1/5 ekspertiisi maksumusest – 575.- krooni.
lg 3 alusel jätta sundrahast 3525.- krooni ja kaitsjatasud 1275.- krooni riigi kanda. Välja mõista R.K-lt riigituludesse: - sundrahast 1,5 palga alammäära – s.o. 6525-st kroonist 3000 krooni - 1/5 ekspertiisi maksumusest – 575.- krooni.
lg 3 alusel jätta sundrahast 3525.- krooni ja kaitsjatasud 2229.- krooni riigi kanda. Välja mõista E.N-ilt riigituludesse: - sundrahast 1,5 palga alammäära – s.o. 6525-st kroonist 3000 krooni - 1/5 ekspertiisi maksumusest – 575.- krooni.
lg 3 alusel jätta sundrahast 3525.- krooni ja kaitsjatasud 1275.- krooni riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-160 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. 3 Asitõendid: viiulikujuline klaaspudel, kahvel, kopsiku vars, poolik telliskivi, puidust ese, suitsukonid, 7 DNA karpi, odekolonni pudel (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis) – hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS D.M süüdistatakse selles, et tema 13.10.2009.a kella 05.30 paiku grupis N.J-i , V.G, R.K ja E.N-iga, viibides kooperatiivi XxxTallinna linnas asuvas suvilamajas, tuli kallale AK´le ja hakkas teda peksma käte ja jalgadega, aga samuti puidust lauajupiga ja ketiga vastu keha ja nägu, tekitades sellega AKle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega D.M pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.G süüdistatakse selles, et tema, 13.10.2009.a kella 05.30 paiku grupis N.J-i , D.M , R.K ja E.N-iga , viibides kooperatiivi XxxTallinna linnas asuvas suvilamajas, tuli kallale AK´le ja hakkas teda peksma käte ja jalgadega, aga samuti puidust lauajupiga ja ketiga vastu keha ja nägu, tekitades sellega AKle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega V.G pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. N.J-i süüdistatakse selles, et tema 13.10.2009.a kella 05.30 paiku, grupis D.M , V.G , R.K ja E.N-iga , viibides kooperatiivi XXXTallinna linnas asuvas suvilamajas, tuli kallale AK´le ja hakkas teda peksma käte ja jalgadega, aga samuti puidust lauajupiga ja ketiga vastu keha ja nägu, tekitades sellega AKle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega N.J pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.K süüdistatakse selles, et tema 13.10.2009.a kella 05.30 paiku grupis N.J-i , V.G , D.M ja E.N-iga , viibides kooperatiivi XxxTallinna linnas asuvas suvilamajas, tuli kallale AK´le ja hakkas teda peksma käte ja jalgadega, aga samuti puidust lauajupiga ja ketiga vastu keha ja nägu, tekitades sellega AKle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega R.K pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. E.N süüdistatakse selles, et tema, 13.10.2009.a kella 05.30 paiku grupis N.J-i , V.G , R.K ja D.M-iga , viibides kooperatiivi XxxTallinna linnas asuvas suvilamajas, tuli kallale AK´le ja hakkas teda peksma käte ja 4 jalgadega, aga samuti puidust lauajupiga ja ketiga vastu keha ja nägu, tekitades sellega AKle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega E.N pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kõik süüdistatavad tunnistasid end kohtuistungil süüdi nendele esitatud süüdistustes. Keegi ei soovinud kohtus ülekuulamist, jäädes kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamistel antud ütluste juurde. Süüdistatavate süü süüdistuses KarS § 121 järgi on tõendatud: 1)kannatanu AK ütlustega, mille kohaselt 13.10.2009.a kella 05:30 paiku, olles oma elukohas XXXlähedal asuva suvilakooperatiivi XXX territooriumil majas nr 5 ja magades, sisenes majja kuus isikut (kaks naist ja neli meest), keda ta oli ka varem näinud. Esimesena tuli tema lähedale Alik, tõmbas ta juustest üles istukile ja lõi rusikaga vastu silma. Kõik kuus isikut olid venelased ja omavahel suheldi vene keeles. Alik ütles, et mis te eestlased tulete siia Suur-Sõjamäele võimutsema ning peale seda lõi rusikate ja jalgadega vastu nägu ning rindkere piirkonda, nii et ninast hakkas verd jooksma. Peale seda hakkas teda peamiselt pea – ja näopiirkonda rusikatega peksma Vitka. Edasi peksis Ilona, peamiselt vastu pead metallist, suurte aasadega tabaluku küljes oleva ketiga. Peksti nii ühekaupa kui kõik koos. Verd oli palju ning ta tundis peas valu. Järgnevalt võttis Alik diivani puidust käsitoe, millel olid kinnitusnupud küljes ning hakkas sellega teda peksma, peamiselt vastu pead. Peksmise ajal blokeeris ta aeg-ajalt nägu ja pead käega, mille tõttu tekkisid mõlemale käele paistetused ja haavad. Puitkaika kinnistusnuppude jäljed tekitasid vasaku käe peopessa verevalumid ning vasakule käevarrele tekitati keti –ja puitkaikaga haavad. Keti –ja puitkaikaga peksid vaheldumisi Alik ja Ilona. Vitka õhutusel lõi ka Andrei teda jalgadega vastu nägu ja keha piirkonda, tekitades kannatanule huulehaavad. Neljas mees, keda kutsutakse Semjon Semjonovitsiks, lõi talle tühja pudeliga pähe, mille oli võtnud laua pealt. Pudelilöögi tagajärjel kukkus ta pikali ning hakkas kergelt uimaseks muutuma, kuid koheselt käsutati ta taas istukile ning Semjon lõi teda rusikaga näkku. Sellele järgnevalt hakkasid taas pea piirkonda peksma Ilona ketiga ja Alik puutoikaga. Peksmise ajal ähvardasid nii Vitka kui ka Alik, et kui ta peaks politseid juhtumist teavitama, siis tapavad nad ta ära. Suvel oli tema läbisaamine peksjatega veel normaalne seni, kuni Vitka vabanes vanglast ning asus Ilona juurde Suur-Sõjamäe barakkidesse elama. Kõik teda peksnud isikud olid joobes ning ka peksmise ajal jõid nad odekolonni. 2)süüdistatava D.M ütlustega, milles ta tunnistab AK löömist ühe korra. Peksmise põhjuseks oli asjaolu, et kodutute seas levis kuulujutt, et kodutu, hüüdnimega Š , varastab nende tagant. Ka temalt isiklikult on Š varastanud toiduained. 13.10.2009.a (kellaaega täpselt ei mäleta) läksid tema, D.M, Alik, Vitja, Andrei, A ja Ilona Š juurde teda karistama varguste pärast. Š magas voodis. Kui Alik ja Vitja Š peksma hakkasid, lõi tema samuti kannatanut ühe korra rusikaga, tabades riivamisi alalõuga. Pärast seda läks ta õue ega näinud seega, mis majas edasi toimus. Kui ta veel toas viibis, nägi, et ka Ilona ja A peksid rusikatega kannatanut vastu nägu. 3)süüdistatava V.G ütlustega, milles ta tunnistab, et lõi AKd ühe korra. 13.oktoobril 2009.a. kella 02:00 paiku magas ta kodus koos A ga, kui nende juurde tulid napsu võtma N.J , Vitja, Ženja ja E.N, kes on samuti kodutud. Joomingu ajal tuli juttu Š st ja keegi tegi ettepaneku teda karistada. Kannatanu juurde jõuti umbes kella 04:00 paiku. Majja sisenedes pani keegi küünla põlema ning keegi hakkas Š üles äratama. Pärast seda koondusid Š voodi juurde Alik, Vitja, Ženja ja Ilona. T ema koos A ga seisid eemal. Š peksid peamiselt Alik, Ilona ja Vitja. Löödi käte ja jalgadega, ka mingi ketiga, mille küljes oli tabalukk ja küünratoe taolise lauajupiga, millel olid tagaküljel puidust ühendussõrmed. Kett ja küünartugi 5 käisid käest kätte Alikult Vitjale ja Ilonale ja nende esemetega peksti kannatanut kordamööda. Ise lõi ta kannatanut ühe korra jalaga õla piirkonda, mis võis tabada ka nägu ja seda seetõttu, et Ilona ütles, et ta lööks ka, mitte ei seisaks niisama. Käega ei saanud ta kannatanut lüüa, sest mõlemad käed olid enne viga saanud. 4)süüdistatava N.J-i ütlustega, milles ta tunnistab, et lõi kannatanut 3-4 korda. 12.10.2009.a kella 18:00 paiku napsitas ta koos Vitja, Ženja ja Ilonaga, aga hiljem otsustati minna V.G juurde joomist jätkama. Sinna jõuti öösel, võeti napsu ning räägiti ka Arnoldist, kelle hüüdnimi on Š , ja sellest, mida ja kellelt ta varastanud on ning otsustati teda karistada. Ainult Andrei teadis, kus Arnold elab ja seepärast palutigi, et Andrei teed juhataks. Arnoldi juurde jõudes siseneti kõik koos majja. Viktor pani taskulambi põlema ja keegi äratas Arnoldi üles. Esimesena lõi tema Arnoldile rusikaga näkku ja siis veel 2-3 korda uuesti näkku ja vastu keha. Edasi hakkasid kannatanut peksma Vitja, Ilona ja Ženja. Ženja lõi paar korda rusikaga kuhugi näkku. Ženja poolt kannatanu löömist pudeliga ta ei näinud. Samuti ei näinud ta, et Arnoldit oleksid löönud Andrei ja A . Peamiselt peksid Vitja ja Ilona. Vitja käte ja jalgadega vastu nägu ja keha ning Ilona ka ketiga ja küünratoega, mis oli mingi mööbli osa ja mille tagaküljel olid puitkinnitused. Ilona võttis mööbli osaga löömiseks nii kõvasti hoogu, et pidi peaaegu ka teda tabama. Ilona lõi kannatanut üle 30 korra ja küllaltki tugevasti. Ta püüdis Ilonat rahustada, kuid see ei õnnestunud. Vitja käskis kannatanul aluspüksid jalast võtta ja peale seda lõi Ilona Arnoldile jalaga vastu külge, mille tagajärjel Arnold põrandale külili kukkus. 5)süüdistatava R.K ütlustega, milles ta tunnistab, et lõi kannatanut ainult rusikatega 67 korda, kuid keti ja puidust lauajupiga löömist eitab. 12.10.2009.a kella 18:00 alates istus ta koos Ženja, Ilona ja Alikuga Ženja juures soojakus, kus napsitasid ja vestlesid. Hiljem otsustasid minna V.G juurde joomist jätkama. Andrei juures tuli juttu Arnoldist ning sellest, et ta varastab omade tagant ja siis otsustatigi teda karistada. Andrei teadis, kus Arnold elab ja seepärast paluti Andreid teed juhatama. Arnoldi juurde jõudes siseneti kõik koos majja. Esimesena lõi Arnoldit Alik, seejärel lõi tema kannatanut rusikaga näkku. Pärast seda lõi keegi veel ja siis hakati kannatanut kordamööda peksma. Ei peksnud ainult A . Mitu korda lõid Andrei ja Ženja, ta ei tea, kuid pudeliga keegi ei löönud. Edasi hakkasid kannatanut kordamööda lööma tema, Ilona ja Alik. Tema ja Alik lõid peamiselt rusikatega, Ilona hakkas aga peksma ketiga, mille küljes oli tabalukk. Ilona peksis veel ka mingi mööbli küünartoega, mille tagaküljel olid puitkinnitused. Ilona lõi küllaltki tugevasti, sest ta võttis löömiseks nii palju hoogu, et peaaegu riivas neid. Mingil hetkel ütles keegi, et aitab ning koos mindi majast minema. 6)tunnistaja JT ütlustega, mille kohaselt 12.10.2009.a kella 03:00-04:00 paiku hommikul tulid 3 meest (Viktor, Jevgeni S , Alik) tema ja V.G juurde. Kolme mehega kaasas oli ka naine nimega Ilona. Kõik olid purjus ning kutsusid teda ja V.G endaga kaasa Arnoldiga (hüüdnimega Š ) arveid õiendama. Arnold elas ühes suvilas sealsamas piirkonnas. V.G ütles esialgu, et ta ei taha kuskile minna, sest temal on Arnoldiga juba kõik klaaritud, kuid teised nimetasid teda „poisinolgiks“ ning peale seda otsustas Andrei nendega kaasa minna. Andrei läkski kaasa vaid seepärast, et muidu poleks teda rahule jäetud ja tema ise läks kaasa sellepärast, et Andreid mitte üksi jätta ning tal silm peal hoida. Kui Arnoldit äratati, läks ta välja ja seetõttu ei näinud, kes Arnoldit esimesena lõi. Väljas oli 2-3 minutit ja kui sisse tagasi läks, nägi, et Arnoldit peksavad kordamööda Alik, Viktor ja Ilona. Andrei seisis ahju juures. Kuna Arnoldi nägu oli üleni verine, püüdis ta mitte vaadata ega näinud seetõttu, kes ja kuhu täpselt Arnoldit lõi, kuid teab, et Arnoldit peksti puidust lauajupiga, tõenäoliselt oli see mööblipaneel, mis oli umbes meetri pikkune. Selle puidust lauajupi tagaküljel olid puidust ühendussõrmed. Samuti peksti Arnoldit metallketiga, millel oli keskel väike tabalukk. Kett ise ei olnud väga raske ega suur. Nimetatud esemed käisid käest kätte ning nendega löödi Arnoldit kordamööda. Ilona lõi kaks-kolm korda kannatanut puidust lauajupiga vastu õlga ja seda sellise hooga ning jõuga, et isegi mehed ütlesid, et aitab, rohkem pole vaja. 6 Süüdistatav E.N on kohtueelses menetluses öelnud, et seoses sellega, et oli purjus, ei mäletanud ta juhtunu asjaolusid, kuid tunnistas kannatanu löömist paar korda. Kannatanu AK peksmise tagajärjel saadud vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis ja seda tõendavad ka fotod. Nähtavad vigastused läbivaatuse protokollis kohaselt olid: *paremal otsmikul-, pealael juuste vahel rohkelt õmblustega haavad, *mõlemad silmad hematoomides, silmavalged punased, *vasaku silma all õmblusega haav, *vasakul, suu kõrval kriimustus, *huultel seespool haavad, *nina paistes, ninal erikujuga haavad, *vasakul käevarrel side, *parema käe randme peal neli kõrvuti väikest ümmargust haava, *parem kõrv, parema kõrva tagune ja kael tumesinised, nähtavad hematoomid. Vigastusi ja nende saamise viisi tõendab eksperdiarvamus isiku ekspertiisiaktis nr 211, mille punkti 1 kohaselt tuvastati AKl 13.10.2009.a Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Põhja Eesti Regionaalhaiglas peaajuvapustus, ninaluude murd, hulgalised põrutushaavad ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas, põrutushaav vasakul küünarvarrel ning mõlemapoolse silmamuna ja silmakoopakoe põrutus silma sidekestaaluste verevalumitega. Eksperdiarvamuse punkti 2 kohaselt võisid tervisekahjustused olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega. Põrutushaav vasakul küünarvarrel võis olla saadud enesekaitse käigus löökide tõrjumisel. Eksperdiarvamuse punkti 3 kohaselt ei ole tervisekahjustused eluohtlikud ning paranevad 4-6 nädala piirides. Tõendeid kogumis hinnates on süüdistatavate poolt AK peksmine 13.10.2009.a. hommikul leidnud tõendamist. Kuigi E.N sündmust hästi ei mäletanud ja tunnistas vaid paari lööki, on kannatanu, kaassüüdistatavate ja tunnistaja JT, keda süüdistatavad nimetavad A ks, ütlustega tõendatud tema osavõtt peksmisest. Ta lõi kannatanut nii rusikate, jalgade, ketiga kui ka diivani puidust käetoega. Kuigi peksmine oli julm ja kannatanule tekitati hulgaliselt kehavigastusi, leidis ekspert, et vigastused ei olnud siiski eluohtlikud, samuti ei põhjustanud rasket kehalist haigust, nägu oluliselt moonutavat ravimatut vigastust ega elundi kaotust või selle tegevuse lakkamist. Eeltoodu alusel on süüdistatavate poolt toimepandud kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena. Kuriteokoosseisu subjektiivse tunnusena esines süüdistatavatel kavatsetus. See tuleneb süüdistatavate endi ja tunnistaja ütlustest, et AK juurde mindi tema peksmise eesmärgil. Karistuse mõistmine Vastavalt KarS §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurust mõjutavad nii objektiivsed (tegu ja tagajärge iseloomustavad) kui subjektiivsed (tahtlus või ettevaatamatus, eesmärk jne.) asjaolud. Vaatamata sellele, et kuritegu pandi toime isikute grupi poolt, on kohus seisukohal, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada iga süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel. Võttes arvesse, et süüdistatavad on asotsiaalse eluviisiga, ei tööta, neil puudub sissetulek, ei ole põhjendatud nende karistamine rahalise karistusega. Kõik süüdistatavad panid peksmise toime kavatsetult. Kõige väiksem süü aste on D.M ja V.G , kes mõlemad lõid vaid ühe korra – D.M rusikaga vastu lõuga, V.G jalaga vastu lõuga. Seetõttu on ka neile mõistetavad vangistused lühemad. Kuna D.M ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja tal puudub kindel elukoht, nõustub kohus prokuröri ettepanekuga vabastada ta tingimisi karistuse kandmisest KarS § 73 alusel. V.G on varem kaks korda kriminaalkorras karistatud, mistõttu tema puhul kohaldab kohus tingimisi karistusest vabastamisel kriminaalhooldaja järelevalvet. N.J-i , R.K ja E.N süü võrreldes V.G ja D.M-iga on tunduvalt suurem. Nemad peksid kannatanut kõige rohkem ja väga julmal viisil – lisaks rusikatele ja jalgadele ka metallist ketiga ja puust mööbli käetoega, milledega antud löögid on eriti valusad ja põhjustavad raskemaid ja ulatuslikemaid tervisekahjustusi. Prokurör nõudis nendele kolmele süüdistatavale maksimaalset sanktsioonis ettenähtud 7 vangistust, s.o. kolme aastat. Kohus sellega siiski ei soostu, sest kõik nad avaldasid kohtus kahetsust toimepandu üle ja seda tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna. Seega mõistab kohus N.J-ile, R.K-le ja E.N-ile karistuse alla sanktsiooni maksimumi, kuid tunduvalt üle sanktsiooni keskmise, arvestades teo erilist julmust. Nende kolme süüdistatava suhtes puuduvad ka asjaolud, mis võimaldaksid neid karistuse kandmisest tingimisi vabastada. N.J on varem viis korda, R.K seitse korda ja E.N kolm korda kriminaalkorras karistatud. R.K oli veidi enne kuriteo toimepanemist karistatud Pärnu Maakohtu Paide Kohtumaja poolt 01.09.2009.a. otsusega vangistusega, milline oli asendatud üldkasuliku tööga. Seega pani ta kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, olles kriminaalhooldaja järelevalve all. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdistatavate varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kuna süüdistatavad on asotsiaalse eluviisiga, ei tööta, on ilmselge, et menetluskulude hüvitamine käib neil üle jõu. Sellest tulenevalt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus juhindub
4. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.