lg 1 järgi; 2) 09.05.2001.
lg 2 p 1,2,3 järgi; 3) 22.10.2002.
lg 2 p 1,2 ; 203 lg 1 järgi; 4) 22.03.2004.
S § 199 lg 2 p 4, järgi; 6) 22.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi; 7) 02.04.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 1 aasta ja 8 kuud vangistust, 12.08.2009.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Kaitsja Eva Tibar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi R.D KarS § 199 lg 2 p 5, 9 (üks) aasta ja 6 (kuus) ) kuud vangistust. järgi ja mõista karistuseks 1 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt R.D-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.05.2010, so 2 päeva, ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud ja 28 ( kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta endiseks karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 31.05.2010.a. Asitõendid jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista R.D-lt riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja menetluskulud 2160 krooni. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777 . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista R.D-lt 980 krooni PJE(s 12.03.1928.a.) kasuks, 5239,70 krooni Jan Christian Österbergi (sünd 17.08.1977.a.) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD R.D süüdistatakse KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 5, 9 järgi selles, et tema, , olles varem 02.04.2008 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi varguse eest, taas 12.05.2010 kella 19.45 paiku viibides Tallinnas Hobujaama 5 asuvas restoranis „Basiilik“ ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis jope taskust DB kuuluva mobiiltelefoni väärtusega 4 400 krooni ja MP3-mängija väärtusega 1 250 krooni, tekitades vargusega DB varalist kahju summas 5 650 krooni; samuti tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 6-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 02.04.2008 KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi, taas 20.05.2010 viibides Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Lido söögikohas ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis PJEkuuluva musta värvi koti maksumusega 800 krooni, milles olid: ravimid üldmaksumusega 30 krooni, väike nuga maksumusega 150 krooni ja paber grupiliikmete andmetega maksumuseta, tekitades vargusega PJE varalist kahju summas 980 krooni, samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas 28.05.2010 viibides Tallinnas, Niguliste 2 asuvas Olde Hansa kohviku väliterassil ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis jaki taskust JCÖkuuluva rahakoti maksumusega 300 Rootsi krooni (510 Eesti krooni), milles olid: sularaha 3000 Rootsi krooni (5100 Eesti krooni), ID kaart kannatanu nimele, Swedbanga krediitkaart kannatanu nimele ja pass kannatanu nimele. Saades aru, et kannatanu avastas varguse, põgenes kannatanu silme all varastatud rahakotiga, tekitades vargusega JCÖvaralist kahju summas 5 610 krooni. Seega R.D, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav R.D tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 12.05.2010.a. oli ta baaris, kus võttis võõra jope taskust mobiiltelefoni ja MP3 mängija. Võõra mobiiltelefoni viskas ta laua juurde maha, MP3 mängija pani oma taskusse ning läks väljapääsu poole Kui ta oli restorani väljapääsu lähedal, peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Ta võttis MP3 mängija välja ning andis tagasi omanikule. 28.05.2010.a. varastas ta Olde Hansa terrassil ühe rootslase taskust musta värvi rahakoti. Ta lahkus kohe, kuid kannatanu jõudis temale järgi. Ta võttis rahakoti vahelt passi ning viskas selle kannatanule ning jooksis ise edasi. Rahakotis oli rootsi kroone, mille eest ta sai valuutavahetuspunktis 2800 krooni, Rahakoti koos ID kaarti ja pangakaartiga viskas prügikasti. Mais oli ta Estonia pst 9 Solarise keskuse., kus varastas musta värvi koti. Kuna kotis midagi erilist ei olnud, siis ta viskas selle ära. Ta on nõus hüvitama kahju summas 980 krooni. /I kd, tl 42-43, II kd, tl 35-38, 21-24/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - - - - kannatanu D. Blackie ütlustega selle kohta, et 12.05.2010.a. viibis ta Hobujaama 5 restoranis „Basiilik“. Nende selja taga istuv mees käitus kahtlaselt ning kui mees hakkas lahkuma, siis palus elukaaslane teda kontrollida jope taskuid. Ta avastas, et paremast välistaskust on kadunud mobiiltelefon №kia väärtusega 4400 krooni ja vasakust välistaskust MP3 mängija väärtusega 1250 krooni. Nad läksid ettekandjaga meest otsima ning ettekandjal õnnestus mees tänaval kinni pidada. Mehest ca 2 m kaugusel lebas temalt varastatud mobiiltelefon №kia, mille ta üles võttis. Nad palusid tagasi anda MP3 mängija, kuid mees eitas vargust. Turvameeste juuresolekul andis ta MP3 mängija tagasi. / I kd, tl 23/; kannatanu PJEütlustega selle kohta et 20.05.2010.a. kella 13.00 paiku Solarise keskuses varastati kott väärtusega 800, milles olid ravimid 30 krooni väärtuses, nuga väärtusega 150 krooni, kokku tekitati materiaalset kahju summas 980 krooni /II kd, tl 4-5/, kannatanu JCÖütlustega selle kohta, et 28.05.2010.a. kella 13.00 paiku viibis ta Olde Hansa välisterrassil. Tema selja taga istus noormees, kes ootamatult hakkas kiirustama ja lahkus terrassilt. Talle tundus olukord kummaline ning ta kontrollis oma taskuid ning avastas, et jope välistaskust on kadunud rahakott. Ta järgnes terrassilt lahkunud noormehele ja sai ta kätte Raekoja platsil turismiinfo punkti juures. №ormees viskas talle tema passi ning jooksis minema. Varastatud rahakotis olid ID- kaart, 3000 Rootsi krooni, e 5100 krooni, krediitkaart, rahakott väärtusega 300 Rootsi krooni, e 510 eesti krooni, kokku tekitati materiaalne kahju summas 5610 krooni. /II kd, tl 26-27/; tunnistaja A. M ütlustega selle kohta, et 20.05.2010.a. Estonia pst 9 Lido söögikohta sisenes pikka kasvu noormees, kes jälgis kogu aeg ümbrust. №ormees läks soomlaste selja taga asuva jalutustoe juurde ning võttis selle käetoelt musta värvi koti ja lahkus. Ta ütles soomlastele, et nende kott varastati /II kd, tl 10-11/; tunnistaja KHSHD. B ütlustele analoogiliste ütlustega /I kd, tl 6-7/, - asitõendite vaatlusprotokollidega (I kd, tl 8-9; II kd, tl 15-19; 31-34); Harju Maakohtu otsustega /II kd, tl 45-56/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et R.D isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega R.D pani toime süstemaatilised vargused ning ühes episoodis avalikult ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R.D on varem kriminaalkorras karistatud 7 korda. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud. R.D ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna R.D ei oma sissetulekut ning sellega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. R.D on lühikese aja jooksul toime pannud mitu kuritegu. Ta oli kahtlustatavana kinni peetud 12.05.2010.a. ja vabastati 13.05.2010.a., kuid kohtuistungile 14.05.2010.a. ei ilmunud. Peale seda pani ta toime veel kaks kuritegu. Kohus leiab, et R.D suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk ainult reaalse vangistuse kohaldamisega, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt korduvalt karistatud vangistustega. PJE poolt on seoses vargusega esitatud tsiviilhagi summas 980 krooni. JCÖ poolt summas 5610 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Süüdistatav kohtuistungil tunnistab PJEpoolt esitatud hagi. JCÖ poolt esitatud hagi tunnistab osaliselt ning seletab, et valuutavahetuspunktis sai ta Rootsi kroone vahetades 2800 krooni. Kannatanu JCÖ ütluste kohaselt oli tema rahakotis 3000 Rootsi krooni ning rahakott maksis 300 Rootsi krooni, kokku kahju summas 3300 Rootsi krooni. 25.05.2010.a. Eesti Panga andmetel oli Rootsi krooni kurss 1,58778, seega 3300 Rootsi krooni vastab 5239,70 Eesti kroonile ning selles osas on hagi tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.