KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Lühimenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2010 Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis Istungisekretär kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Istungi ae

§ 214lg.2 p.

4 järgi lühimenetluses Alar Selgis`e süüdistus

§ 214lg.

2 p.1, p..4 järgi lühimenetluses M.F süüdistus

§ 214lg.2p.

4 järgi lühimenetluses E.G elukoht: XXXX isikukood: XXX kahtlustatava karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 3 korral karistatud kahtlustatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus: 02.10.2009 on kohaldatud elukohast lahkumise keeld kvalifikatsioon:

§ 214lg 2 p.

4 ALAR SELGIS elukoht: XXXXX isikukood: 38911272774 1 kahtlustatava karistus: kriminaalkorras 1 korral karistatud, väärteokorras 6 korral karistatud kahtlustatavale kohaldatud tõkend: 02.10.2009 kohaldatud elukohast lahkumise keeld kvalifikatsioon:

§ 214lg 2 p.

1, p. 4 M.F elukoht: XXXX isikukood: XXX kahtlustatava karistus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 7 korral karistatud kahtlustatavale kohaldatud tõkend: 02.10.209 kohaldatud elukohast lahkumise keeld kvalifikatsioon:

§ 214lg 2 p.

4 M.F seaduslik esindaja kohtuistungil Kaitsjad A.K. Advokaat Anu Pärtel (Advokaaadibüroo In Jure) -M.F kaitsja riigi õigusabi korras Advokaat Aivar Kello ( Advokaadibüroost In Jure)- E.G kaitsja ja Alar Selgis`e kaitsja riigi õigusabi korras. Juhindudes KrMS § 233-238, § 310- 313, § 315 , kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada E.G

§ 214lg.2 p.

4 järgi ja karistada teda nelja aastase vangistusega.

§ 238lg. 4 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning karistada E.G kahe

§ 74lg.

1 , 3 alusel allutada E.G kolme aastasele katseajale ning temale vangistust mitte täitmisele pöörata kui tema kolme aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab määratud alalises elukohas 2) tuleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada M.F

§ 214lg.2 p.

4 järgi ja karistada teda nelja aastase vangistusega.

§ 238lg. 4 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning karistada M.F kahe

§ 74lg.

1 , 3 alusel allutada M.F kolme aastasele katseajale ning temale vangistust mitte täitmisele pöörata kui tema kolme aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elab määratud alalises elukohas 2 2)tuleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Alar Selgis

§ 214lg.2 p.1, p.

4 järgi ja karistada teda nelja aastase vangistusega.

§ 238lg. 4 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning karistada Alar Selgis`t kahe

§ 74lg.

1 , 3 alusel allutada Alar Selgis kolme aastasele katseajale ning temale vangistust mitte täitmisele pöörata kui tema kolme aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid: 1)elab määratud alalises elukohas 2)tuleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel välja mõista Alar Selgiselt, E.G-lt ja M.F-ilt igaühelt sundraha

1. astme kuriteo toimepaneku eest, s.o.10 875(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis ) krooni riigieelarvesse. KrMS § 180 lg1 alusel mõista välja E.G-lt menetluskulu 2534(kaks tuhat viissada kolmkümmend neli )krooni ja 90 senti riigieelarvesse. KrMS § 180 lg1 alusel mõista välja Alar Selgis`lt menetluskulu 2534(kaks tuhat viissada kolmkümmend neli )krooni ja 90 senti riigieelarvese. KrMS § 180 lg1 alusel mõista välja M.F-ilt menetluskulu 3629(kolm tuhat kuussada kakskümmend üheksa)krooni ja 90 senti riigieelarvesse. M.F rahaliste vahendite puudumisel tasub KrMS § 188 alusel tema eest sundraha ja menetluskulud tsiviilkostja - seaduslik esindaja A.K. KrMS § 423, § 424 alusel ajatada sundraha ja menetluskulude tasumine kuuele kuule, alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuisete võrdsete maksetena. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber
2. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. 3 Jätta R.A. `i tsiviilhagi läbi vaatamata. R.A. il on õigust vaadata tsiviilhagi läbi tsiviilkohtumenetluse korras (KrMS § 310) Edasikaebe kord Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigus Tartu Ringkonnakohtu 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni esitamisel kohustuslik 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest kirjaliku apellatsiooniteate esitamine. Esitatud süüdistused E.G süüdistatakse selles, et tema 02.10.2009.a. kella 06.26 paiku, viibides alkoholijoobes Tartu linnas Võidu silla trepil, grupis koos M.F ja Alar Selgis´ega nõudis kasutades vägivalda R.A. ´elt varalise kasu üleandmist, mis seisnes selles, et E.G olles eelnevalt nõudnud R.A. ´elt raha lõi kannatanut ühel korral näo piirkonda, löögi tagajärjel hakkas R.A. e huulest verd jooksma ja tekkis vaidlus mille käigus M.F lõi kannatanut vasakule poole näo piirkonda. Löögi tagajärjel hakkas R.A. ´el ninast verd jooksma. Seejärel E.G käskis kannatanul üle anda raha ja telefoni. Kannatanu R.A. üritas põgeneda, kuid M.F takistas teda ja Alar Selgis lõi seejärel kannatanut jalaga kõhu piirkonda. Varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, isikute grupi poolt, pani E.G toime

§ 214lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.F süüdistatakse selles, et tema 02.10.2009.a. kella 06.26 paiku, viibides alkoholijoobes Tartu linnas Võidu silla trepil, grupis koos E.G ja Alar Selgis´ega nõudis kasutades vägivalda R.A. ´elt varalise kasu üleandmist, mis seisnes selles, et E.G olles eelnevalt nõudnud R.A. ´elt raha lõi kannatanut ühel korral näo piirkonda, löögi tagajärjel hakkas R.A. e huulest verd jooksma ja tekkis vaidlus mille käigus M.F lõi kannatanut vasakule poole näo piirkonda. Löögi tagajärjel hakkas R.A. ´el ninast verd jooksma. Seejärel E.G käskis kannatanul üle anda raha ja telefoni. Kannatanu R.A. üritas põgeneda, kuid M.F takistas teda ja Alar Selgis lõi seejärel kannatanut jalaga kõhu piirkonda. Varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, isikute grupi poolt, pani M.F toime

§ 214lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alar Selgis`süüdistatakse selles, et tema 02.10.2009.a. kella 06.26 paiku, viibides alkoholijoobes Tartu linnas Võidu silla trepil, grupis koos M.F ja Alar Selgis´ega nõudis kasutades vägivalda R.A. ´elt varalise kasu üleandmist, mis seisnes selles, et E.G olles eelnevalt nõudnud R.A. ´elt raha lõi kannatanut ühel korral näo piirkonda, löögi tagajärjel hakkas R.A. e huulest verd jooksma ja tekkis vaidlus mille käigus M.F lõi kannatanut vasakule poole näo piirkonda. Löögi tagajärjel hakkas R.A. ´el ninast verd jooksma. Seejärel E.G käskis kannatanul üle anda raha ja telefoni. Kannatanu R.A. üritas põgeneda, kuid M.F takistas teda ja Alar Selgis lõi seejärel kannatanut jalaga kõhu piirkonda. Varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda, isiku poolt kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse, isikute grupi poolt, pani Alar Selgis toime

§ 214lg.2 p.1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi kohtueelses menetluses esitatud ei olnud. Kohtumenetluses kohtuliku uurimise algul esitas R.A. suuliselt süüdistatavate vastu moraalse kahju nõude 10 000 krooni . Tsiviilhagi ei olnud vormistatud kirjalikult – seega täitmata hagiavaldusele esitatud nõuded TsMS § 363 mõistes. Prokurör ja kaitsjad oli seisukohal, et tsiviilhagi tuleb jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. 4 Süüdistatavad kinnitasid kohtus, et on nõus nende süüdistuste arutamisega lühimenetluses. Süüdistavad tunnistasid end süüdi neile esitatud süüdistustes ning kinnitasid , et süüteo asjaolud vastavad täpselt süüdistusaktis kirjeldatule. Süüdistatavad ei soovinud kohtus ütlusi anda. Kannatanu R.A. kinnitas kohtuistungil, et süüdistusaktis on kirjeldatud süütegu vastavuses tegelike asjaoludega ning ta ei soovinud süüteo asjaolude kohta ütlusi anda. Kohtu põhjendid Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad süüdistatavatele E.G süüdistuse

§ 214lg.2 p.

4 järgi- , süüdistatavale Alar Selgis`le süüdistuse

§ 214lg.

2 p. 1., p. 4 järgi , süüdistatavale M.F-ile esitatud süüdistuse

§ 214lg.

2 p. 4 järgi põhjendatust. Kannatanu R.A. `i ülekuulamise protokoll (tl.1-3) , samuti tema kohtus antud kinnitus süüdistusaktis kirjeldatud kuritegude asjaolude kohta kinnitavad kõigi kolme süüdistatava poolt tema ründamist sündmuskohal: teda oli löödud rusikaga näkku ja väiksem poiss tahtsi sel ajal temalt rahakotti hõivata. See väike poiss oli öelnud, et kui kannatanu annaks ise 100 krooni ,siis võiks ta ära minna. Kannatanu oli püüdnud põgeneda, pikk poiss süüdistatavate hulgast oli teda takistanud. Seejärel oli keskmist kasvu poiss löönud teda jalaga kõhtu; löök oli tekitanud valu ja korraks oli hing kinni. Lõpuks oli ta pääsenud põgenema ning kõige lühem poiss süüdistatavate hulgast oli temale järele jooksnud. Lõpuks selliselt kannatanu oli vabanenud süüdistatavate käest. Seejärel helistas ta politseile ning kutsus abi. Kannatanu oli kindel , et seesama väike poiss tema löömises osales. Äratundmiseks esitamise protokoll ( tl. 11-16) koos fototabelitega tõendavad, et kõik süüdistatavad osalesid sündmuskohal kannatanule kallaletungis ning raha ja telefoni nõudmises. Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega ja traumakaart ( tl. 4- 7, tl. 10), kinnitab, et kannatanu R.A. ile tekitati süüdistatavate ründega kehavigastusi. Tunnistaja I.O. ülekuulmise protokoll ( tl. 17) tõendab, et R.A. pöördus pärast temale tehtud kuritegelikku rünnet politseisse. Tunnistajana üle kuulatud A.K. ütlused ( tl. 19-20) kinnitavad kuriteosündmust. Politsei patrullileht kinnitab kannatanu poolt tehtud väljakutset Turu tn. Statoili tanklasse, Süüdistatav E.G on end süüdi tunnistanud nii kohtueelsel uurimisel ( tl. 23-25) kui ka kohtus. Süüdistatav Alar Selgis tunnistas kohtueelsel uurimisel(tl.28-30) end süüdi osaliselt, kohtus tunnistas end täielikult süüdi. E.G ja Alar Selgise kohtueelsel uurimisel antud ütlused kinnitavad kõigi kolme süüdistatava grupilist vägivalda kannatanu kallal ning temale esitatud rahalist nõudmist ja nõudmist mobiiltelefonile. Alar Selgis on tunnistanud ( tl. 28-30 ),et tema oli kannatanut ka jõkke viskamisega hirmutanud. Süüdistatav M.F eitas kohtueelsel uurimisel temale esitatud süüdistust ( tl.36- 37), kohus tunnistas end süüdi. Seega on tõendatud kriminaalasjas olevate kirjalike tõenditega süüdistavate poolt kannatanult R.A. ilt raha ja mobiiltelefoni väljapressimine ning kannatanu vastupanu murdmiseks tema kallal füüsilise vägivalla tarvitamine. Kuritegu pandi toime grupis ; kõik kolm süüdistatavat tegutsesid ühise tahtlusega. Süüdistatavate poolt oli esitatud kannatanule varalise kasu üleandmise nõue ning selle nõude realiseerimiseks kannatanut pekstud- tema kallal jõhkrat vägivalda tarvitatud. Kõik süüdistatavad tegutsesid otsese tahtlusega. Süüdistavad E.G` ja M.F kuriteod tuleb kvalifitseerida

§ 214lg.2 p.

4 järgi . Alar Selgis`e süüdistus tuleb kvalifitseerida

§ 214lg.

2 p. 1.p.4 järgi , sest tema on varem toime pannud varguse. Kohus jätab R.A. `i tsiviilhagi läbi vaatamata ja selgitab R.A. õigust vaadata tsiviilhagi läbi tsiviilkohtumenetluse korras (KrMS § 310). Tsiviilhagi ei olnud vormistatud kirjalikult – seega täitmata hagiavaldusele esitatud nõuded TsMS § 363 mõistes. Karistuste põhjendus. 5 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatavaid iseloomustavaid andmeid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56lg.

2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatavad on toime pannud esimese astme kuriteo. Süüdistatav M.F pani toime kuriteo alaealisena. Süüdistatav E.G ja M.F on varem kriminaalkorras karistamata, süüdistatav Alar Selgis` on ühel korral kriminaalkorras karistatud varguse-ja võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest - 21.03.2007 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-0616682 tingimusliku karistusega ,katseaeg üks aasta ja kuus kuud kontrollnõuete täitmisega. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud minimaalse karistuse kohaldamisega.

§ 214lg.

2 näeb ette vangistuse neli kuni kaksteist aastat. Karistada süüdistatavaid nelja aastase vangistustega. Kohaldada lühimenetluses kohustuslikku KrMS § 238 lg. 2 . Kohus vähendab nelja aastast vangistust 1/3 võrra ja vähendab vangistust 16 kuu võrra ning karistab süüdistatavaid E.G , Alar Selgis`, M.F 32 –kuulise vangistusega, s.o. kahe

§ 75lg.

1 märgitud kohustused. Kriminaalhooldus peaks olema süüdistatavatele mõjusaks vahendiks õiguskuuleka eluviisi järgimiseks. Menetluskulud KarMS § 179 lg. 1 p. 1 alusel välja mõista kõigilt süüdistatavatelt sundraha 1 astme kuriteo toimepaneku eest,s.o.10875 krooni. KrMS § 180 lg1 alusel mõista välja E.G-lt menetluskulu 2534. 90 krooni., Alar Selgisel`t 2534.90 krooni ja M.F-ilt 3629.90 krooni riigi eelarvesse. M.F rahaliste vahendite puudumisel tasub tema eest sundraha ja menetluskulud tsiviilkostja , seaduslik esindaja A.K. Kohtunik: 6