KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märtsil 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-16086 (kohtueelses menetluses nr 09260104

kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav U.R § 214 lg 1 järgi elukoht: XXXXXXXX XX, isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord 09.09.2009. a Tartu Maakohtu otsusega

§-de 121 ja 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 7, 8 järgi 8 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.R

§ 214

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada U.R-ile mõistetud 9 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 09.09.2009. a kohtuotsusega nr 1-09-9695 mõistetud 8 (kaheksa) kuu vangistuse ärakandmata osa 7 (seitsme) kuu 25 (kahekümne viie) päeva võrra ning mõista U.R-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 1

§ 69

lg 1 ja § 74 lg 5 alusel asendada U.R-ile mõistetud 1 aasta 4 kuu 25 päeva pikkune vangistus 1020 (üks tuhat kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga. U.R-i üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

§ 69lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on U.R kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vabastada asitõendi staatusest omanikele tagastatud mobiiltelefonid Samsung B2100, Samsung SGH-C170 ja №kia
6. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel U.R-ilt 281 (kakssada kaheksakümmend üks) eurot 2 senti A.V. kasuks Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Karl Saavo poolt U.R-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista U.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, riigi õigusabi kulud 84 (kaheksakümmend neli) eurot 37 senti ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 4 (neli) eurot 85 senti, s.o kokku 506,25 eurot. Määrata menetluskulude summas 506,25 eurot tasumine ositi 11 (üksteist) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on U.R kohustatud tasuma igakuiselt esimese kümne kuu jooksul 46 (nelikümmend kuus) eurot ja üheteistkümnendal kuul 46 (nelikümmend kuus) eurot 25 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
7. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. ainult 2 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu U.R süüdistatakse selles, et tema et ajavahemikul
8. a augustist kuni
9. oktoobrini
10. a nõudis jätkuvalt alaealiselt E.V. järgmiste rahasummade üleandmist: 100 ameerika dollarit so 1076,97 eesti krooni, 50 eesti krooni, 32 eesti krooni, 25 eesti krooni, 75 eesti krooni, 5 Läti latti so 111 eesti krooni, 10 Läti latti so 222 eesti krooni, 125 eesti krooni, 50 eesti krooni, 200 eesti krooni, 205 eesti krooni, 100 eesti krooni, 50 eesti krooni, 10 eesti krooni, 500 eesti krooni, 20 eesti krooni, 75 eesti krooni, 25 eesti krooni, 400 eesti krooni, 50 eesti krooni, 100 eesti krooni, 300 eesti krooni, 100 eesti krooni, 300 eesti krooni, 75 eesti krooni, 37 eesti krooni, 23 eesti krooni, 50 eesti krooni ja 10 eesti krooni üleandmist. U.R ähvardas, et juhul kui E.V. temale raha üle ei anna, siis lubas ta kannatanu vanematele rääkida sellest, et E.V. sõidab oma vanemate teadmata ja viimastelt varastatud raha eest rolleriga s.t ähvardas avaldada E.V. kohta häbistavaid andmeid. Sellega pani U.R toime

§ 214lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud avaldada häbistavaid andmeid. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 214

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav U.R-ile karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada U.R-ile mõistetud karistust 09.09.2009.

a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-9695 mõistetud karistuse 8 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 25 päeva võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada U.R-ile mõistetud 1 aasta 4 kuu 25 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1020 tundi ning mis

§ 69lg 3 alusel tuleb ära teha kahe aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et U.R on sõlminud 3 kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.R-i süüdi tunnistada

§ 214lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

A.V. poolt on esitatud tsiviilhagi summas 2987 eesti krooni, 100 ameerika dollarit so 1076,97 eesti krooni ja 15 läti latti, so 333 eesti krooni, kokku summas 4396,97 krooni, mis on 281,02 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. U.R-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 65,19 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 4,85 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. U.R on ilma kindla töökohata. Tema ainsaks sissetulekuks on juhutöödest saadav tasu, mistõttu tal käib kõigi menetluskulude summas 506,25 eurot ühe korraga hüvitamine üle jõu. Kuna U.R on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, paludes majanduslikult olukorrast tulenevalt võimalust maksta neid ositi, tuleb talle anda selleks võimalus ja ajatada menetluskulude tasumine üheteistkümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4