1-10-14488/9

Ärakiri 1-10-14488 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-14488 Kohtunik Istungisekretär Prokurör Piia Jaaksoo Gerda Raidla Ülle Tamm Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Enno Barndõk erakorraline ettekanne taotlusega pöörata J.V-le (ik xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, *) Pärnu Maakohtu 03.11.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg
3. märts 2011 RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik E.Barndõk taotlus ja pöörata Pärnu Maakohtu 03.11.2010 kohtuotsusega nr 1-10-14488 J.V-le mõistetud ärakandmata karistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust täitmisele.
5. Vangistuse kandmise alguseks lugeda J.V poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.
6. Kohaldada J.V suhtes tõkendit elukohast * lahkumise keeld. Tõkend tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumist.
7. Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule E.Barndõk, J.V-le, prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 03.11.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-14488 mõistis kohus J.V süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 1 (üks) kuu, millest eelvangistuses kantud 28 päeva. Mõistetud ärakandmata vangistuse asendas kohus üldkasuliku tööga 56 tundi, mille tegemise tähtajaks määras 4 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. 1 Ärakiri 1-10-14488 J.V määras kohus üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p-st 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati J.V mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 11.03.
8. 25.03.2011 saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametnik E.Barndõk alljärgnev erakorraline ettekanne J.V kohta. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS - ÜKT-st kõrvalehoidmine. Kontrollnõuete mittejärgmine - ei ilmu registreerimisele. Kriminaalhooldusalune J.V , keda Pärnu Maakohus oma 03.11.2010 otsusega karistas kuriteo toimepanemise eest vangistusega 28 päeva, milline KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 56 tundi, ei ole kuni käesoleva ajani ilma mõjuva põhjuseta ilmunud tööle selleks määratud kohta, s.o Haapsalu Linnavalitsusse, mille tulemusena on tal määratud tähtpäevaks, s.o 10.03.2011 tegemata kõik kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunnid. Lisaks sellele ei ilmunud J.V registreerimisele määratud päevadel: 2010.aasta
9. ja
10. detsembril ning 2011.aasta 03.veebruaril ja 09.märtsil, rikkudes sellega kohtu poolt KarS § 75 lg1 alusel määratud kohustust järgida kontrollnõudeid. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Oma seletuses J.V teatab, et üldkasuliku töö tegemiseks ei olnud tal aega, sest 2010.a detsembrikuus olid isa matused ja 2011.a veebruarikuus oli ta 4 päeva haige. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE Vastavalt Pärnu Maakohtu 03.11.2010 kohtuotsusele nr 1-10-14488 pidi J.V KarS § 69 alusel 10.märtsiks 2011.a teostama kriminaalhooldaja poolt koostatud tööajakava järgi Haapsalu Linnavalitsuse korraldusel 56 tundi üldkasulikku tööd, järgides ühtlasi KarS § 75 lg 1 ja 2 alusel kontrollnõudeid ja täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja poolt koostatud tööajakava alusel oli J.V kohustatud alustama tööd alates 29.novembrist 2010 töötades 3 tundi päevas. Teades, et J.V on probleem alkoholi kuritarvitamisega, teatas kriminaalhooldaja hooldusalusele, et tema registreerimised kriminaalhooldusosakonnas toimuvad 2 korda kuus. Juba esimesel määratud registreerimispäeval 08.12.2010.a ei ilmunud J.V registreerimisele. Tulles kohale nädal aega hiljem õigustas hooldusalune ennast asjaoluga, et ta oli tuttava juures maal Võnnus ning ei saanud sealt liiklusvahendi puudumise tõttu registreerimisele tulla. Selle fakti kohta oli temalt võetud seletus ja tehtud suuline hoiatus seoses kontrollnõuete mittejärgimise lubamatusega. Järgmisele registreerimisele, mis pidi toimuma 29.12.2010, hooldusalune jällegi ei ilmunud, kuid helistas ja teatas, et ei saa tulla, sest isa suri ja on vajalik ajada matuse asju. Määrasin uueks registreerimispäevaks 05.01.2011, mil hooldusalune küll kohale ilmus, kuid teatas, et ta ei ole siiani isa surma tõttu alustanud ÜKT tegemist ning lubas, et kuna nüüd on kõik matustega seoses möödas, siis koheselt hakkab määratud töötunde tegema. Taolisi lubadusi andis J.V korduvalt igal kohtumisel kriminaalhooldajaga, kuid ÜKT täitmist ta sellele vaatamata ei alustanud. 28.02.2011 koostati ÜKT täitmisest hoidumise kohta akt ning 02.03.2011 võeti J.V-lt seletus kõnealloleva rikkumise kohta ja tehti allkirja vastu ka kirjalik hoiatus, kuid üldkasuliku töö tegemist J.V siiani veel alustanud ei ole. ÜKT kohustuse täitmisega on J.V probleeme olnud ka varem, s.o aastatel 2004/2005, mil kriminaalhooldaja oli sunnitud esitama prokurörile taotluse uuendada KrMS § 202 lg 7 korras lõpetatud kriminaalasja menetlus seoses ÜKT kohustuse täitmata jätmisega ning anda J.V kohtu alla. Kriminaalhooldaja taotluse prokurör tookord ka rahuldas. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Kuna kriminaalhooldusalune J.V ei järgi kontrollnõudeid ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, siis juhindudes KrHS § 31 ning KarS § 69 lg 6 sätetest tegi kriminaalhooldaja ettepaneku saata kriminaalhooldusalune J.V temale Pärnu Maakohtu 03.11.2010 2 Ärakiri 1-10-14488 kohtuotsusega nr 1-10-14488 mõistetud ja ärakandmata 28 päeva pikkust (s.o 56 tegemata ÜKT tundi) vangistust kandma. Kriminaalhooldaja jäi kohtuistungil esitatud ettekande juurde. J.V andis kohtus ütlusi, et ei ole jõudnud üldkasulikku tööd ära teha, igasuguseid põhjuseid oli, ühtki tundi pole teinud, püüdis teha, aga ei tulnud välja. Teadis, et kui üldkasuliku töö tunde ära ei tee, peab vangistuse ära kandma. Vahepeal oli haige ja isa matused olid. Talle ka paar korda helistati ja kutsuti tööd tegema, aga ei läinud. Kriminaalhooldaja on ka rääkinud, et tuleb töö ära teha, lubas minna. Paar korda ei läinud ka määratud päevadel märkima kriminaalhooldaja juurde, siis püüdis teatada, aga iga kord ei õnnestunud, mõnikord helistas kriminaalhooldaja ja siis leppisid uue aja kokku. Andke veel kasvõi kümme päeva, siis teeb tunnid ära. Prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlust ja leidis, et mõistetud 28 päeva vangistust tuleb täitmisele pöörata, on selge, ee J.V on üldkasulikust tööst kõrvale hoidunud. Kohtu seisukoht KarS 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et J.V on rikkunud kahel korral kohustust käia end kriminaalhooldusosakonnas määratud ajal registreerimas ja on hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. J.V karistuseks oli 56 tunni üldkasuliku töö tegemine, mis tuli ära teha 4 kuu jooksul. J.V ei ole teinud mitte ühtki tundi. J.V leidis, et vahepeal ei saanud ÜKT-d teha, kuna oli haige ja isa matused olid. Kohtule esitatud perearsti tõendist nähtuvalt oli J.V haige 1822.02.
11. J.V seletustest nähtuvalt olid isa matused 28.12.
12. Vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavale aga pidi J.V hakkama tööle juba novembri lõpus. Selle aja kohta ei toonud J.V ühtki objektiivset põhjust, miks ta tööle ei asunud. Kohus leiab, et arvestades ka J.V poolt välja toodud objektiivsete takistustega, oli J.V piisavalt aega, et karistus kanda. Kui arvestada, et objektiivsete põhjustega seoses ei saanud J.V teha üldkasulikku tööd 2 nädala jooksul, siis käesolevaks ajaks on üldkasuliku töö tegemise tähtajast see aeg juba möödunud. Kohus leiab, et tegelikult tuleb J.V ütlustest välja, et ta teadlikult ja tahtlikult hoidus kõrvale karistuse kandmisest, ei teinud ühtki üldkasuliku töö tundi. J.V ütlus, et ta küll püüdis, kuid ei tulnud välja, ei ole tõsiseltvõetav, sest ta tõepoolest ei teinud mitte ühtki üldasuliku töö tundi. J.V kinnitas, et ta teadis, millised on tagajärjed, kui ta töötunde ära ei tee – siis tuleb minna vangistust kandma. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus kuulub rahuldamisele ja J.V-le Pärnu Maakohtu 03.11.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 28 päevane vangistus tuleb täitmisel pöörata. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb J.V suhtes kohaldada tõkend elukohast * lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses mitte lahkuda ilma kohtu loata oma elukohast kauemaks kui üheks ööpäevaks. Tõkend tuleb tühistada J.V poolt karistuse kandmisele asumisel. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3