4-15-5281 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-5281 (2315,15,004325) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi G.F 25.06.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 29.05.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2315,15,
- Kaebuse esitaja G.F , isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXXAS; sidevahend: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Kaebuse esitaja: G.F RESOLUTSIOON Jätta G.F 25.06.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 29.05.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2315,15,004325 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 29.05.2015.a otsus väärteoasjas nr 2315,15,004325 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. 1 4-15-5281 Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 29.05.2015.a otsuses väärteoasjas nr 2315,15,004325 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri anda G.F-ile ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati G.F Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et G.F juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h. Seega ületas G.F lubatud suurimat sõidukiirust antud teelõigul (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h võrra. Oma sellise tegevusega rikkus G.F LS § 15 lg 1 p 2 /Suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Väärteootsuse kohaselt nähtub, et G.F on 20.05.2015.a esitanud vastulause, mille kohaselt tema pole väärtegu toime pannud. Kohtuväline menetleja olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega asus seisukohale, et G.F pani toime talle inkrimineeritava väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiirust mõõtnud patrullpolitseinik järgis kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmisel mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. 2 4-15-5281 Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Otsusest nähtuvalt jättis kohtuväline menetleja vastulauses toodud viited menetlusõiguse rikkumisele arvestamata, kuivõrd väärteoasjas kogutud tõenditest ei nähtu, et menetluse käigus oleks eksitud väärteomenetluse seadustiku sätete vastu. Arvestamata jäeti ka viide mõõtemetoodika rikkumise kohta, kuna vihmasadu ei mõjuta mõõtetulemuste õigsust. Väärteootsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja G.F-ile karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot. KAEBUSE SISU 25.06.2015.a esitas G.F kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 29.05.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2315,15,004325 otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt määratud karistuse vähendamiseks. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja määratud karistuse tühistamist ning enda esitatud tõendite arvesse võtmist. Kaebaja märgib, et temal pole üle 10 aasta esinenud rikkumisi. Kaebuse kohaselt kiiruse mõõtmise kohas ja ajal liikus tema sõidukiga antud maanteel veel üks musta värvi sõiduk. Süüks pandav tegu ei ole aset leidnud, seega tuleb väärteomenetlus lõpetada. Kaebaja märgib, et puuduvad videomaterjal ning teised tõendid, mis tõendaksid, et kiirust mõõdeti just tema autolt. Kaebaja märgib, et tema auto värvus on sinine, mitte must nagu väidab kiirust mõõtnud politseinik. Mõõdetud kiirus ei kuulu seega kaebaja autole. Lisaks märgib kaebaja, et mõõtmise ajal sadas tihedat vihma, seega on mõõtetulemuse õigsus kaheldav, kuna tiheda vihma ajal ei tohi mõõta. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Alternatiivselt palub kaebaja piirduda hoiatusega või trahvisumma miinimummääraga. Toimunud kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Kaebaja selgitas, et 07.05.2015.a juhtis ta sinist värvi sõiduautot BMW Peterburi mnt poole. Sadas vihma, kojamehed töötasid viimases astmed. Kaebaja märkis, et tema poolt juhitud sõiduauto kiiruseks oli maksimaalset 50 km/h ning tema liikus teises sõidureas. Hetkel, kui politsei asus teda peatama, möödus temast teine auto, mis oli musta värvi ning suundus Järvevana tee poole. Kaebaja lisas, et ta ei nõustunud talle näidatud näiduga. Kaebaja märkis, et protokolli koostanud politseinik oli ebapädev, ropendas. Kaebaja lisas, et kiirust mõõtnud politseinik oli viisakas, kirjeldas kuidas ta mõõtis. Samuti lisas kaebaja, et antud päeval liikumise ajal ei olnud tal ees ühtegi teist sõidukit, kinnipidamise hetkel möödus üks sõiduk. Kaebaja selgitas, et antud päeval sadas vihma. Samuti nähtub ütlustest, et kaebaja jälgib pidevalt spidomeetrit, kuna politsei mõõdab kiirust igal pool. Kaebaja jäi seisukohale, et tema liikus sinise autoga teises reas, mitte esimeses reas musta autoga. Ilm väga kuiv ei olnud, mõõtmise hetkel sadas vihma. Kogutud tõendite põhjal ei saa mõõdetud kiirust temale omistada. Kaebaja lisas, et tema pole tegu toime pannud, pole midagi rikkunud. Tunnistaja XXXmärkis kohtuistungil, et tema sõiduauto on must või tumesinine. Samuti lisas tunnistaja, et kui politsei peatas sõiduauto, mõistis ta, et seda tehti seoses kiiruse ületamisega. 3 4-15-5281 Tunnistaja Jekaterina Petrojeva andis kohtuistungil ütlusi, millest nähtuvalt puutus ta kaebajaga kokku maikuus Peterburi teel, seoses kiiruse ületamisega. Antud juhtumil oli tema kiiruse mõõtjaks ja ka tunnistajaks. Tunnistaja selgitas, et antud päeval vihma ei sadanud, teekate oli peale vihma märg, oli hämar, pime aeg. Liiklustiheduse osas lisas tunnistaja, et see oli hõre. Tunnistaja selgitas, et tema hoidis käes kiirusmõõteseadet, ei liikunud ning suunas laseri auto reg.nr peale ja siis tuli kiirus. Tunnistaja märkis, et võimalus et sõidukikiirus oleks võinud tulla mõnelt teiselt sõidukilt on välistatud. Isikule näidati kiiruse näitu ning ta nõustus sellega, palus hoiatust teha. Tunnistaja ütluste kohaselt käitus menetlusalune isik agressiivselt, ei olnud rahulik, samas oli rikkumisega nõus, soovis hoiatust saada. Tunnistaja lisas, et tal säilib silmside kiirust ületanud sõidukitega kuni lõpuni ehk kuni need on peatatud. Tunnistaja märkis, et tema vaateväljas oli kaks sõidukit, kaebaja sõiduk, mille kiirust ta mõõtis ja teine sõiduk, mis oli 50 m kaebaja autost tagapool. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et G.F on toime pannud temale inkrimineeritava väärteo. Rikkumine on tõendatud tunnistaja Jekaterina Petrojeva ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Pole alust kahelda tõendite usaldusväärsuses. Tunnistaja Jekaterina Petrojeva kohtuistungil antud ütlused kattuvad varasemalt antud ütlustega, menetleja ettekandes olevate ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatuga. Kuivõrd kiirusemõõtmine toimus lasertüüpi seadmega, on välistatud eksimise võimalus. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ning seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kiirusmõõteseade ning selle abil omandatud tõendid on väärteomenetluses lubatavad ning usaldusväärsed. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kiiruse mõõtmine toimus igati seaduslikult. Menetlusaluse isiku näol on tegemist isikuga, kellel puuduvad kehtivad väärteokaristused, isiku hoiakud ei ole kinnistunud ebaseaduslikkuse suunas. Seega on teda võimalik karistada keskmisest määrast väiksema rahatrahviga, selline karistus kitsendab mõõdukalt isiku võimalusi heaolu saavutamisel, samas aitab mõista toimepandud väärteo olemust, süü suurust ja kiiruseületamise ohtlikust. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et G.F 25.06.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 29.05.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2315,15,004325 otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt määratud karistuse vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et G.F ei tunnista kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas väärteo toimepanemist. Kohus leiab, et G.F-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist 4 4-15-5281 leidnud ja nimelt: väärteoprotokolliga AB1265388, millest nähtuvalt isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. G.F tegu kvalifitseeriti LS § 15 lg 1 p 2 nõude rikkumisena, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. G.F keeldus väärteoprotokollile allkirja panemast; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, millest nähtub, et isikule tutvustati tema õigusi, kuid ta keeldus dokumendile allkirja panemast; Dmitri Pikulin’i ettekanne, mille kohaselt mõõdeti musta värvi sõiduki kiiruseks Peterburi teel 75 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Auto peatati sinise-punase vilkuriga, juhiks osutus G.F. Juht selgitas autos, et soovib saada hoiatust, kuna tegemist poole tema autoga ning ekslikult vajutas ta kiirendusnuppu, mille tulemusel oligi auto sõidukiiruseks 70 km/h. G.F sõiduk liikus üksinda Tartu mnt suunas esimesel sõidurajal. Samuti nähtub ettekandest, et G.F hakkas menetluse käigus menetlustoimingut salvestama ja esitas korduvaid küsimusi ning sai nendele korduvaid vastuseid. Ühelegi menetlusdokumendile allkirja ei pannud; kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt 07.05.2015.a kell 00:32 Harjumaa, Tallinn Peterburi tee 9 suunaga Tartu mnt poole on suurim lubatud kiirus 50 km/h sõiduk BMW 525TDS, registrimärgiga XXX, mida juhtis G.F, sõitis aga kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h. Kiirust mõõdeti UltraLyte LTI 20-20 100LR nr UX
- Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-15/00046, tõendab, et mõõteseade oli taadeldud. Seadet on 06.05.2015.a kell 20:45 ajal testitud ja seade oli töökorras. Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et kaebaja auto liikus esimesel sõidurajal pärisuunalisel teel ning lähenes politseipatrullile. Märkustena nähtub, et omas reas liikus sõiduauto üksinda. Mõõtmiskaugus oli 168,6 meetrit. Sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõtmine paigal seistes ning kiirusmõõtur oli mõõtmise hetkel politseiametniku käes. Mõõtmine toimus asulasisesel teel, nähtavus oli hea, ilmastik oli sademeteta, teeolud olid märjad. Samuti nähtub asjaolu, et isikule tutvustati seadme tabloole fikseeritud näitu ning isik keeldus protokollile allkirja panemast; ID kaardi koopia, mille alusel tuvastati mootorsõiduki juhina G.F; vastulause, mille kohaselt juhtis kaebaja 07.05.2015.a kell 00:32 sõiduautot, mille värvus on sinine. Sadas tihedat vihma, auto kojamehed töötasid. Vastulause kohaselt mõõdus mõõtmise ajal temas suure kiirusega üks must sõiduk. Vastulausest nähtub, et isik ei tunnista kiiruse ületamist, kuna sõidab alati lubatud sõidukiirusega. Vastulause kohaselt ei võimaldatud tal tutvuda dokumentidega, kuhu tema allkirja sooviti saada, sellepärast ta ühtegi allkirja ei pannudki. Samuti nähtub, et teda ähvardati arestiga, kuna ta olevat olnud joobes, mida ta ei olnud. Vastulausest nähtub, et kiirusmõõturi seadme kasutamise protokoll on vääralt täidetud, kuna väljas sadas tihedalt vihma, mille ajal ei tohi kiirust mõõta. Samuti nähtub, et kaebajal on olemas tõendid, milles politseiametnik nendib, et kojamehed võisid isiku autol töötada, kuna temast võis mööduda teine sõiduk; maanteeameti liiklusregistri väljavõtte, mille kohaselt omistati G.F-ile juhtimisõigus 23.09.1999.a; väärteootsus, millest nähtuvalt puuduvad isiku teos karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Isik on esitanud vastulause ning põhjendused, miks vastulausega ei arvestata. Samuti nähtub, et karistuseks määrati isikule 40 trahviühikut, s.o summas 160 eurot; karistusregistri väljavõtte, millest nähtuvalt isikul puuduvad kehtivad karistused; mõõtevahendi taatlemistunnistus, mille kohaselt taadeldi kiirusmõõturit UltraLyte LTI 20-20 100LR nr UX020591 04.02.2015.a, seade vastas MKM 12.12.2006.a määruse nr 104 lisa 1 p 8.
- Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-15/00046; tunnistaja Petrova pädeva mõõtja koolitus, mis tõestab, et isik oli erialaselt pädev mõõtma sõiduki kiirust. Tunnistaja läbis koolituse 09.07.2014.a ning vastulauses esitatud fotodega, millest nähtuvad kaugusest tehtud fotod kuidas ja kus on politseisõiduk peatanud kaebaja poolt juhituid sõiduauto. Samuti on G.F poolt toimepandud väärtegu leidnud tõendamist tunnistajate XXX ja Jekaterina Petrojeva kohtuistungil antud ütlustega. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et G.F poolt juhitud mootorsõiduki BMW 525TDS, registrimärgiga XXX kiiruse näit on õige ning G.F ületas sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. 5 4-15-5281 Kohus on seisukohal, et G.F poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Kohus leiab, et G.F pani väärteo toime otsese tahtlusega, sest ta otsustas ületada suurimat lubatud kiirust, enda sõnade kohaselt. Kohus on seisukohal, et lubatud suurima kiiruse ületamine on alati tahtlik tegu. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on väitnud, et tema sõitis sinise autoga. Samas on autoomanik tunnistajana ülekuulatud XXXkohtus kinnitanud, et tema auto on kas must või tumesinine. Lisaks peab värvi tuvastamisel arvestama, et kiiruse ületamise ajal on kiirusmõõturi protokolli märgitud valgustuseks tehisvalgustus. Kohtuistungil on tunnistaja Jekaterina Petrojeva kinnitanud, et kiiruse mõõtmise ajal oli hämar, pime aeg. On alust järeldada, et tunnistaja olles tuvastanud kaebaja poolt juhitud sõiduauto tuvastas selle auto värvina musta, kuna tehisvalguses võis tumesinine tunduda isikule mustana. Lisaks on kaebaja väitnud, et tema poolt juhitud auto värv oli sinine, kuid ta pole kohtule selleks esitanud ühtegi tõendit, n.t sõiduauto registreerimistunnistust, kust nähtuks mootorsõiduki värvus. Seega on kaebaja väide paljasõnaline ja pole leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega tõendamist. Samas on leidnud tõendamist, et kaebaja poolt juhitud sõiduauto võis tõepoolest olla tumesinine. Kohtu hinnangul ei oma sõiduauto värv sedavõrd suurt tähtsust, kuna mõõdeti mootorsõiduki r/n XXX kiirust. Antud asjaolu kinnitab ka tunnistaja Jekaterina Petrojeva ütlused, mille kohaselt ta suunas enda käes olnud kiirusmõõteseadme laseri auto reg.nr peale. Kaebaja on väitnud, et kiiruse mõõtmise ajal sadas tugevalt vihma. Kohus sellise väitega ei nõustu. Esiteks on tunnistaja Jekaterina Petrojeva kohtuistungil kinnitanud, et väärteo toimepanemise ajal vihma ei sadanud, teekate oli märg. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli on märgitud, et ilmastik oli sademeteta. Kaebaja poolne tunnistaja XXX ei ole kinnitanud, et rikkumise toimepanemise ajal sadas vihma, kuna oma sõnade kohaselt ei vaadanud ta ringi vaid tegeles oma mobiiltelefoniga, seega tema kohtuistungil antud ütlused ei kinnita kaebaja väidet, et sadas vihma. Lisaks on kaebaja oma vastulauses esitanud mingisugused fotod, mis peaksid tõestama, et vihma sadas kiiruse mõõtmise hetkel. Kohus olles vaadanud antud fotosid, ei nõustu sellise väitega. Esiteks on kohtule esitatud ainult kaks fotot, mis on äärmiselt halva kvaliteediga ja udused, Fotodelt nähtuvad ainult kuidas ja kus on politseisõiduk peatanud kaebaja poolt juhituid sõiduauto. Antud fotodelt ei nähtu, et sadas vihma või et kaebaja poolt juhitud sõiduauto kojamehed töötasid viimasel astmel. Kuivõrd kohtus ei ole leidnud kinnitus asjaolu, et 07.05.2015.a, s.o väärteo toimepanemise päeval sadas vihma, loeb kohus tõendatuks asjaolu, et ilm antud päeval oli sademeteta, seega ei ole rikutud 6 4-15-5281 mõõtemetoodikat. Kaebaja väide on paljasõnaline ning pole leidnud kohtus vahetult uuritud tõenditega kinnitust. Kaebaja on samuti väitnud, et tegelikkuses mõõdeti teise sõiduauto kiirust, mis möödus temast politseipatrulli poolt kinnipidamise hetkel. Kohus sellise väitega ei nõustu. Tunnistaja Jekaterina Petrojeva on kohtuistungil kinnitanud, et väärteo toimepanemise ajal oli liiklustihedus anutud teelõigul hõre. Tema vaateväljas oli kaks sõidukit, kaebaja sõiduk, mille kiirust ta mõõtis ja teine sõiduk, mis oli 50 m kaebaja autost tagapool. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et ta ei kaotanud kordagi kiirust ületanud sõiduautoga silmsidet, seega on välistatud, et mõõdetud kiirus kuulus mõnele teisele autole. Kaebaja on kohtuistungil märkinud, et kiiruse ületamise mõõtmise ajal liikus tema üksinda, s.t et tema ees ei liikunud ühtegi sõidukit, kinnipidamise hetkel möödus üks sõiduk. Dmitri Pikulin’i ettekandest nähtub asjaolu, et kaebaja sõiduk liikus Tartu mnt suunas üksinda. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub asjaolu, et kaebaja liikus oma reas üksinda. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on leidnud kinnitust, et tunnistaja Jekaterina Petrojeva mõõtis just G.F poolt juhitud sõiduauto kiiruseks 75 km/h. Kaebaja poolt esitatud väited on paljasõnalised, ei ole leidnud kinnitust kohtus ning kohtu hinnangul antud soovist kohut eksitada ning vabaneda määratud karistusest. Kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitud kaugus 168,6 meetrit ning sõiduautokiirus 75 km/h näitavad üheselt, et antud mõõdetud kiirus kuulus Kert sarapuu poolt juhitud mootorsõidukile. Väärteoasjas kogutud materjalidega on välistatud, et kiirusmõõteseadmel fikseeritud kiirus 75 km/h võis kuuluda mõnele teisele sõidukile Kaebaja väide, et temal ei lubatud tutvuda dokumentidega, on paljasõnaline. Politseinikud tutvustavad kõigepealt suuliselt isikule tema õigus ja kohustusi, seejärel võetakse nendele samadele dokumentidele allkirjad. Kohus peab vajalikus märkida, et kaebaja on oma vastulauses märkinud, et tal on olemas tõendid, kust nähtub nagu oleks politseinik nentinud, et tema poolt juhitud kojamehed võisid töötada, kuna temast möödus teine sõiduk. Selline väide on ennastõigustav, kuna kaebaja väidab, et tal on olemas mingisugused tõendid, kuid kohtule ta neid esitanud ei ole. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.02.2003.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-03 on osundanud, et kui isik otsustab ennast aktiivselt kaitsta ja asub oma konkreetset tegevust kirjeldama, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma süüdistusfunktsiooni kandjale vähemalt reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Käesoleval juhul on kaebajal esitanud ühe väite, samas võimaldamata kohtul antud väite õigsuses veenduda. Sellest tulenevalt ei saa kohus sellise paljasõnalise ja põhistamata väitega arvestada. Oluline on siinkohal ka arvestada, et isegi Dmitri Pikulini ettekandest nähtub, et kaebaja salvestas politseiautos olles menetlustoiminguid. Kohus leiab, et kaebaja võis küll salvestada menetlustoiminguid, kuid kuna nendega ei olnud võimalik midagi tõestada, ei ole kaebaja neid esitanud ei kohtule ega vastulause esitamise ajal ka kohtuvälisele menetlejale. Kohu hinnangul ei ole oluline, kas kaebaja liikus oma sõiduautoga esimeses või teises reas. Samuti nähtub Dmitri Pikulini ettekandest, et kaebaja sõiduk liikus esimesel real. Sama asjaolu nähtub ka kiirusmõõturi kasutamise protokollist, kus mootorsõiduki liikumise kohana on määratletud esimene sõidurida. Selline erinevus arusaamast, milline on esimene rida ja milline mitte, ei oma kohtu hinnangul sellist tähtsust, mis seada kahtluse alla, et mõõdetud kiirus võis kuuluda mõnele teisele sõidukile. Oluline on, et tunnistaja on kinnitanud, et ta ei kaotanud kiirust ületanud sõidukiga silmsidet enne kui see sõiduk oli peatatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi 7 4-15-5281 saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades, et G.F ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, on isiku süü keskmine. G.F ei ole kahetsenud toime pandud tegu, vaid on ennast õigustanud nii kohtus kui ka kohtuvälise menetleja juures. Seega ei esine isiku teos karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et G.F-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 8