4-15-7547/11

4-15-7547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7547 (2302,15,011880) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi K.T 11.09.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 18.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,

1. Kaebuse esitaja K.T , isikukood: XXX; elukoht: XXX; sidevahend: 5082075; ei tööta. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Kaebuse esitaja: K.T Kaebuse esitaja esindaja: Yulia Klyukach Tõlk: Anneli Helmann, Marianna Sidorok RESOLUTSIOON Jätta K.T 11.09.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 18.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,011880 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 18.08.2015.a otsus väärteoasjas nr 2302,15,011880 muutmata. 1 4-15-7547 Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 18.08.2015.a otsuses väärteoasjas nr 2302,15,011880 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Kaebuse esitaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtuotsuse ärakiri anda K.T-le, tema esindajale Yulia Klyukach’ile ja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati K.T Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o summas 140 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et K.T juhtis mootorsõidukit, juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Väärteootsusest nähtub, et menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud. 27.02.2015.a on XXX esitanud selgituse K.T tööülesannete kohta. Väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega. Oma sellise tegevusega rikkus K.T LS § 33 lg 3 /Sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 /Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/ järgi. Väärteootsusest nähtub, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 2 4-15-7547 Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja K.T-le karistuseks LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses, s.o summas 140 eurot. KAEBUSE SISU 11.09.2015.a esitas K.T kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 18.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,011880 otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt on väärteootsus sisu poolest õigustühine ning kuulub tühistamisele. K.T esindaja selgitas menetlejale isiku tööülesandeid ning põhjendas, et antud juhul ei pidanud sõitjal olema turvavöö kinnitatud, kuna tema tööülesannete täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit. Kaebuse kohaselt ei selgu väärteootsusest, miks esitatud selgitustega ei arvestatud, miks jäeti need tähelepanuta. Antud asjaolu on käsitletav motivatsiooni puudumisena. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Samuti palutakse jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Toimunud kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Kaebaja lisas, et tema ei töötanud ametlikult 27.07.2015.a. Nõustub, et sõitis ilma turvavööta, kuid tegi tööd ja korjas prügi. Kaebaja esindaja märkis kohtuistungil, et jäädakse kaebuse juurde ning palutakse otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Esitatud videosalvestus tõendab, et: 1) K.T juhtis tööautot; 2) K.T oli seljas vastav riietus, spets vorm; 3) K.T tegi XXX kinnitusel XXX’i heaks tööd ning tal oli vajadus iga kord autost välja tulla ja autosse siseneda. Kaebaja esindaja leidis, et on leidnud tõendamist, et K.T oli tööl. Kaebaja esindaja palus kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus. Kaebaja esindaja märkis, et K.T väitis, et ta on töötu, kuna töösuhe lõpetati temaga samal päeval. Samuti märkis kaebaja esindaja, et Narva mnt kuulub Paevälja rajooni alla, seega täitis isik seal oma tööülesandeid. K.T selgitas kohtus, et ta ei võtnud viimast prügikotti peale, kuna ta sai politseilt peatumismärguande. Tunnistaja XXX andis toimunud kohtuistungil ütlusi, millest nähtub, et juulikuus toimus Lasnamäel Narva mnt’l politseiline tegevus, milles järgiti turvavöö kasutamist. Tunnistaja lisas, et ta mäletab juhtumit, kus kaebajal ei olnud juhtimise ajal turvavöö kinnitatud. Ütlustest nähtub asjaolu, et kaebaja ei teinud peatusi, juht liikus alates Smuulist kuni Turba tänavani. Tunnistaja lisas, et peatumismärguande ajal ei olnud kaebaja selles kohas, kus ta näitas, kuna seal kohas on kaebajal võimalik ära keerata, kaebaja auto asetses stoppjoone piirkonnas. Kohtuväline menetleja märkis toimunud kohtuistungil, et kaebaja on kolmel korral kinnitanud, et ta on töötu, töötu inimene ei saa täita tööülesandeid. Esimene mõõtmine tõestas, et kaebaja poolt näidatud kohtade vahe oli üle 100 m. Kohtuväline menetleja märkis, et Narva mnt’l ei täitnud kaebaja tööülesandeid. Videosalvestuselt nähtub, et isiku viidatud kohas ei võtnud ta prügikotte peale, peatust ei teinud. Kaebaja auto tuleb Smuuli ristmikult ühtlase sõiduga kuni peatamiseni. Tunnistaja XXX’i ütlustega on tõendatud, et kaebaja oli stoppjoone juures, kui teda peatama mindi, seega selles punktis kus asus prügikott oli kaebaja juba möödas. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 3 4-15-7547 Kohus leiab, et K.T 11.09.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 18.08.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,011880 otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. K.T tunnistab, et tal ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas. Samas leiab kaebaja, et ta tegi tööd, mille tulemusena pidi ta tegema pidevaid peatusi, mille vahemaa ei ületanud 100 m. Kohus sellise väitega ei nõustu, seda järgnevatel põhjustel. Kohus leiab, et K.T-le inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud ja nimelt: väärteoprotokolliga 20150727425802, mille kohaselt ei olnud juhil sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. K.T tegu kvalifitseeriti LS § 33 lg 3 nõude rikkumisena, mis on kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 järgi; kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga, millest nähtub, et järelevalvet teostati 27.07.2015.a Narva mnt ja Turba tn ristmikul. Rikkumiste tuvastamiseks kasutati videotehnikat. Ning Scania P93ML registrimärgiga XXX juht ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga; XXXi tegevdirektori XXXe-kirjaga, millest nähtub, et K.T korjas 27.07.2015.a prügi aadressidelt: Paekaare, Punane, Paevälja, Liikuri, Valge, Majaka, Linnamäe, Läänemere, Kärberi, Mahtra; Haigekassa detailsete andmetega, mille kohaselt saab K.T töötuskindlustushüvitist alates 22.07.2015.a; teabepäringuga, mille kohaselt Eesti Töötukassa soovib saada PPA’lt täpsustavat infot, kas K.T täitis XXX EV OÜ’s 27.07.2015.a tööülesandeid; otsusega väärteoasjas, mille kohaselt K.T ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. K.T-le määrati karistuseks 35 trahviühikut, s.o summas 140 eurot; karistusregistri väljavõttega, mille kohaselt on K.T seisuga 28.07.2015.a 3 (kolm) kehtivat väärteokaristust, s.h LS § 227 lg 1; videosalvestusega, millest nähtub asjaolu, et K.T poolt juhitud mootorsõiduk liigub ühtlaselt, peatusi tegemata Smuuli ristmikult kuni peatamiseni. Samuti on väärteo toimepanemine K.T poolt leidnud tõendamist tunnistaja XXXi kohtuistungil antud ütlustega ning teostatud paikvaatlusega. Paikvaatluse käigus oli tuvastatud, et tunnistaja XXXi poolt sündmuskohal näidatud kohast (Smuuli ristmik), kus tunnistaja märkas kaebaja autot kuni kohani, kus sõiduk peatati (Narva mnt Turba ristmik), liikus auto ühtlase kiirusega ning see vahemaa ületab 100 m. Paikvaatluse käigus vahemaa mõõtmiseks oli kasutatud mõõteratast, mis oli taadeldud 17.03.2015.a ja vastab TJA 4.5-8/15.18.08 esitatud nõuetele. 4 4-15-7547 Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et K.T juhtis mootorsõidukit Scania P93ML registrimärgiga XXX ning ei olnud sellel ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Kohus on seisukohal, et K.T poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/. Kohus leiab, et K.T pani väärteo toime otsese tahtlusega, sest ta otsustas jätta mootorsõidukit juhtides kinnitamata turvavöö, milline kohustus tal seadusest tulenevalt oli. Kohus on seisukohal, et lubatud turvavöö kinnitamata jätmine on alati tahtlik tegu. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Vaadeldud videosalvestuselt nähtub, et K.T poolt juhitud mootorsõidukit hakati filmima hetkel, kui ta liikus Narva mnt’l. Narva mnt ristumisel Smuuli tänavaga on videost selgelt nähtuv, et K.T ei ole nõuetekohaselt kinnitatud turvavöö. Autole antakse märguanne peatumiseks valgusfoori juures. K.T ei teinud videos kordagi ühtegi peatust, et koristada prügi. Antud salvestus kinnitab ka tunnistaja XXX’i ütlusi, et üks politseitöötaja seisab Narva mnt Smuuli tänava ristmikul annab edasi teave politseitöötajale, kes seisab Turba tänaval, et autojuhil pole kinnitatud turvavöö. Antud asjaolu hakatakse filmima. Tunnistaja ütlustest nähtub ka asjaolu, et K.T poolt juhitud mootorsõiduk ei teinud ühtegi peatust. Sündmuskoha paikvaatlusest nähtus asjaolu, et esimene prügihunnik on 127 m kaugusel algusest. Politseinik, kes nägi K.T liikumas ilma turvavööta oli algusest 157 m kaugusel. Smuuli tänava Narva mnt ristmik, mis läheb Lasnamäe suunas algusest 195 m on teine prügihunnik. 285 m algusest kuni Smuuli tänava ristmikuni, asus teine politseinik. Tunnistaja XXX on märkinud, et K.T-le anti märgianne käega ning seda stoppjoone piirkonnas, mida kinnitab ka videosalvestus, et valgusfoori juures saab K.T mingisuguse korralduse, millele ta reageerib. K.T kohtus antud ütlused, et ta jättis viimasest kohast prügi koristamata, kuna sai peatumismärguande ei ole leidnud kinnitust. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, kuna paikvaatlusest nähtus, et kui kaebajale oleks peatumismärguanne antud seal, kus ta väitis, siis oli tal tõesti võimalus ära pöörata. Seega on usutavam, et peatumismärguanne anti seal, kus tunnistaja viitas. Paikvaatlusest nähtub, et mõõtmise algusest esimese prügikottini oli 127 m, mis ületab LS lubatud 100 meetrit. Mis puudutab kaebaja väidet, et ta jättis prügikotti võtmata, siis ei ole see eluliselt 5 4-15-7547 usutav. Peatust tehes, oleks kaebaja saanud kindlustada, et tema peatumiste vahemaa on tõepoolest alla 100 meetri ning tal on õigus tööülesannete täitmiseks sõita ilma turvavööta. Samas on tunnistaja märkinud, et tema ei näinud, et kaebaja poolt juhitud sõiduk oleks ühtegi peatust teinud, mida kinnitab ka videosalvestus. Teine prügihunnik kaebaja ütluste kohaselt, mida ta koristas oli 285 meetrit algusest kuni Smuuli tänavani, kuid ka seal on näha videolt, et kaebaja ei peatunud. Seega kaebaja ei tegelenud kohtu hinnangul prügikoristamisega ning tal ei olnud põhjust sõita ilma turvavööta. Mis puudutab asjaolu, kas kaebaja töötas 27.07.2015.a või mitte, märgib kohus järgmist. Ametlikult oli K.T töötuna arvel alates 22.07.2015.a. K.T on märkinud, et ta on töötu nii väärteoprotokolli koostamisel kui ka ülekuulamise protokolli. XXX on 27.07.2015.a esitanud kirja, mille kohaselt tegi K.T tööd ja koristas prügi. Samas ei olnud K.T politseile esitada ühtegi marsruudi lehte, mis kinnitaks, et ta tõesti ka tööd tegi. Kohtu hinnangul on kindlalt leidnud tõendamist asjaolu, et K.T oli 27.07.2015.a töötuna arvel, sai töötuabirahasid. Seega ei saanud K.T teha väärteo toimepanemise hetkel tööd, ta võis oma tuttava XXX palvel korjata prügi. XXX kirjast nähtub, et K.T pidi prügi koristama muuhulgas Paevälja piirkonnast. Paevälja piirkond on Smuuli tee Narva mnt ristmikust kuni Narva mnt ja Mäe tänava ristmikuni, see on kuskil 289 meetrit. Samas on videosalvestuselt näha, et selles piirkonnas K.T ei peatunud, et koristada prügi, kuigi paikvaatluses osutas K.T kahele kohale, kust ta oleks pidanud sellel lõigul peatuma. Kohus märgib, et K.T väidetavalt korjas prügi multilift autoga, millel puudusid XXX’i logod, seega kohtu hinnangul ei saa seda autot samastada tööautoga. Kaitsja selline väide on paljasõnaline, kuivõrd ühtegi tõendit, et K.T kasutuses olev auto on tööauto, kohtule esitatud ei ole. K.T seljas olnud spetsiaalse riietuse osas märgib kohus järgmist. Sellised riided on saadaval (müügis) igas ehituspoes. Samuti videosalvestuselt ei nähtunud, et K.T seljas olnud riietel oleks olnud XXX’i logod. Kohtu hinnangul ei saa neid spetsiaalseid riideid lugeda tööriieteks, seega on selline kaitsja väide paljasõnaline ja põhistamata. Kaebaja väide, et tema oli XXX’i tööle võetud 27.07.2015.a ning samal päeval paar tundi hiljem oli talle öeldud, et teda ei võeta tööle, kuna politsei pidas teda kinni, on paljasõnaline. K.T ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et tal oli mingisugune kokkuleppe XXX. Samamoodi ei nähtu mingisugust kokkuleppe olemasolu ka XXX e-kirjast. Selline väide on asjakohatu ja põhistamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades, et K.T sõitis kohtu hinnangul ilma tungiva vajaduseta turvavööta, on isiku süü üle keskmise. K.T ei ole kahetsenud, on ennast õigustanud, et tal oli põhjus sõita ilma turvavööta, kuigi need tema ütlused on vastuolus teiste antud asjas kogutud tõenditega. Seega ei esine isiku teos karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et K.T-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses 6 4-15-7547 ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
3. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7