4-15-9251 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2015.a, Tallinnas Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-9251 (2302,15,010949) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi Z.S 29.10.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.10.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,
- Kaebuse esitaja Z.S , isikukood: XXX; elukoht: XXX; sidevahend: XXX; e-mail: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Z.S 29.10.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.10.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,010949 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.10.2015.a otsus väärteoasjas nr 2302,15,010949 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 23.10.2015.a otsuses väärteoasjas nr 2302,15,012704 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank 1 4-15-9251 pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- Kohtuotsuse ärakiri saata Z.S-ile ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Z.S-i Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o summas 360 eurot ning § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 240 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et Z.S juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara ning sõitis otsa tänavavalgustus postile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXXOÜ'le. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud materjalidega. Oma sellise tegevusega rikkus Z.S LS § 16 lg 1 /Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Samuti Z.S rikkus oma tegevusega LS § 169 lg 5 /Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 236 lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. 2 4-15-9251 Väärteootsusest nähtub, et karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ning raskendavad asjaolud puuduvad. Vastulauset pole esitatud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustamine Z.S poolt on tõendatud tunnistaja ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Õnnetuses tekitati varaline kahju, seega esinevad antud juhtumis LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto BMW r/n XXX juhi LS nõuetele mittevastav käitumine. Liiklusõnnetuse asjaolusid arvestades pidi juht sündmuskohal mõistma, et tema sõiduki liikumise tagajärjel on tekkinud liiklusõnnetus, seega tekkisid temale LS § 169 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. Kui liiklusõnnetuse põhjustamine toimub üldjuhul ettevaatamatusest, siis liiklusõnnetusest teatamata jätmine ja sündmuskohalt lahkumine olid väärteomaterjalidele tuginedes toime pandud hooletust suhtumisest LS nõuetesse. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3 määras kohtuväline menetleja Z.S-ile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. KAEBUSE SISU 29.10.2015.a esitas Z.S kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.10.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,010949 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole tal võimalik tasuda sedavõrd suurt rahatrahvi, tema perre sündis äsja teine laps, tal puudub sissetulek. Kaebaja märgib, et liiklusõnnetus on tema jaoks juba piisav õppus, puudub otsene vajadus karistada teda sedavõrd suure trahviga. Samuti märgib kaebaja, et ta peab liiklusõnnetuse tagajärjel hüvitama Elektrilevile tekitatud varalise kahju, seega ei lõppe liiklusõnnetus tema jaoks politsei otsusega. Kaebaja taotleb kirjaliku menetlust. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 20.11.2015.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Z.S-ile inkrimineeritud rikkumised on leidnud täielikku tõendamist, isik on oma süüd tunnistanud. Karistuse määramisel arvestati karistuse määramisel toime pandud tegu ja isiku süü suurust. Samuti asjaolu, et isik on oma tegu tunnistanud ning taotlenud lisakaristuse mitte kohaldamist. Seoses sellega määrati Z.S-ile karistuseks rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra ning ei kohaldatud lisakaristust. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Z.S-i 29.10.2015.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 08.10.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2302,15,010949 tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. 3 4-15-9251 V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kaebusest nähtub, et Z.S ei vaidlusta liiklusõnnetuse põhjustamist ning seejärel sündmuskohalt lahkumist, jättes õnnetusest politseile teavitamata. Z.S-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendmist leidnud lisaks ka järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, mille kohaselt nähtub et Tallinnas, Filmi 3 juures on valgustuspostil otsasõidujäljed ning maas on suunatule killud. Liiklusõnnetuse osalesid Z.S ja XXXOÜ paigaldatud valgustuspost. Samuti nähtub, et Z.S-i sõiduk on parandatud. Valgustuspostil on latern purunenud ning kriimud; tunnistaja XXX’i ütlustega, mille kohaselt nägi ta helehalli BMW’d r/n XXX valgustuspostile otsa tagurdamas. Juht tuli välja, kontrollis oma autot ja lahkus kiiresti sündmuskohalt. Tunnistaja kirjutas üles autonumbri ja helistas politseisse; sõiduki vaatlusprotokolliga, millest nähtub et sõiduautol BMW 530 D r/n XXX puuduvad nähtavad vigastused; menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt tagurdas ta otsa valgustuspostile, ei näinud posti tagurdamisel. Z.S märkis, et vaatas posti üle, sellel olid kriimustused, kuid need polnud kriitilised. Kuna kriimustused polnud suured, otsustas, et läheb koju, kahetseb. Z.S lisas, et ta ei teadnud, et tema juhtum kvalifitseerub liiklusõnnetuseks, samuti ei näinud ta, et valgustuspostilt kukkus alla latern; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; väärteoprotokolliga AB1453453, mille kohaselt rikkus Z.S oma tegevusega LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ning pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi; väärteootsusega, millest nähtuvalt karistati Z.S-i KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 kohaselt LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o summas 360 eurot ning § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o summas 240 eurot ning karistusregistri väljavõttega, millest nähtuvalt pani Z.S 02.09.2015.a toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv 96 eurot. Rahatrahv on 07.09.2015.a tasutud. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Z.S tekitas liiklusõnnetuse tagurdades otsa valgustuspostile ning varalise kahju XXXOÜ’le. Samuti on tõendamist leidnud, et Z.S lahkus sündmuskohal, ei teavitanud juhtunust politseid. Kohus on seisukohal, et Z.S poolt toimepandud väärteo on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Samuti vastab Z.S-i tegu LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. 4 4-15-9251 Kohus leiab, et Z.S pani väärteo, liiklusõnnetuse põhjustamine, toime hooletusest, kuna ei veendunud et tagurdamine on ohutu ning ta ei põhjusta oma tegevusega kellelegi kahju. Samas leiab kohus, et sündmuskohalt lahkumine ja politseile juhtunust mitte teavitamine pandi Z.S poolt toime tahtlikult, kuna olles tekitanud varalist kahju, valgustusposti lõhkumine, teadmata, kes on valgustusposti omanik, otsustas lahkuda sündmuskohalt. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on ülekuulamisel märkinud, et ta ei teadnud, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetus kvalifitseerub liiklusõnnetuseks. Kohus leiab, et selline väide on paljasõnaline, väärteomaterjalidest nähtub, et Z.S oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel esmane juhtimisõigus, seega pidi isikul värskelt olema meeles sõidukoolis õpitu. Sõidukoolides õpetatakse kindlasti, mis kvalifitseerub liiklusõnnetuse alla ja mis mitte. Seega selline väide, et kaebaja ei teadnud, et tema poolt valguspostile otsa tagurdamine kvalifitseerub liiklusõnnetusena, ei ole eluliselt usutav. Nii samuti on Z.S märkinud, et tema juuresolekul ei kukkunud valgustuspostilt laternat maha, kohus leiab, et see väide on paljasõnaline. Nimelt on tunnistaja selgelt öelnud, et isik tuli peale valgustuspostile otsa tagurdamist autost välja, sellel hetkel kukkus lamp alla, teele. Mees tuli teele, tõmbas lambi teelt ja sõitis kiiresti minema. Seega on selline väide ennastõigustav ja antud lootuses vabaneda vastutusest või vähendada oma süüd. Rahatrahvi suuruse osas märgib kohus järgmist. Nii LS § 223 lg 1 ning LS § 236 lg 1 alusel on võimalik määrata karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Keskmine rahatrahv oleks seega mõlema paragrahvi puhul 150 trahviühikut, arvestades, et Z.S süü on alla keskmise, isik tunnistab süüd, kahetseb, peab ka rahatrahv olema alla keskmise. Seega kohus leiab, et rahatrahv § 223 lg 1 alusel 90 trahviühiku ulatuses ning rahatrahv LS § 236 lg 1 alusel 60 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja arvestas isiku kahetsusega, kui kergendava asjaoluga ning ei kohaldanud lisakaristust. Sanktsiooni kohaselt on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.t et maksimaalne rahatrahv oleks võinud olla 1200 eurot, mõlema paragrahvi rikkumise eest. Samuti oleks politsei võinud kohtult põhikaristuseks taotleda aresti määramist või juhilubade äravõtmist. Kuna isik pani toime kaks erinevat tegu, mis vastavad erinevatele väärteokoosseisudele, siis tegi kohtuväline menetleja õigesti, et määras karistuse nii LS § 223 lg 1 kui ka LS § 236 lg 1 alusel. Seega on karistuse mõistmisel arvestatud kergendavat asjaolu, samas vastab mõistetud karistus isiku süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm. Kaebaja väide, et tal „puudub sissetulek“, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi täiendavat tõendit, mis tõendaks sellist väidet. Antud juhul on kaebaja lihtsalt väitnud, et tal puudub sissetulek ning rahatrahv mõjutab tema peret kõvasti, kuid kohtule ei ole Z.S 5 4-15-9251 andnud selliste väidete kontrollimiseks võimalusi. Lisaks kui isikul oleks tõepoolest raske majanduslik olukord oleks isik saanud kohtul paluda KarS § 66 tulenevalt võimalust määratud rahatrahvi tasumiseks ositi, kuid seda tehtud ei ole. Kohus märgib, et ilma vastava taotluseta ei saa kohus iseseisvalt otsustada määrata rahatrahvi ositi tasumisele. Seega ei saa kohus sellist paljasõnalist väidet arvestada. Kohus on seisukohal, et Z.S-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120 Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6