aprilli 2012 otsusele läbi vaatamata.
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 03.04.2012 otsusega mõisteti S.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja KarS § 213 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S.V-le liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. Lisaks mõisteti maakohtu otsusega
alusel S.V-lt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 200 eurot ja kaitsjatasu 50 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäeti
Ühtlasi määrati, et S.V on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohus asus seisukohale, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Menetluskulude osas leidis kohus, et S.V suhtes on põhjendatud kohaldada
S.V puudub käesoleval ajal kindel töökoht ja sissetulek, ta on alates eelmise aasta novembrikuust viibinud vahi all ning käesoleva kohtuotsuse kohaselt tema vangistus jätkub. Arvestades temalt väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ning asjaolu, et lisaks neile tuleb tal käesoleva kohtuotsuse alusel hakata tasuma ka tsiviilhagisid, leidis kohus, et on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti leidis kohus, et väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa on põhjendatud. Apellatsioonis esitatud taotlused S.V taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist menetluskulude tasumise tähtaja ja temalt väljamõistetud kaitsjatasu summas 50 eurot osas. S.V märgib, et temalt väljamõistetud menetluskulusid ei ole tal võimalik määratud tähtajaga tasuda, kuna praktiliselt terve käesoleva aasta viibib ta vangistuses. Tal puudub igasugune töö ja sissetulek. Enamus kinnipeetavatele ei võimalda ka vangla tööd. Seega peaksid tema menetluskulusid tasuma tema lähedased, mida ta aga ei soovi. Samuti ei soovi S.V tasuda 50 eurot talle määratud kaitsjale, kuna kaitsja panus saavutatud kokkuleppesse oli nullilähedane. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et S.V apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus, hinnates S.V apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb
Maakohus on S.V suhtes teinud süüdimõistva kohtulahendi, kohaldades sealjuures kokkuleppemenetluse sätteid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on järginud kõiki
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Maakohtu otsusega mõisteti S.V-lt välja menetluskuludena sundraha summas 200 eurot ning kaitsjatasu 50 eurot. Samas osundab ringkonnakohus asjaolule, et maakohus kohaldas S.V suhtes
lg 3 sätteid ning jättis eelnimetatud summadest ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Seega vähendas maakohus otsuse tegemisel S.V-lt väljamõistetavaid menetluskulusid oluliselt. Puutuvalt kaitsjatasusse, märgib ringkonnakohus, et kaitsjatasuna on kriminaalmenetluse raames kaitsjale hüvitatud kaitsjatasuna kokku 172,61 eurot (tõkendina vahistamise kohaldamise arutamise kohtuistungil osalemise eest ning määruskaebuste esitamise eest nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule, samuti kokkuleppe sõlmimise eest) ning sellest üksnes 50 eurot on välja mõistetud S.V-lt . Ringkonnakohus 2 leiab, et maakohus on põhjendatult vähendanud S.V-lt väljamõistetavaid menetluskulusid
lg 3 alusel, arvestades, et S.V puudub töö ja sissetulek, ta kannab vangistust eelmise aasta novembrikuust alates ning menetluskulude ja tsiviilhagide kogusummat. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus S.V-lt väljamõistetavat kaitsjatasu veelgi vähendada. Nimetatud ringkonnakohtu veendumust ei muuda ka S.V apellatsioonis esitatud väide, et kaitsja panus saavutatud kokkuleppesse oli nullilähedane, kuna kaitsjale hüvitati tasu üksnes kokkuleppe sõlmimise eest summas 19,20 eurot (tl 228). 2.2 S.V on apellatsioonis taotlenud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist, kuna praktiliselt terve 2012 aasta viibib ta vangistuses ja tal puudub igasugune töö ja sissetulek. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud taotlus on õiguslikult asjakohatu, kuivõrd maakohus on määranud S.V-le menetluskulude tasumise osade kaupa ühe aasta jooksul. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et reeglina tuleb süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulud tervikuna ning 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ja § 424 võimaldavad pikendada süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega, kuid seda üksnes ühe aasta võrra. Maakohus on nimetatud võimalust rakendanud ning arvestades asjaolusid, millele on S.V ka apellatsioonis viidanud, on maakohus määranud, et S.V tuleb menetluskulud osade kaupa tasuda ühe aasta jooksul. Seega on maakohus S.V-lt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtaega juba pikendanud ning käesoleval juhul puudub võimalus veelgi S.V-lt väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. 3. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja
Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.