1-11-9620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012, Tartu Kriminaalasja number 1-11-9620 (10940000002) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mat

§ 363

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. märtsi 2012 otsus Apellatsiooni esitaja U.D kaitsja vandeadvokaat Rene Varul Prokurör ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav R.A isikukood: XXX, elukoht: XXXXX karistatus: varem kriminaalkorras väärteokorras karistatud 1-l korral karistamata, tõkend: puudub Kaitsja advokaat Ahto Sirendi Süüdistatav U.D isikukood: XXX, elukoht: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud väärteokorras karistatud 12-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Rene Varul Kohtuistungi toimumise aeg
2. august 2012 RESOLUTSIOON: 1-l korral, Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2012 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-9620 muutmata ja U.D kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
4. septembril 2012 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
5. septembrist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. septembrist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 14.03.2012 otsusega tunnistati

§ 363

lg 1 järgi süüdi U.D ja karistati rahalise karistusega 240 päevamäära (päevamäära suurus 24.80 eurot), s.o 5952 eurot.

§ 73

lg 1 alusel määras maakohus, et mõistetud karistusest kuulub kohesele tasumisele 80 päevamäära, s.o 1984 eurot ning tingimuslikult jäetakse 160 päevamäära kohaldamata, kui U.D ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega tunnistati

§ 363lg 1 järgi süüdi R.A , kuid tema osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

Maakohus arutas U.D-le

§ 363

lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles ajavahemikul 01.07.1997 kuni 21.04.2010 AS Revo Auto (pankrotis) (registrikood 10213760) juhatuse liige, kellel oli vastavalt äriseadustiku § 306 lg-le 1 kohustus juhtida aktsiaseltsi, teades, et AS-l Revo Auto puudub vajalikus osas kaevandamisluba, andis ajavahemikul 29.12.2006 kuni 19.09.2008 AS-s Revo Auto mäetööde eest vastutavale isikule R.A-le korralduse organiseerida Tartumaal Laeva vallas Valmaotsa külas asuvas Lõhmuse II kruusakarjääris maavarade kaevandamine väljaspool kaevandamisloa piire, mille tulemusena AS Revo Auto töötajad kaevandasid Lõhmuse II kruusakarjääris ajavahemikul 29.12.2006 kuni 19.09.2008 Keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistuse poolt AS-ile Revo Auto väljastatud maavara kaevandamise loaga TARM-064 (kehtiv 06.05.200514.06.2009) kaevandamiseks määratud mäeeraldise piiri vertikaalsuunaliselt sügavamale 28 800 m3 ehituskruusa. Väljaspool mäeeraldise piiri kaevandamisega tekitati looduskeskkonnale kahju 368 131.09 eurot. Süüdistatav U.D end maakohtus temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, andes ütlusi, et ajal, kui kaevandamine toimus, ei teadnud ta ülekaevandamisest. Maakohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, leidis, et süüdistatava U.D süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb

§ 363lg 1 järgi süüdi mõista.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega leidis maakohtu arvates tuvastamist, et AS Revo Auto teostas süüdistuses märgitud ajal ja kohas Tartumaal Laeva vallas Valmaotsa külas asuvas 2 Lõhmuse II kruusakarjääris maavarade kaevandamist. Keskkonnainspektsiooni 03.06.2010 sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud kuriteo toimepanemise, s.o ülekaevandamise asukoht, samuti on antud dokument koos fotodega tõendiks ülekaevandamise ulatuse osas. Kuriteo toimepanemise aja osas on aluseks AS Kobras poolt teostatud markšeidermõõdistus seisuga 29.12.2006, mille kohaselt ei olnud ülekaevandamist veel toimunud. Nimetatud kuupäev on käsitletav kuriteo toimepanemise algusajana. Markšeidermõõdistus seisuga 20.12.2007 juba kinnitab ülekaevandamist. See haakub ka süüdistatava R.A kohtus antud ütlustega selle kohta, et ta andis U.D-le kas

1. aasta lõpus või
2. aasta algul teada, et lubatud sügavuspiir on kätte jõudnud ja edasine on ülekaevandamine. R.A tööleping AS-iga Revo Auto lõppes 19.09.2008 ning see kuupäev on süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise ajavahemiku lõppkuupäevaks. AS-ile Revo Auto väljastatud maavara kaevandamise loaga TARM-064, mis kehtis kuni 14.06.2009, on tõendatud maa-ala, millel olid märgitud kaevandamise piirid nii laiuti kui ka sügavuti. AS Revo Auto poolt Keskkonnaametile esitatud maavaravaru kaevandamise mahu aruanded näitavad kõnealuses karjääris kaevandatud maavarade mahtu ja liiki perioodil
3. aasta II kvartal kuni
4. aasta I kvartal. Ülekaevandamine ehk kaevandamine väljaspool kehtiva kaevandamisloa piire on tõendatud nii dokumentaalsete tõendite kui ka süüdistatava R.A ja tunnistajate ütlustega. AS Kobras on teostanud 20.12.2007 seisuga markšeidermõõdistuse, mis määrab kindlaks kaevandamise mahu ja ulatuse ning selle järgi kaevandati sügavamale kui kehtiva kaevandamisloaga oli lubatud. Tunnistaja I.M. kinnitas kohtus, et
5. aasta lõpu seisuga ei olnud Lõhmuse II kruusakarjääris kaevandamine teostatud vastavuses maavara kaevandamise loaga, s.t oli sügavamale kaevandatud, 0-4 meetrit oli üle piiri mindud, keskmiselt võis olla 2 meetrit. Tunnistaja kirjeldas, kuidas ta vastavad andmed sai ja sügavusvahed kõrgusjoonte vahel fikseeris. Maakohtul puudus alus kahelda tunnistaja ütlustes, kes on kogenud asjatundja ja on mõõdistamisega tegelenud 17 aastat. Eesti Geoloogiakeskuse poolt
6. aasta mais teostatud Lõhmuse II kruusakarjääri mäeeraldise markšeidermõõdistuse kohaselt on mäeeraldisest allapoole (plokk 5) kaevandatud 28 000 m3 ehituskruusa. Keskkonnale tekitatud kahju arvestuse aktist koos lisadega nähtub keskkonnale tekitatud kahju, selle arvutamise alused ja kahju suurus. Akti kohaselt on Revo Auto
7. aastal ilma loata kaevandanud 28 800 m3 ehituskruusa, tekitades keskkonnale kahju summas 5 760 000 krooni, s.o 368 131,09 eurot. Seega kaevandas AS Revo Auto alates 29.12.2006 kuni 19.09.2008 Lõhmuse II kruusakarjääri väljaspool kaevandamisloa piire, s.o sügavamalt, kui ettevõttele väljastatud kaevandamisloaga oli lubatud. Süüdistatava U.D väide, et ta sai ülekaevandamisest teada alles
8. aasta lõpus, kui R.A soovis töölt lahkuda, ei ole maakohtu arvates kooskõlas asjas kogutud tõenditega nende kogumis. Asjaolu, et ülekaevandamine toimus süüdistatava teadmisel ja korraldusel, kinnitavad süüdistatava R.A ütlused. R.A kinnitas kohtus, et teavitas lubatud sügavuspiiri ületamisest
9. aasta lõpus või
10. aasta algul U.D ja ütles, et edasine on ülekaevandamine. Sellele vaatamata andis U.D korralduse edasi kaevata, kuna ülekaevandamise teel tuli kvaliteetsemat materjali. Nende ütlustega on kooskõlas tunnistaja A.T. ütlused selle kohta, et karjääris juhtis mäetöid R.A , kes pidi jälgima, et kaevandamine toimuks loa piirides. Samuti kinnitas ta, et R.A kohus oli täita U.D korraldusi, kes käis samuti karjääris vahel töökorraldusi andmas. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja M.S. kohtus antud ütlused. U.D on ka allkirjastanud igas kvartalis kaevandamise mahuaruanded ning seega oli ta teadlik, millist materjali, kus ja kui palju kaevandati. Lisaks tõendab U.D teadlikkust ülekaevandamisest asjaolu, et ta on allkirjastanud 05.02.2008 uue maavara kaevandamisloa taotluse, mis esitati Keskkonnaametile mäeeraldise laiendamiseks
11. 3 plokis, kus kaevandus oli juba ilma loata tehtud. See kinnitab R.A ütlusi, et tagantjärgi üritati sügavuspiiri ületanud kaevandamist seaduslikuks muuta. Maakohtul puudus alus kahelda R.A ütlustes, mis haakuvad nii kirjalike tõendite kui tunnistajate ütlustega. Maakohus asus seisukohale, et U.D kohtus antud ütlused on ebausutavad ja antud enda süüstvabastamise eesmärgil. Eelneva pinnalt on ümberlükkamatult selge, et kaevandamisloal märgitud sügavuspiiri ületamise põhjuseks oli soov saada kaevandamisest suuremat kasu, kui seda oleks saanud legaalsel teel kaevandamisel. Eeltoodust lähtuvalt luges maakohus U.D-le esitatud süüdistuse tõendatuks. Süüdistuses kirjeldatud tegevusega rikkus U.D maapõueseaduse § 25 lg 1 sätteid, mille kohaselt kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel. Maapõueseaduse § 2 p 11 kohaselt on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. Seega hõlmab luba kaevandamist kindlaks määratud kohas. Mäeeraldise piiridest väljudes on tegemist looduskasutusloata tegutsemisega.

§ 363

lg 1 sätestab vastutuse looduskasutusvõi saasteloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest. § 363 lg 1 objektiivne koosseis seisneb kahes teos: tegutsemine loata ja tegutsemine loa alusel, kuid rikkudes loa nõudeid. Maakohus leidis, et antud juhul on tegemist loata kaevandamisega, kuna on kaevandatud väljaspool kaevandamisloa piire. Kasutusloata tegutsemise koosseis ei eelda ohu realiseerumist. Koosseisu täitmiseks piisab sellest, kui isik teab või vähemalt peab võimalikuks, et tegutsetakse ilma loata või loanõudeid rikkudes, s.o tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus leidis, et U.D pani teo toime otsese tahtlusega, kuna ta oli teadlik, et kaevandatakse väljaspool loa piire ja see on ebaseaduslik. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus vastavalt

§ 56

lg-le 1 karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 363lg-s 1 kirjeldatud teo eest on ette nähtud rahaline karistus.

Maakohus ei tuvastanud U.D karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Lähtudes toimepandud teo raskusest ning sellest, et kuriteost on möödunud palju aega, leidis maakohus, et süüdistatavat on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Seetõttu mõistis maakohus U.D-le rahalise karistuse 240 päevamäära, s.o 5952 eurot, millest osa jättis kohus tingimuslikult kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt tasumisele kuuluvaks karistuseks mõistis maakohus 80 päevamäära, s.o 1984 eurot. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava U.D kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista U.D temale esitatud süüdistuses õigeks. Apellandi põhiseisukohad on järgmised. Apellant on seisukohal, et U.D-le esitatud süüdistus on ebakonkreetne ja rikub kaitseõigust. Süüdistus oleks pidanud sätestama, millises ulatuses pikkusühikutes on mäeeraldise piiri vertikaalsuunaliselt sügavamale kaevandatud, s.t mitu meetrit ja millises konkreetses kohas on sügavamale kaevatud. Praegusel juhul on süüdistuses vaid väidetav mahuline (kuupmeetrites) ülekaevandamine, mis ei vasta süüdistuse sisule, sest süüdistuses räägitakse liiga sügavale kaevandamisest. Samuti tuleb igasuguse mõõtmise juures arvestada mõõtmisveaga ning on selge, et masinatega karjääri kaevandamine ei saa toimuda sentimeetri täpsusega. Seetõttu on apellant seisukohal, et

§-s 363 sätestatud koosseis ei ole täidetud, kui sügavuti 4 kaevandatakse üle näiteks 10-20 cm või mõnevõrra enam. Samas, kui sügavuti ülekaevandamine jääb mõistlikesse piiridesse, kuid kaevandamise ala on suhteliselt suur, koguneb mahuliselt siiski arvestatav kogus kaevandatud ehituskruusa. Seetõttu peab vertikaalsuunaliselt sügavamale kaevandamise süüdistuse puhul olema ülekaevandamine näidatud ära meetrites, seda enam, et kaevandamise n-ö nullpunkt ei asu kestvalt horisontaaljoonel, vaid liigub vaadeldavas

1. plokis kaldjoonena ca 45º nurga all mäe sees ülespoole. Praegusel juhul on maakohus ülekaevandamise sügavuse tuvastamisel lähtunud vaid tunnistaja I. M. ütlustest, mis ei ole samuti konkreetsed ning mida ei ole võimalik toimiku materjalide põhjal kontrollida. Apellant on seisukohal, et kriminaalasjas ei leidnud tõendamist, et U.D teadis kaevandamisloa puudumisest ja andis R.A-le korralduse organiseerida ülekaevandamine, mistõttu süüdistatav tulnuks õigeks mõista. Apellandi hinnangul on tõenduslikul tasandil antud juhul tegemist „sõna sõna vastu“ olukorraga, kus U.D on tunnistatud süüdi kaassüüdistatava R.A ütluste alusel. Apellant leiab, et maakohus ei ole tuvastanud tõendeid, mis kinnitaksid R.A ütlusi U.D ülekaevandamisest teadmise ja vastavate korralduste andmise kohta. Ei tunnistaja A. T ega tunnistaja M. S. ei ole kinnitanud, et U.D oleks teadnud ülekaevandamisest. Seoses maakohtu poolt viidatud kaevandamise mahuaruannete allkirjastamisega U.D poolt märgib kaitsja, et aruannetest tuleneb ainult kaevandamise maht kuupmeetrites, mitte see, kust täpselt on materjali kaevandatud. Kaevandamisloaga määratud kaevandamismahtusid ei ole AS Revo Auto aga ületanud. U.D teadlikkust ülekaevandamisest ei näita apellandi hinnangul ka 05.02.2008 U.D poolt allkirjastatud maavara kaevandamisloa taotlus. Kohus on tuvastanud, et AS Kobras poolt teostatud markšeidermõõdistus seisuga 29.12.2006 veel ülekaevandamist ei näidanud. Samas on AS Revo Auto taotlenud juba 20.12.2006 uut uuringuluba karjääri
2. plokis, Tartumaa Keskkonnateenistus on andnud geoloogilise uuringu loa 13.03.2007 seisuga ja vastav uuring on teostatud 01.05.
3. Asja juures oleva
4. aasta I kvartali mahuaruande kohaselt on vaadeldavas kohas kaevandatud seisuga 09.04.2007 kokku vaid 3,8 tuhat kuupmeetrit ehituskruusa. Seega oli protsess uue kaevandamisloa saamiseks pandud käima juba enne, kui toimus ülekaevandamine, mistõttu ei saa rääkida ülekaevandamise n-ö tagantjärgi seaduslikuks muutmisest. Veel leiab apellant, et R.A ütlused on ebausaldusväärsed. Asjaolu, et R.A oleks teavitanud U.D sügavuspiiri ületamisest
5. aasta lõpus või
6. aasta alguses, ei ole millegagi kinnitamist leidnud. Lisaks on nimetatud ajamääratlus ebakonkreetne. Apellant leiab, et R.A on andnud selliseid ütlusi tulenevalt soovist omistada suuremat süüd AS Revo Auto juhatuse liikmele U.D-le ning oma süüd seeläbi vähendada. R.A ütlused ei vasta ka tuvastatud asjaoludele, kuna
7. aasta lõpus ei toimunud veel ülekaevandamist, mida kohus on tuvastanud viitega AS Kobras markšeidermõõdistamisele 29.12.2006 seisuga. Samuti ei toimunud ülekaevandamist
8. aasta alguses, mida kinnitab asja juures olev
9. aasta I kvartali mahuaruanne vaid väiksemahulise kaevandamise kohta talvekuudel. Suuremad kaevandamised toimusid karjääris mahuaruannete kohaselt alles alates
10. aasta II ja III kvartalist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde ning palusid maakohtu otsuse tühistada ja U.D õigeks mõista. Prokurör vaidles kaitsja apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. 5 Tartu Ringkonnakohus kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas materjale nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava U.D kaitsja sisuliselt maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning sellest tulenevalt maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatava õigeksmõistmist. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, sest need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi, millistele tuginedes on maakohus teinud U.D suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, neid omavahel kõrvutanud ning lükanud usaldusväärselt ümber süüdistatava kaitseversiooni. Asetades erinevatest tõenditest tulenevad andmed ning süüdistatava esitatud kaitseversiooni omavahelisse konteksti, on maakohus põhjendatult teinud järelduse, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad süüdistuse versiooni toimunust. Ringkonnakohus nõustub täiel määral maakohtu sellekohaste põhistustega ning ei pea tulenevalt KrMS §-st 342 lg 3 p 1 vajalikuks neid korrata ning piirdub vaid omapoolsete põhjenduste lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Apellatsioonis on leitud, et U.D-le esitatud süüdistus ei ole konkreetne ning rikub sellega süüdistatava kaitseõigust. Oma väidet põhjendab kaitsja sellega, et kuigi süüdistuse tekstist nähtuvalt kaevandati Laeva vallas asuvas Lõhmuse II (plokk 5) kruusakarjääris kruusa vertikaalsuunaliselt sügavamalt kui oli kaevandamisloas lubatud, on süüdistuses loata kaevandamine esitatud mahuliselt. Kaitsja leiab, et U.D-le esitatud süüdistustes tulnuks ära näidata millises ulatuses pikkuseühikutest ja millises konkreetses kohas on sügavamale kaevatud. Ringkonnakohus kaitsja väitega süüdistuse ebakonkreetsuse suhtes ei nõustu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsustes korduvalt rõhutanud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtus tuvastatud faktiliste asjaolude kogum.

§ 363

lg 1 näeb ette vastutuse looduskasutuse- või saasteloata tegutsemise eest, kui see luba oli nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest. Ringkonnakohus leiab, et just materiaalõigusest tuleneva kuriteokoosseisu olemus (koosseisutüüp, selles sisalduvate üksikute tunnuste laad jne) määrab ära nõuded sellele, millises ulatuses ja viisil tuleb süüdistuses süüdistatava käitumist kirjeldada s.t esitada faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. U.D-le esitatud süüdistusest nähtub, et teda süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul

1. detsember 2006 kuni
2. september 2008 andis AS Revo Auto juhatuse liikmena aktsiaseltsis mäetööde eest vastutavale isikule korralduse organiseerida Lõhmuse II kruusakarjääris maavarade kaevandamise väljaspool kaevandusloa piire, mille tulemusena kavandatigi kaevandamise loaga kaevandamiseks määratud mäeeraldise piiri vertikaalsuunaliselt sügavamale 28 800 m3 ehituskruusa ulatuses. 6 Kaevandusloata kaevamisega rikkus U.D Maapõueseaduse § 25 lg 1 sätteid, mille kohaselt tekib kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel Lähtudes

§ 363

lg 1 teokoosseisust ning kõrvutades seda U.D-le esitatud süüdistusega leiab ringkonnakohus, et süüdistatavale esitatud süüdistuses on piisava selguse ja täpsusega ära toodud kõik faktilised asjaolud, mis olid tema karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Nii on U.D-le esitatud süüdistuses ära näidatud teo toimepanemise aeg ja koht. Ka on süüdistuses näidatud, milles seisnes U.D teo keelatus, s.o maavara kaevandamine ilma selleks luba omamata. Ringkonnakohus leiab, et süüdistuses on ka ära toodud, mida riiklik süüdistus mõistab loata kaevandamise all. Süüdistusest tulenevalt on selleks U.D poolt antud korralduse alusel kruusa kaevandamine sügavamalt, kui seda võimaldas kaevandamise luba. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et U.D-le esitatud süüdistuses kajastuvad kõik faktilised asjaolud, mis olid eelduseks tema vastutusele võtmiseks

§ 363lg 1 järgi.

Põhjendamatu on ringkonnakohtu arvates kaitsja väide nagu oleks ülekaevandamise sügavuse kindlakstegemisel lähtutud vaid tunnistaja I. M. ütlustest ning kriminaalasjas puudub kontrollitav sellekohane dokumentatsioon.

1. juunil 2010 on Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni keskkonnakaitse inspektor teostanud Lõhmuse II kruuskarjääris sündmuskoha vaatluse. Vaatluse tulemusena tuvastati, et karjääris on näha kaks ümbritseva karjääri põhjast madalamat osa. Üks neist asub mäeeraldise kaguosas ning teine põhja-kirde osas. Seejuures on karjääri kaguosas teostatud 14 punktis mõõtmised ja toodud välja absoluutkõrgused. Samasugused mõõtmised on teostatud ka põhja-kirde suunalisel karjääriosal. Sündmuskoha vaatlusele lisatud Lisas 2 on alad, kus mõõdistamine toimus, äranäidatud ka graafiliselt. Kannatanu esindaja L. Trahvi ütluste kohaselt selgus AS Revo Auto poolt Lõhmus II karjääris toimunud ülekaevandamine Eesti Geoloogiakeskuse poolt
2. mail 2009 toimunud markšeidermõõdistamise tulemusena. Ülekaevandamine märgiti ära ka mõõdistamisearuande graafilises lisas. Tartu Maakonna Lõhmuse ja Lõhmuse II kruusakarjääri mäeeraldise markšeidermõõdistamise aruandele on lisatud graafiline lisa nr 1, milles on rohelise punktiiriga ala, kus on toimunud kaevandamine allapoole mäeeraldise piiri (II kd tl 6). Võrreldes sündmuskoha vaatlusel saadud mõõdistamise tulemusi Eesti Geoloogiakeskuse poolt tehtud markšeidermõõdistamise tulemustega saab teha järelduse, et need on sisuliselt kokkulangevad. Ka langevad mõõdistatud alad kokku graafiliselt. Lisaks nimetatud dokumentidele, mis kinnitavad toimunud ülekaevandamist, esitas tunnistaja I. M., kes teostas Lõhmuse II kruusakarjääris markšeidermõõdistamisi, kohtule mõõdistamise alusel tehtud joonise, milles äratoodud absoluutkõrgused langevad sisuliselt kokku ülaltoodud mõõdistustega. Samas on I. M. joonisel välja toonud millises kohas ja kui palju on vertikaalselt kaevandatud alusetult. Ülalnimetatud dokumentidest nähtub ringkonnakohtu arvates kaitseõiguse tagamiseks piisava selgusega, et Lõhmuse II kruusakarjääris on toimunud vertikaalsuunas kaevandamine sügavamalt kui see oli võimalik kaevandamisloa alusel. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et süüdistatav U.D ei vaidlusta ülekaevandamise toimumist Lõhmuse II karjääris. U.D sisukohastest vastustest nii 7 maakohtus kui ka ringkonnakohtus, saab teha ühese järelduse, et süüdistatavale oli arusaadav, kuigi ülekavandamine oli süüdistuses välja toodud mahulise näitajana m3 -s, et nimetatud ülekaevandamine toimus vertikaalselt sügavamalt kaevandades kui see oli kaevandamise loaga lubatud. Kuivõrd süüdistuse olulisim funktsioon on informeerida süüdistatavat talle omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavast õiguslikust etteheitest, tagades nii tema kaitseõigust ning kuna U.D oli nimetatud asjaoludest teadlik, siis leiab ringkonnakohus, et U.D-le esitatud süüdistus oli piisavalt selge tagamaks tema kaitseõigus. Kaitsja vaidlustab U.D süüdimõistmise ka põhjendusel, et U.D ei teadnud ülekaevandamise toimumisest ning sai sellest teada alles pärast selle toimumist 2008 lõpus, kui R.A oli lahkunud töölt AS-st Revo Auto. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega, leiab samuti, et U.D enda süüd eitavad ütlused on ümberlükatud eelkõige R.A ühetaoliste ning järjekindlate ütlustega. R.A on kohtuistungil kinnitanud, et töötas AS-s Revo Auto mäetööde juhina ning tema vastutada oli kaevandamistööde teostamine Lõhmuse II kruusakarjääris. Korraldused, millise kvaliteediga kruusa AS-l Revo Auto vaja läheb, sai ta aktsiaseltsi juhilt U.D-lt , kes oli tema otsene ülemus ja kes teadis asutusele laekunud sellekohaseid tellimusi. R.A ütluste kohaselt kujunes Lõhmuse II kruusakarjääris asuvas 5 plokis 2006 aasta lõpuks välja olukord, kus kaevandamise lubatud piir oli saavutatud. Esialgselt tegi ta selle kindlaks oma kogemustest lähtudes, kuid kui ta sai kätte 2006 markšeidermõõdistamise tulemused, siis oli ta kaevandamise lubatud piiri saabumises kindel. R.A ütluste kohaselt teavitas ta sellest kas 2006 lõpus või 2007 alguses ka U.D. R.A väidete kohaselt selgitas ta U.D-le, et karjääri 5-s plokis on kaevandamisega jõutud kaevandamise loaga lubatud sügavuspiirini ning kui 5-s plokis edasi kaevandada, siis toimub ülekaevandamine. Tema selgitustele vaatamata teatas U.D, et kaevandamist 5-s plokis on vaja jätkata, sest ehitus nõuab ja vajab taolise kvaliteediga materjali, mida saab 5-st plokist. R.A ütluste kohaselt sai ta aru, et ülekaevandamine võib kaasa tuua pahandusi, kuid ta oli vaid palgatööline ja täitis käsku. Samas, omades pikaajalisi kogemusi mäetööde alal, lootis ta ülekaevandamisega tekkivad rikkumised likvideerida kaevandamise hilisema seadustamise abil, sest U.D allkirjaga esitati taotlus kaevandamise laiendamiseks. Nimetatud loa taotlus esitatigi menetlemiseks, kuid Laeva vallavalitsus keeldus rendilepingut pikendamast ning seetõttu ei õnnestunud ülekaevandamist hilisemalt seadustada. R.A väidete kohaselt toimuski 2007 U.D korralduse alusel kaevandamine 5 plokis ja ülekaevandamise ulatus selgus 2007 detsembris toimunud markšeidermõõdistamise tulemuste selgumisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda R.A ülaltoodud ütlustes, sest need on loogilised, langevad kokku ka teiste kriminaalasjas kogutud kaudsete tõenditega ning eluliselt usutavad. Nii on tunnistajad A. T ja M. S. kinnitanud, et otsesed korraldused said nad kaevandamiseks R.A-lt, aga oli selge, et tema sai omakorda korraldused U.D-lt, kes oli asutuse juht. Ringkonnakohus leiab, et A. T ja M. S. ütlused kinnitavad R.A väidet, et korraldusi mida ja kust kaevandada, sai ta U.D-lt. Ringkonnakohus leiab, et taoline töökorraldus, kus R.A oli küll teatav otsustusõigus kruusakarjääris tööde teostamiseks, kuid korraldused, eelkõige korraldused kruusa kvaliteedi osas, sai ta U.D-lt, kinnitab, et R.A puudus iseseisev otsustusõigus, millisest kohast ja millise kvaliteediga kruusa kaevandada. 8 Asjaolu, et ülekaevandamise Lõhmuse II kruusakarjääri 5 plokis tingis eelkõige selles asuva kruusa kvaliteet, ilmneb kujukalt asjaolust, et kaevandmise üldmahtu AS Revo Auto poolt ei ületatud. Eeltoodu viitab ringkonnakohtu arvates aga üheselt sellele, et ilma U.D poolse korralduseta puudunuks R.A igasugune vajadus teostada ülekaevandamist Lõhmuse II kruusakarjääri 5 plokis. Ringkonnakohtu arvates kinnitab R.A ütluste usaldusväärsust ka asjaolu, et tema ütlused kavatsuse kohta seadustada hilisemalt toimunud ülekaevandamine, langevad kokku AS Revo Auto poolt tehtud toimingutega 2007-
3. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest, et Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt
4. märtsil 2007 väljastatud loa alusel teostas AS Kobras Lõhmuse II uuringuruumis geoloogilise uuringu. Nimetatud uuringute tulemusena valminud aruande esitas AS Kobras AS Revo Auto volitusel EV Keskkonnaministeeriumile ning ministri
5. novembri 2007 käskkirjaga nimetatud aruanne ka kinnitati. Kinnitatud aruande alusel esitas AS Revo Auto Tartumaa Keskkonnateenistusele
6. veebruaril 2008 taotluse maavarade kaevandamise loa saamiseks. Kuivõrd Laeva vallavalitsus oma
7. aprilli 2008 otsusega ei nõustunud AS Revo Auto antud maavarade kaevandamise loa muutmise tingimustega, siis AS Revo Autole muudetud tingimustel kaevandamise luba ka ei väljastatud. Eeltoodust nähtub, et alates 2007 kevadest, mil algas aktiivne ülekaevandamine Lõhmuse II kruusakarjääri 5 plokis, tegutses AS Revo Auto aktiivselt uue, muudetud tingimustel kaevandamise loa saamiseks. Seega langeb AS Revo Auto poolne tegevus uue, muudetud tingimustel väljastatava kaevandamise loa saamisel kokku R.A väitega, et 2007 toimunud ülekaevandamist püüti hilisemalt seadustada uue kaevandamise loa saamisega. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka kaitsja väitega, nagu oleks uue kaevandusloa saamise protsess käivitunud juba enne ülekaevandamise toimumist. Taoline väide on ümber lükatud ülakirjeldatud AS Revo Auto poolt teostatud toimingute kuupäevadega ning R.A sellesisuliste ütlustega. Ringkonnakohtu arvates pole R.A poolt kaevandamispiiri ületamine U.D , kui aktsiaseltsi juhi teadmata, ka eluliselt usutav. On mõistetamatu, miks peaks asutuse palgatööline, ilma asutuse juhi teadmata, võtma teadlikult endale riski kaevandada ilma loata ja saada suure tõenäosusega selle eest hilisemalt ka karistada. Asjaolu, et toimub ülekaevandamine ja sellega paneb ta toime seaduserikkumise, mille eest on ettenähtud karistused, oli R.A-le aga teada. Samas ei saa aga jätta tähelepanuta asjaolu, et R.A oli U.D-st kui asutuse juhist tööalaselt sõltuv ning asutuse juhi korralduste eiramine võis talle kui töötajale põhjustada olulisi tööalaseid ebameeldivusi. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistusepäraselt seletav, miks pidanuks R.A tegelema ülekaevandamisega U.D-le sellest teatamata omal riisikol. Ringkonnakohtu arvates puudub R.A ka igasugune arvestatav motiiv U.D rõõnamiseks. Andes U.D süüstavaid ütlusi ei kergendanud R.A kuidagi oma olukorda, sest ta tunnistati süüdi

§ 363lg 1 alusel ning teda karistati.

9 Kaitsja esitatud väide nagu oleks R.A-le mõistetud karistus väiksem vaid seetõttu, et ta andis U.D süüstavaid ütlusi on tema subjektiivne arvamus ja ei põhine kohtuotsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohtu istungil avaldas U.D , et R.A andis teda süüstavaid ütlusi kättemaksuks. Taolise kättemaksu tingis see, et ta vallandas R.A töölt kuna viimane müüs karjäärist kruusa aktsiaseltsist mööda minnes. Mingeid tõendeid, mis kinnitaksid U.D sellekohaseid väiteid, kohtueelsel uurimisel ega ka kohtuistungitel U.D esitanud ei ole ning seega on ringkonnakohtu arvates nimetatud väidete näol tegemist otsitud põhjusega, mis pealegi on paljasõnaline. Samas ei vasta tõele ka U.D väide nagu oleks R.A AS-st Revo Auto vallandatud. Töölepingu lõpetamise kokkuleppest nähtub, et R.A ja AS Revo Auto vahel on tööleping lõpetatud 19. septembril 2008 R.A soovil (II kd tl 142). Aarne Sarjas Mati Kartau 10 Tiit Lõhmus