KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.oktoober 2012 Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-11-6777 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 13.09.2012 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu O.J-i (O.J) määruskaebus Jätta Viru Maakohtu 13.09.2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu O.J-i määruskaebus rahuldamata. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 07.06.2011 otsusega mõisteti O.J kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Sama kohtuotsusega mõisteti O.J-ilt kannatanu Talu Köögivili OÜ kasuks välja 511,30 eurot. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pani kohus O.J-ile kohustuse alates 26.09.2011 igakuiselt hüvitada 100 euro kaupa kuriteoga tekitatud kahju Talu Köögivili OÜ arvelduskontole (viimane makse hiljemalt 26.01.2012 summas 111,30 eurot). Kohtuotsus jõustus 14.06.2011 (tl 5-7). Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 09.02.2012 erakorralise ettekande, milles taotles kahju hüvitamise kohustuse kergendamist (tl 2-3). Viru Maakohtu 13.02.2012 määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja kohustati O.J hüvitama kahju igakuisete maksetena vähemalt 50 eurot kuni kahju hüvitamiseni, esimene makse tasuda 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest (tl 16). 31.07.2012 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond uue erakorralise ettekande, milles taotles O.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei ilmu O.J registreerimisele ning ei heasta kuriteoga tekitatud kahju. Esimese makse pidi süüdimõistetu tasuma 16.03.
- Ettekande esitamise ajaks oli hüvitatud vaid 75 eurot 250st eurost. O.J rikub süstemaatiliselt ja mõjuva põhjuseta registreerimisnõuet. -1- O.J-i töövõimetus tuvastati juba enne katseaja algust. Kriminaalhooldaja taotles kohtult karistuse tätimisele pööramist (tl 25-27). 28.08.2012 toimunud kohtuistungile O.J ei ilmunud (tl 48). Kohtukutse jäi tema poolt kätte saamata (tl 47). O.J kuulutati tagaotsitavaks ning kohaldati tabamisel tema suhtes tõkendina vahistamist (tl 49). 07.09.2012 teatas politsei, et O.J viibib Jõhvi arestimajas, kus kannab karistust toimepandud väärteo eest. Viru Maakohtu 13.09.2012 määrusega pöörati O.J-ile Tartu Maakohtu 07.06.2011 otsusega mõistetud karistus 7 kuud vangistust täitmisele (tl 59). Karistuse kandmise aja alguseks arvati 16.09.
- Esimese astme kohtu määruse sisu Kohtumääruse põhjenduste kohaselt O.J ei ole järginud kontrollnõudeid, on jätnud korduvalt õigeaegselt ilmumata registreerimisele ning ei ole täitnud kahju heastamise graafikut. Maakohus märkis ka, et 28.08.2012 istungile O.J ei ilmunud ning ei viibinud kohtuotsusega määratud elukohas, mistõttu ei olnud võimalik talle kohtukutset kätte anda. O.J viibib arestimajas seoses väärteomenetluses süüdimõistmisega. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb tema suhtes rakendada tõkendina vahi alla võtmist. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu O.J-i määruskaebuse põhjenduste kohaselt on tema rikkumised väheolulist laadi ning keegi pole hoiatanud teda, et registreerimisele hilinemise tõttu võidakse pöörata karistus täitmisele. Maakohus ei võtnud arvesse seda, et 1 aasta ja 3 kuu vältel käis ta korralikult registreerimisel ning kohtu määratud 511 eurost on O.J hüvitanud 320 eurot, mida kinnitavad ka kriminaalhooldusametniku käsutuses olevad kviitungid. Samuti märgib O.J , et tema ülalpidamisel on elukaaslane ning 1 aasta ja 2 kuu vanune laps. Abi vajavad ka kaebaja ema ja temaga koos elavad töövõimetud vanaema ja noorem vend. O.J väidab, et temal on olemas töökoht OÜ-s Omega, kus ta pidi
- septembril alustama praktikat ja samal ajal tegema tööd isoleerijana. Peale selle, märgib O.J, et seoses peaaju traumaga esineb tal mälulünki, ta on arvel psühhiaatri juures ja on viibinud ka statsionaarsel ravil. Määruskaebuses on O.J esitanud mitu alternatiivset taotlust. Kaebuse kolmandal lehel palub ta asendada seitse kuud vangistust nelja või kolme kuu pikkuse vangistusega. Samas kohas märgib O.J, et olenemata karistuse määrast soovib ta kanda seda mitte vanglas, vaid psühhiaatriahaiglas Ida-Virumaal, kus ta võiks saada ravi ja psühholoogi abi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja O.J-i määruskaebus rahuldamata.
- KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
- Kriminaalhooldaja on taotlenud O.J-i suhtes karistuse täitmisele pööramist põhjusel, et ta ei ilmu registreerimisele ega heasta kuriteoga tekitatud kahju. Toimepandud rikkumisi ja kontrollnõuete mittejärgimist on kinnitanud maakohtu istungil ka O.J -2- ise. Samuti kinnitavad registreerimiskohustuse rikkumist O.J-i omakäelised seletused kriminaalhooldusametnikule (tl 36, 38, 39, 40, 41, 42). Seega, ei vasta tõele O.J-i väide, et 1 aasta ja 3 kuu vältel käis ta korralikult registreerimisel. Ringkonnakohus märgib, et rikkumised olid süstemaatilist laadi ning esimene neist leidis aset vaid kaks kuud pärast maakohtu otsuse tegemist – 04.08.
- Sellele järgnesid rikkumised 16.01.2012, 03.02.2012, 04.05.2012, 28.05.2012 ja 18.07.2012 (tl 25). Süüdimõistetu seletustest ei tulene, et registreerimisele ilmumata jätmise põhjuseks oli mõjuv takistus. Seega maakohus on õigesti ja põhjendatult lugenud O.J-i eelnimetatud rikkumised tuvastatuks. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga ning leiab, et kuna O.J ei järgi kontrollnõudeid ning ei täida talle pandud kohustusi, tuleb mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohustuse mittetäitmise tõttu on kriminaalhooldusametnik juba varasemalt esitanud kohtule erakorralise ettekande ning selle alusel kergendas kohus O.J-ile pandud kohustust.
- Paljasõnaline on O.J-i väide, et teda pole hoiatatud kohustuste rikkumise tagajärgedest. Kohtule oli esitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustav leht, mis on allkirjastatud O.J-i poolt 11.07.2011 (tl 33). Samuti kinnitab süüdimõistetu oma seletustes, et lubab täita edaspidises oma kohustusi (tl 41). Ringkonnakohus järeldab nimetatud asjaolude pinnalt, et O.J oli teadlik temale pandud kohustustest ja nende rikkumise tagajärgedest.
- Ringkonnakohus võtab arvesse ja tunnustab süüdimõistetu jõupingutusi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisel. Samas, eeldab Tartu Maakohtu otsuse täitmine täies ulatuses ja kohtu määratud tingimustel kahju hüvitamist. Süüdimõistetu ei suutnud pidada määratud korrast kinni isegi pärast Viru Maakohtu 13.02.2012 määrusega tingimuste kergendamist. Teise erakorralise ettekande esitamise ajaks hüvitamata jäänud 311,30 eurost oli O.J 30.07.2012 seisuga hüvitatud vaid 75 eurot, kuigi pidi olema hüvitatud 250 eurot. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu seletused töökoha olemasolu kohta on paljasõnalised. Töölepingut ei ole kriminaalhooldusametnikule, maakohtule ega ringkonnakohtule esitatud.
- Ringkonnakohus võtab arvesse O.J-i seletused ülalpidamist vajava elukaaslase, lapse ja sugulaste kohta. Samas ei välista need asjaolud ringkonnakohtu arvates vangistuse täitmisele pööramist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.11.2010 otsusest nr 3-1-1-70-10 tulenevalt ei välista alaealiste laste kasvatamine mõistetud vangistuse reaalselt täitmisele pööramist (p 28). Tõendeid muude sugulaste töövõimetusest kohtule esitatud ei ole. Samuti ei nähtu määruskaebusest põhjendusi, millisel viisil saaks O.J vabadusse jäädes neid toetada ja milliseid tagajärgi toob kaasa tema karistuse kandmisele saatmine. Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui sellised põhjendused oleksid kohtule esitatud, kaalub ringkonnakohtu arvates antud juhul avalik huvi O.J-i erahuvid üles. Kui nimetatud isikutel tõepoolest esineb vajadus O.J-i toetuse järele, ei ole see vajadus vältimatu ja asendamatu. Vajalikku sotsiaalabi ja toetust võivad nimetatud isikud saada vastavatest sotsiaalhoolekandeasutustest ning ringkonnakohtu arvates abivajava sugulase olemasolu ei saa iseenesest olla takistuseks vangistuse täitmisele pööramisel.
- Määruskaebuses viitab süüdimõistetu oma töövõimetusele ja terviseseisundile. Toimiku materjalide põhjal on näha, et rahvapension töövõimetuse alusel oli O.J-ile määratud 14.02.2011 (tl 35). Seega O.J-i tervisehäired on tekkinud juba enne maakohtu otsuse tegemist. Tartu Maakohus oli 07.06.2011 otsuse tegemise ajal O.J-i töövõimetusest teadlik. Otsuse sissejuhatavas osas, süüdistatava isikuandmete juures on O.J-i töövõimetuse aste ära märgitud. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et maakohus tegi otsuse süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe -3- põhjal. Ringkonnakohtu arvates eeldab see seda, et nõustudes kokkuleppe tingimustega ning jäädes kohtumenetluse käigus selle kokkuleppe juurde võttis O.J endale kohustused, mille täitmata jätmise tagajärgedest oli ta teadlik. Määruskaebuses ega maakohtus ettekande arutamisel ei toonud O.J välja, et tema terviseseisund oleks kokkuleppe sõlmimise ja kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Kui selliseid asjaolusid ei esine, siis ringkonnakohtu arvates ei ole alust lugeda juba enne karistust mõistva kohtuotsuse tegemist esinevaid tervisehäireid mõjuvaks põhjuseks, mis vabandavad kohustuste täitmata jätmist. Ringkonnakohtu arvates kõik erakorralises ettekandes kirjeldatud rikkumised on O.J-ile etteheidetavad.
- Puutuvalt süüdimõistetu taotlusse asendada mõistetud 7 kuuline vangistus lühema vangistusega leiab ringkonnakohus, et selle taotluse rahuldamiseks ei ole seaduslikku alust. Karistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööramisel ei ole tegemist uue karistuse mõistmisega, mistõttu ei täitmiskohtunik ega ringkonnakohus saa pöörata täitmisele muud karistust, kui see on juba varasema kohtulahendiga mõistetud ja mille kandmisest on süüdimõistetu tingimuslikult vabastatud. Samuti ei saa pöörata täitmisele osa mõistetud ja ärakandmata karistusest. Kui karistus pööratakse täitmisele, siis kogu mõistetud ja ärakandmata karistuse ulatuses. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Aarne Sarjas