1-11-966/24

1-11-966 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-966 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maili Lokk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu I.B (I.B) kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu I.B kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 76 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 12 eurot 80 senti, vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt I.B-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista I.B-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 76 eurot 80 senti riigituludesse.
7. I.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „I.B 1-11-966 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 13.06.2012 määrusega jäeti I.B temale Viru Maakohtu 14.04.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. I.B tunnistati Viru Maakohtu 14.04.2011 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 2, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.05.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 20.09.2010 ja lõpp on 20.03.
9. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 21.05.
10. Tartu Vangla esitas 18.05.2012 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse, leidis, et I.B tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. I.B on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud I.B kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalne vangistus ning katseajal uue kuriteo toimepanemine, distsipliinirikkumised vanglas, millede eest on veel mitu kehtivat karistust. Peale selle puuduvad tal sotsiaalse toimetuleku oskused ja kindel töökoht. Terviseprobleemid seavad piirangud töötamisele ja tal on tõsised probleemid alkoholist ja narkootikumidest sõltumisega ja puudub toetav võrgustik. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole välistavat või oluliselt vähendavat positiivset lahendust. Vaatamata I.B-le antud võimalustele, so varasemalt kohaldatud vabastamisele, on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. tingimisi Nendel asjaoludel jääb väheks I.B lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kaitsja palub maakohtu määruse tühistamist ning I.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile, määrates I.B-le lisakohustused. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole I.B vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist piisavalt motiveerinud. I.B põhjendas kohtuistungil väga põhjalikult, milliseid järeldusi ta on enda jaoks karistuse kandmise ajal nendest asjaoludest teinud, mis on tinginud tema karistuse kandmise. -2- Lisaks avaldas I.B , et tal on püstitatud eesmärgid, mida ta peale vangistusest vabanemist soovib saavutada. I.B soovib ajada korda dokumendid töövõimetuspensioni saamiseks, tema töövõimetus on 90%. I.B on võimeline oma haigusest tulenevalt tegema kergemaid töid ning ka töövõimetuspension peaks olema sellises suuruses, mis võimaldaks äraelamist, kuna tal on isiklik korter Tapa linnas. I.B soovib peale karistuse kandmiselt vabanemist elada õiguskuulekalt, et vältida seadusega vastuollu sattumist. I.B on endale seadnud eesmärgiks loobuda narkootikumide tarvitamisest. I.B tunnistab narkootikumidega seotud probleeme ning kinnitas, et ta on tegelenud aktiivselt probleemile lahenduste leidmisega, sh läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“ ning on motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema ka tulevikus. Tartu Vangla poolsest iseloomustusest nähtub, et I.B on motiveeritud oma elukorraldust oluliselt muutma. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et I.B on viibinud alates 2011 oktoobrist sektsioonis, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tahe tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ja sõltuvusprobleemiga. Käesoleval juhul on väga positiivne, et I.B on ise olnud motiveeritud osalema sotsiaalprogrammides, mis aitaksid kaasa ja soodustaksid seatud eesmärkidele kindlaksjäämist. Tartu Vangla toetab I.B vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. I.B on nõus võtma endale katseajal kohustuseks keelu tarvitada alkoholi- ja narkootikume ning pöörduma psühhiaatrite poole. I.B kinnitas, et ta ei hakka suhtlema isikutega, kes avaldavad talle negatiivset mõju ning on nõus võtma endale käitumiskontrolli ajaks kohustuse mitte suhelda kohtu poolt määratud isikutega. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et I.B käitumine on karistuse kandmise ajal muutunud paremuse poole ning leitakse, et kuna I.B vabanemise tähtaeg seoses karistuse ärakandmisega on 20.03.2013, siis käesolev menetlus on kinnipeetava viimaseks võimaluseks vabaneda vangistusest enne tähtaega kriminaalhoolduse alla, mis annaks omakorda võimaluse pikema perioodi vältel jälgida kinnipeetava võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel aidata tegeleda tema riskivaldkondadega. Kui I.B kannab vangistuse lõpuni ära, puudub tema üle igasugune kontroll ja võimalus abistada teda riskivaldkondades. Vabanedes on I.B olemas kindel elukoht oma emale kuulunud korteris Tapa linnas, mis kuulub I.B-le. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et I.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et I.B on olemas vabanedes elukoht, sissetuleku saamise võimalus ning soov asuda õiguskuulekale teele. Ringkonnakohus hindab I.B poolt sõltuvusprogrammide läbimist ning sõltuvusprobleemidega tegelemist. Ringkonnakohus loodab, et I.B suudab edaspidigi säilitada motivatsiooni oma käitumise parandamiseks ning sõltuvusainetest hoidumiseks. Ringkonnakohus märgib, et -3- karistuse edasise kandmise aja jooksul saab I.B veelgi kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et I.B on korduvalt karistatud süütegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda viis korda kriminaalkorras karistatud, kusjuures I.B on kuritegusid toime pannud ka katseajal. Katseajal pani ta toime I astme kuriteo, s.o röövimise. Väärteokorras on teda karistatud 14-l korral. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et esineb oht, et I.B hakkab vabaduses uuesti tarvitama narkootikume. Iseloomustuse kohaselt on I.B tarvitanud narkootikume üle 20 aasta ning on korduvalt karistatud narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et I.B puhul on jätkuvalt tegemist uimastisõltlasega, kelle puhul riskitõenäosus vabanedes uuesti narkootikume tarvitama hakata on väga kõrge. See suurendab kuritegeliku käitumise tõenäosust. Eelnevast lähtuvalt ei teki ringkonnakohtul veendumust, et I.B suudab õigusrikkumistest hoiduda. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. I.B on vanglas distsiplinaarkorras karistatud kuus korda, kusjuures kaks viimast distsiplinaarkaristust määrati hiljuti ehk märtsis
11. Distsiplinaarkaristused on määratud erinevate rikkumiste eest – kambris keelatud esemete hoidmine, vanglateenistuja seaduslikele korraldustele mitteallumine, vangla vara rikkumine. See näitab, et isegi range järelevalve tingimustes ei ole I.B õiguskuulekalt käitunud. Ringkonnakohtul ei teki veendumust, et I.B suudab katseaega edukalt läbida. I.B on olnud eelnevalt käitumiskontrollile allutatud, kuid ta on rikkunud käitumiskontrolliga kaasnevaid lisakohustusi ning pani katseajal toime uue kuriteo. Ringkonnakohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. I.B suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on ka katseajal toime pannud kuriteo, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et I.B tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruskaebuse rahuldamata. kohtumääruse muutmata ja I.B peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 76 eurot 80 senti määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Maili Lokk -4- Tiit Lõhmus -5-