lg-te 2, 3 alusel võimaldada Z.F tasuda rahatrahv ositi kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. 1 Rahatrahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud pangakontodele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Tuvastatud menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 01.12.2015 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,15,010083 karistati Z.F 01.12.2015 kella 11:49 ajal Tartus Sepa 32 juures toime pandud Liiklusseaduse § 203 / Liiklusseaduse § 205 - järgsete rikkumiste eest 40 trahviühiku suuruse, s.o.160 eurose rahatrahviga ( tl. 13-14) Otsuses Z.F poolt toime pandud väärteod: mootorsõiduki, millel olid sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid ( XXXX)), juhtimine ja mootorsõiduki juhtimine, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Z.F esitas Tartu Maakohtule 15.12.2015 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 01.12.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,15,010083 , kahetses tegu, taotles karistuse vähendamist; pidas karistust kõrgeks, arvestades tema füsioloogilist olukorda(rasedust ), samuti ka seda , et tal varasemaid liiklusalaseid rikkumisi ei ole olnud. Z.F taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskond esitas kohtule kirjaliku seisukoha (tl.12), milles peab vaidlustatud otsust põhjendatuks. Märgitakse, et ei ole tuvastatud Z.F teos süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Z.F pidanuks veenduma , et sõiduk , millega ta teeliikluses sõidab, on liiklusnõuetele vastav. Süü vormina on väärtegudes ka ettevaatamatus ning
3 seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Kohtuvälise menetleja esindaja komissar Vallo Tõnuvere nõustus Z.F-ile karistusena määratud rahatrahvi vähendamisega ning asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 01.12.2015 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,15,010083 on dokumentaalselt tuvastatud, et Z.F juhtis Tartus Sepa tn. 23 juures 1.12.2015 kella 11:49 ajal mootorsõidukit BMW 635 , tehasetähis XXXX, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud ning millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluv numbrimärk XXXX. Sõiduk oli arvelt maha võetud ning sõiduk ei olnud Eestis liiklusregistris registreeritud. On tuvastatud Liiklusseaduse § 76 lg. 1, Liiklusseaduse § 203 ja Liiklusseaduse § 205-järgsete rikkumiste toimepanek. Liiklusseaduse § 76 lg. 1 kohustab sõidukijuhti veenduma, et tema poolt teeliikluses juhitav sõiduk oleks kehtestatuid korras registreeritud.
1 kohaselt vastutab isik ettevaatamatusega toime pandud süüteo eest, kui ta tegu toime pannes ei tea süüteokoosseisu asjaolusid. 2 Z.F on tunnistanud , et ei teadnud ,et tema poolt juhitav sõiduk oli arvelt maha võetud, kuid Liiklusseaduse § 76 lg. 1 kohaselt pidanuks mootorsõiduki juhina neid asjaolusid teadma. Z.F vastutus tuleneb
1 ning on tuvastatud Liiklusseaduse § 76 lg. 1, Liiklusseaduse § 203 ja Liiklusseaduse § 205 rikkumised Z.F poolt. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et Z.F tuleb eelnimetatud väärtegude eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas Liiklusseaduse § 203 näeb ette selle teo eest rahatrahvi kuni 100 trahviühikut; trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot- seega kuni 400 eurose rahatrahvi. Liiklusseadus § 205 näeb selle teo eest ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o. kuni 800 eurosse rahatrahvi.
Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Z.F tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus Z.F kahetsust, mis nähtub kohtule esitatud kaebuses (
Kohtul puudub alus kahelda selle puhtsüdamlikkuses. Karistuse kohaldamisel ei saa aga arvestamata jätta suu suurust ja keskmist sanktsioonimäära, samuti seda, kas isikut on ka varem selliste tegude eest karistatud. Kohtuvälise menetleja käsitletavas kaevatavas otsuses ei ole kohtu hinnangul arvestatud süü suurust: käesoleval juhul pani süüdlane Z.F teod toime ettevaatamatusest, mistõttu ka süü on väiksem ja määratud karistus võinuks olla väiksem. Kui Z.F oleks teadnud süüteo asjaolusid , ei oleks ta süütegu toime pannud. Z.F kirjaliku selgituse kohaselt( tl. 18) oli ta ARK Tartu büroo juures, soovides autot kontrollida; sealt politsei ta tabas. ARK-s oleks avastatud et Z.F poolt juhitud sõiduk ei ole arvel ning ka numbrimärk ei ole kehtiv. Seega Z.F poolne rikkumine ei oleks olnud vältav rikkumine. Ka see asjaolu omab karistuse mõistmisel tähtsust, isiku süü on väiksem. Karistuse mõistmisel Z.F-ile on põhjendatud kohaldada
1, sest Z.F poolt Liiklusseaduse § 203 ja Liiklusseaduse § 205 rikkumised on toime pandud üheaegselt. Selliselt on ka Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur ka teinud , määrates karistuse Z.F-ile Liiklusseaduse § 205 kui suuremat sanktsiooni ettenägeva sätte järgi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on Z.F-ile määratud rahatrahv suur, arvestades Z.F-ile karistuse mõistmisel tema ettevaatamatusega toime pandud süütegudes süü suurust , kergendava asjaoluna väljendatud kahesust ja ka Z.F isikut. Z.F karistamisel on põhjendatud arvestada ka sellega , et tegemist ei ole isikuga, kel ei ole eelnevalt liiklusalaseid rikkumisi. Seda kinnitab Karistusregistri väljavõte. Seega on eeldatav, et need Z.F liiklusalased rikkumised olid temale juhuslikud ning tal edaspidi liiklusalaseid rikkumisi ette ei tule. Seega üks karistuse üks eesmärk -mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest- Z.F puhul ei ole aktuaalne. Samuti on põhjendatud karistuse kohaldamisel arvestada isiku materiaalse seisundiga. Z.F on kohtule avaldanud, et tal puudub sissetulek, peres on 2- aastane laps ning kaebuse esitamise ajal oli ta 8. kuud rase. 3 Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatud karistuseks Z.F-ile Liiklusseaduse § 203 ja Liiklusseaduse § 205 rikkumiste eest, kohaldades
1, rahatrahvi 23 trahviühikut, s.o 92 eurot.
lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et menetlusalusel isikul on pere ning lapsed. Ajatada Z.F-ile rahatrahvi tasumine kolmele kuule käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tasuda kaevatavas otsuses osundatud kontodele. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.