KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.01.2016.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-15-10297 Kohtunik Anne Rebane Sekretär Merike Kunnu

§ 259

lg 1 järgi Vaidlustatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747; Pärnu mnt 139, Põhja prefektuuri liiklusjärelvalve liiklusmenetlustalituse 10.11.2015 otsus väärteoasjas nr: 2315,15,010066 Kaebuse esitaja K.S , isikukood: XXX, kodakondsus: määratlemata, pensionär, elukoht: XXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 ja § 134 lg 3 kohus otsustas: prefektuuri esindaja Hannes Jätta K.S-i kaebus rahuldamata ja väärteoasjas 10.11.2015 tehtud otsus muutmata. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsuse võib vaidlustada kassatsiooni korras V™S

1. peatüki
2. jao kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, v. a. V™S § 156 lõikes 1 1 ettenähtud juhul. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
3. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud 1.1.Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelvalve liiklusmenetlustalituse 10.11.2015.a. otsusega väärteoasjas nr 2315,15,010066 karistati K.S selle eest, et ta 15.10.2015.a. kell 14:47 Tallinnas Mustakivi teel ületas jalakäijana sõiduteed selleks mitte ette nähtud kohas, kus on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, s.o. rikkus

§ 26p 1 sätestatud keeldu. Karistuseks määrati Liiklusseaduse § 259 lg 1 alusel rahatrahv kolm

§ 24

lg 2) – kohas, kus ülekäiguraja, - koha või ristmikuni oli rohkem kui 100 meetrit. Ta teab, et kohast, kus ta teed ületas, on lähima ülekäigurajani rohkem kui 100 meetrit (kontrollis seda tuttavalt laenatud laserseadmega). Kaebaja sõnul asus kohas, kus ta teed ületas, metallpiire, kuid ta ei roninud sellest üle, vaid see piire oli sellest kohast katkenud/katkestatud. Kaebaja hinnangul on

§§ 24ja 26 omavahel vastuolus, kuivõrd § 24 juures puudub viide § 26-le.

Lisaks märkis kaebaja, et kuigi ta soovis olla kohtuvälise menetleja otsuse tegemise juures, seda talle ei võimaldatud; lisaks on tema sissetulek sedavõrd väike (306 eurot; samas, kui elatusmiinimum on 390 eurot), et tal ei ole võimalik trahvi maksta. 1.3.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Seda esiteks põhjusel, et kohas, kus kaebaja teed ületas, asub jalakäijaliikluse takistamiseks mõeldud piire, s.o. piire, mis on mõeldud selleks, et jalakäija selles kohas teed ei ületaks; teiseks põhjusel, et kaebaja väide, nagu ei oleks tal piisavalt vahendeid trahvi tasumiseks, on asjakohatu – kui isik trahvi ei tasu, läheb see sundtäitmisele; kui vara ei ole, kohaldatakse aresti. Rahatrahvi asendamine arestiga on seaduslik. 1.
2. Muud tõendid 1.4.
3. Sotsiaalkindlustusamet väljastas tõendi (tl 22), mille kohaselt on K.S-i igakuise pensioni suurus 306,85 eurot. 1.4.
4. Kohtuväline menetleja esitas fotod, mis asuvad toimikus (tl 14-21). Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, ning uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid tõendeid kogumis, asub seisukohale, et K.S-i poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel põhjustel: 2.
5. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et väärteoprotokollis ning kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud ajal ja kohas ületas K.S (

§ 2

p 13 tähenduses) (

§ 2p 78 tähenduses).

2.2. Kohtule esitatud fotode, samuti Kaebaja poolt kohtus antud kinnituse (tl. 23) põhjal, et ta just selles kohas sõiduteed ületas, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele: 1) fotodelt nähtav kahe sõidusuuna vahel asuv lumega kaetud ala kujutab endast eraldusriba ning sellest tulenevalt kujutab kõnealune tee (Mustakivi tee) endast eraldusribaga teed; 2)

§ 26

p 1 kohaselt ei tohi jalakäija ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool käigusilda, -tunnelit, ülekäigurada või ülekäigukohta), 3) sellest asjaolust (eraldusriba olemasolust) tulenevalt ei tohtinud jalakäija K.S ületada niisugust (asulas asuvat eraldusribaga teed) kusagil mujal kui käigusillal, -tunnelis, ülekäigurajal või ülekäigukohas); 4) seega vastab K.S-i tegu

§ 26

p 1 rikkumisele; 5) kuivõrd väärteoprotokollis on K.S-ile süüks arvatud küll samast sättest lähtuv, kuid teisiti sõnastatud rikkumine „ületas sõiduteed kohas, kus on jalakäijaliikluse tõkestamiseks pandud piire“, analüüsib kohus K.S-i käitumist/teo objektiivset külge ka alternatiivselt; 6) vastab tõele Kaebaja poolt avaldatu, et kohas, kus ta teed ületas, on jalakäijate takistamiseks mõeldud piire katkestatud – seda selleks, et võimaldada sõiduautodel ristuvalt tänavalt Mustakivi teele vasakpööret teha või Mustakivi teel sõitvatel sõidukitel tagasipööret teha; 6) fotodest nähtub piisavalt informatsiooni, asumaks seisukohale, et jalakäijaliiklust takistav piire lõpeb eraldusriba otsale sedavõrd lähedal, et jalakäijal puuduks võimalus ületada Mustakivi teed teisiti, kui sõidukitele mõeldud tagasipöördekohale astudes – seega ei saa rajatist pidada ohutussaareks

§ 25

lg 2,4,5 tähenduses; 7) küsimusele, kas K.S oli õigus kõnealuses kohas teed ületada lähtuvalt jalakäija õigusest , vastab kohus eitavalt, sest kuigi kõnealune koht vastab ristmiku tunnustele, välistab jalakäija õiguse selles kohas teed ületada

§ 26sätestatud keeld.

Kuigi Kaebaja hinnangul on

§ 24

antud õigus ja § 26 sätestatud keeld omavahel vastuolus, tõlgendab kohus

§ 26

sisu kui erinormi, mis seab piirangud

§-s 24 loetletud (ja §-s 25 täpsustatud) üldistele õigustele (keelab nende õiguste teostamise kategoorilises vormis). Seega rikkus K.S kõnealuses kohas teed ületades

§ 26

p 1 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 259alusel karistatava väärteo, s.o.

liiklusnõuete jalakäija poolt. Kohtu hinnangul oli K.S-i tegu toime pandud vähemalt ettevaatamatusest, s.t. ei saa välistada, et ta ei olnud teadlik

§ 26p 1 sisust ehk sellest, et nimetatud kohas ei tohi teed ületada. Kar

S § 17 lg 1 ja lg 3, § 18 lg 3 ja § 15 lg 3 alusel on karistatav ka ettevaatamatusest (antud juhul hooletusest; ei saa välistada, et tulenevalt seaduse mittetundmisest) toime pandud väärtegu. Subjektiivne teokoosseis on täidetud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.

1. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja K.S-ile karistust määrates arvestanud menetlusaluse isiku süü suurust, üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ning määranud karistuse alla sanktsiooni keskmise määra (milleks on viis trahviühikut), võttes seejuures arvesse tõsiasja, et K.S ei ole karistusregistri andmetel varem väärteo toimepanemise eest karistatud (mis küll ei ole iseseisev karistust kergendav asjaolu, ent väärib siiski arvestamist). Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja, määrates K.S-ile karistuseks rahatrahvi kolme päevamäära ehk 12 euro ulatuses, teinud süü suurust arvestades igati põhjendatud otsuse. 2.
2. Kohtu hinnangul ei ole Kaebuse esitaja poole esitatud mõttekäik, nagu ei tohikski temale trahvi määrata, kuivõrd tema igakuine sissetulek on väiksem kui riiklikult kehtestatud elatusmiinimum, asjakohane. Riigikohtu lahendis 3-1-157-03 (pp. 10,11) on analüüsitud näiteks iseseisva sissetulekuta alaealisele rahatrahvi mõistmise seaduslikkust ja asutud muuhulgas seisukohale, et (alaealisel) iseseisva sissetuleku puudumine ei välista rahatrahvi kohaldamist, kuivõrd vastasel juhul tuleks niisugusele isikule alati karistusena kohaldada raskemat karistust – aresti. Kui trahvi tasumine aga osutub võimatuks, asendatakse rahatrahv V™S § 211 alusel aresti või üldkasuliku tööga. Eelöeldut arvesse võttes leiab kohus, et K.S-i poolt 15.10.2015.a. kell 14:47 Tallinnas Mustakivi teel jalakäijana sõidutee ületamine selleks mitte ette nähtud kohas, kus on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, s.o.

§ 26

p 1 sätestatud keelu rikkumine on tõendamist leidnud ja kohtuvälise menetleja poolt K.S-ile määratud karistus vastab süü suurusele ning tegu ja isikut iseloomustavatele asjaoludele. Anne Rebane Kohtunik