KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruaril 2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-362 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Ko

§ 217lg 1 järgi V™S § 29 lg 1 p 1 alusel.

Mõista N.A süüdi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning karistada rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 (kuussada) eurot. 1 Määratud rahatrahv 600 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades, igas kuus mitte vähem kui 100 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220155275385. Lisakaristusena kohaldada N.

§ 224lg 3 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3(kolmeks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb juhiluba kohtuotsuse jõustumisel 5(viie) tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo, liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Eneli Kauber koostas 02.12.2015.a väärteoprotokolli selle kohta, et 02.12.2015.a. kella 11:10 ajal Harjumaal, Nissi vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 19-l km liikudes Haapsalu suunas juhtis N.A mootorsõidukit Mercedes-Benz Atego 1218, registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,37 mg/l +/-0,05mg/l. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 kontrollperioodi 04.11.2015 kell 00:00 kuni 02.12.2015 kell 11:10 erinevate perioodide kohta, kui salvestuslehti ei kasutata sõidumeerikus, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Kirjeldatud tegevusega rikkus N.A liiklusseadust § 69 lg 3, § 131 lg 1; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 217 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.12.2015.a otsuse alusel väärteoasjas 2302,15,018534 määrati N.A-le KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldati N.A suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. 2 Kaebuse sisu Menetlusalune isik palub kohtul uuesti läbi vaadata otsuse see osa, mis puudutab sõidumeeriku kasutamist. Inspektor kontrollis 28 päeva salvestuslehed ja pani oma pitsati ja allkirja sellele, aga protokollis väidab, et need on esitamata. Süüks pandi, et on märkimata salvestuslehele aasta number, väitega, et need võivad olla varasemate aastate salvestuslehed. Kahetseb alkoholijoobes sõitmist puhtsüdamlikult, aga juhtimisõigust vajab edaspidi töö tegemiseks ja trahvi maksmiseks. Trahvi maksmiseks soovib maksegraafikut (9 kuu peale). Kohtuistungil osaleda ei soovi. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alused kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrus (EL) nr 165/2014 art 36 lg 1 punkt iii) sätestatu kohaselt, kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolli ametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 p 6 sätestab kohustused analoogsõidumeerikuga varustatud sõiduki juhile salvestuslehele kantavate andmete kohta. Sealhulgas kohustuse kanda salvestuslehele selle kasutamise alguse ja lõpu kuupäev. N.A esitas kontrollijale 17 analoogsõidumeeriku ketast, milledel on puudulikult märgitud kuupäevad. Kuivõrd raskeveokid ja nende väsinud juhid on liikluses kõrgendatud ohu allikad, on liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud õigusaktid, mis reguleerivad, millist autovedudele kulutatud aega käsitatakse tööajana ja millist ei käsitata tööaja, vaid vaheaja, puhkeaja või valmisoleku ajana. Juht on kohustatud neid registreerima ja nendest ka kinni pidama. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas kogutud tõendid on usaldusväärsed ning kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel neile ka tuginenud. Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning menetlusnorme rikutud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteootsuses on põhjendatult kohaldatud LS § 224 lg 3 p-i 2, sest nii lisa kui ka põhikaristuse kohaldamisega on menetlusalusele isikule määratud karistuse tagajärjed proportsionaalsed tema poolt toime pandud väärteoga. Menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei saavuta oma preventiivset eesmärki ilma lisakaristust kohaldamata. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja järginud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ning diskretsiooni põhimõtteid. Määratud karistus on kooskõlas seaduse nõuetega ning väärteo asjaolusid arvestades õige ja õiglane. Silmas tuleb pidada, keelatud seisundis raskeveoki juht on liikluses kõrgendatud ohu allikas, see annab aluse rääkida isiku suhteliselt suurest süüst. Karistas vastab KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat 3 ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtuväline menetleja peab oluliseks juhtida auväärt kohtu tähelepanu asjaolule, et enamohtlike liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutumas N.A-le elustiiliks. Ta teadis, et teda on korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud sh keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, kuid see asjaolu ei sundinud teda tähelepanelikumalt jälgima oma liiklusalast käitumist. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusreegli nõuete jätkuva eiramisega väljendab menetlusalune isik oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. N.A peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama, mis on lubatud ja mis mitte. Rikkudes liiklusreegleid ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab isik ohtu nii enda, kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Öiguskaitseorgani (sh politsei) kohus on hoida elukeskkonda turvalisena. Igapäeva elu mõjutab suuresti teedelt, tänavatelt, maanteedelt tabatud liiklusrikkujate suur arv, kes on otsustanud eirata liiklusreegleid ja kaasliiklejate eluõigust. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga Õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille kasutamisel tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku rikkumise toime pannud juhtide võimalikult pikaks ajaks liiklusest kõrvaldamise. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul saab üksnes LS § 224 lg 3 p 2 sätestatuga tagada PS §-des 16 ja 28 sisalduvate õiguse elule ning tervise kaitsele realiseerumise. Teatavasti on mootorsõiduki juhtimisõiguse saamise ja säilimise eelduseks liiklusseaduse sätete tundmine ning nende järgimine. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest, juhi kohustustest kui ka võimalikest karistustest nende nõuete ja kohustuste rikkumiste eest. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisega seoses juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine on üheselt ja siduvalt ette nähtud LS § 224 lg-tes 1-
2. N.A oli võimalik ette näha, millised tagajärjed tema Õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end nende tagajärgede eest kaitsta. Väärteo toimepanemise eest karistuse määramisel on kohtuväline menetleja juhindunud KarS § 56 lg-s 1 ja KarS § 63 lõikes 1 sätestatust. Arvestades eelpool loodut, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, ning isiku karistusregistri andmeid, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalusele isikule LS § 224 lg 2 järgi määratud rahatrahv 225 trahviühikut s.o 900 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine 6 (kuueks) kuuks vastab isiku süü suurusele ning karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on menetlusalune isik taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses ning sellega on nõustunud ka kohtuväline menetleja. 4 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et N.A kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlust ei ole selles, et N.A juhtis 02.12.2015.a. kella 11:10 ajal Harjumaal, Nissi vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 19-l km liikudes Haapsalu suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz Atego 1218, registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,37 mg/l +/-0,05mg/l. N.A poolt toime pandud väärtegu on mh tõendatud: 14.12.2015.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Eneli Kauber otsustas 02.12.2015.a kõrvaldada N.A (ik XXX) sõiduki Mercedes Benz Atego 1218 registreerimismärgiga XXXjuhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. N.A on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval ning kinnitanud seda enda allkirjaga; 02.12.2015.a. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 02.12.2015.a kell 11:39-11:43 N.A alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr JLT4, seerianumber ARDF – 0061, taatlustunnistus nr TTRC-1500147, mille lõplik lugem oli 0,32 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,37 mg/l; 02.12.2015.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt on menetlusalune isik selgitanud, et osales liikluses mootorsõiduki MB 1218 registreerimismärgiga XXX juhina. Antud sõiduk kuulub XXXOÜ-le. Sõiduki seisukorda kontrollis ennem liikuma hakkamist. Sõitu alustas hommikul Sauelt ja teostas kaubavedu Harjumaal. Enne politsei poolt peatamist osales liikluses ca 1 tund. Kuna tundis end eelmisel õhtul tõbisena, siis tarvitas nn külmarohtu. Saab oma rikkumisest aru ja kahetseb. Töötab XXXOÜ-s autojuhina. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja 5 arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud tahtlikult, tarvitades alkoholi viis kaebaja end teadlikult sellisesse terviseseisundisse, mis on mootorsõidukijuhile keelatud. Sellise seisundi möödumise kindlakstegemine eeldab isiku aktiivset tegevust oma terviseseisundi kontrollimisena alkomeetri abil. Juhul, kui isik endal keelatud seisundi möödumist ei kontrolli ja asub mootorsõidukit juhtima, tegutseb ta vähemalt kaudse tahtlusega. Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima kõrvalekaldumatult liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et N.A poolt toime pandud väärtegu LS § 224 lg 2 järgi on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Menetlusaluse isiku N.A teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Samuti heidetakse N.A-le ette LS § 217 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.o mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumine. Vastavalt V™S §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis oleva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud ka kohtuväline menetleja. Väärteoprotokolli kohaselt ei esitanud N.A kontrollimisel salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 kontrollperioodi 04.11.2015 kell 00:00 kuni 02.12.2015 kell 11:10 erinevate perioodide kohta, kui salvestuslehti ei kasutata sõidumeerikus, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Rikkudes LS § 131 lg 1 nõudeid ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 217 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.12.2015.a otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja leidnud, et liiklusseaduse § 131 lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. Väärteomaterjalist nähtuvalt eiras menetlusalune isik salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Väärteoprotokollist ei nähtu milliseid LS § 131 lg 1 nõudeid ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid menetlusalune isik rikkunud on. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-11 öelnud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud V™S § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. 6 Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Eelpool toodut arvesse võttes tuleb väärteomenetlus N.

§ 217lg 1 järgi V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS 224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,37 +/0,05 mg, laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,32 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on alla sätestatud rikkumise keskmise määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise määra. See aga omakorda tingiks karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendava asjaoluna kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud LS § 224 lg 1 järgi (süüteo toimepanemise kuupäev 24.06.2015.a). Seega on menetlusalune isik samalaadse teo toime pannud vähem kui 6 kuu möödumisel. Seetõttu leiab kohus, et määratud põhikaristust tuleb vähendada ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani, s.o 150 trahviühikuni. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga teistkordse süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgib menetlusalune isik, et juhtimisõigust vajab edaspidi töö tegemiseks. Nimetatud asjaolu oli kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ei tekkinud ootamatult. Kohus leiab, et kaebaja peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo teistkordset toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Samuti koondab 7 mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et N.A on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest kohaldades lisakaristust miinimummääras s.o juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 8