Obsah (7)

§ 66§ 2§ 15§ 56§ 47§ 256§ 57

4-15-9596 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2016. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, kirjalikus menetluses Kohtunik Madis Kägu Väärteoasja number

§ 66

lg 2, 3 alusel määrata rahatrahv 40.- eurot (nelikümmend eurot) tasumisele ositi 4 (nelja) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on L.T kohustatud tasuma 4 (neljal) järjestikusel kuul igakuiselt vähemalt 10.- eurot (kümme eurot) kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi SEB Pank kontole EE891010220034796011 või Swedbank kontole EE932200221023778606 või №rdea Bank kontole EE701700017001577198 või Danske Bank kontole EE

1. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Edastada käesolev otsus L.T-le ja Lõuna Prefektuurile. 1 Edasikaebamise kord Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud L.T karistati Lõuna Prefektuuri 01.11.
3. a otsusega LS § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsuse kohaselt ületas joobeseisundis L.T 01.11.
4. a kella 4.26 ajal Tartu linnas Raatuse tänava ja Narva maantee ristmikul reguleeritaval ülekäigurajal sõiduteed foori keelava punase tule ajal. 10.11.
5. a esitas L.T kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. 13.11.
6. a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis aega kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. 02.12.
7. a määrusega luges kohus puuduste kõrvaldamise tähtaegseks. Kaebuse kohaselt ei märganud L.T, et ületas ülekäigurada punase fooritule ajal, kuna oli Halloweeni tähistamine ja ta kandis Gorilla maski ning kostüümi. Ilmselt jäi ta politseile silma oma maski tõttu, kui ta koos oma 4 sõbraga kõnniteel seisis. Politsei peatus fooris oleva punase tule taga ning L.T hakkas enda teada liikuma koos politseiga, kui fooris süttisid rohelised tuled. Pärast L.T poolt tee ületamist kutsuti ta politseiautosse. Ta ei hakanud ametnikega kohapeal vaidlema, kuna oli veidi joobes ning tunnistas, et ei märganud punast tuld. Ta palus vabandust, sest selline eeskirjade rikkumine oli tal esmakordne. Rikkumist tunnistades ei saa ta siiski nõus olla talle määratud rahatrahvi suurusega, kuna ta on mittetöötav õpilane, pere ainukene toitja on ema ning peres on ka 9aastane väikevend, mistõttu on trahv nende sissetulekute juures liiga kõrge. 26.11.
8. a ja 28.11.
9. a elektronkirjades avaldas L.T oma teo üle kahetsust, paludes trahvisummat majanduslikult raske olukorra tõttu vähendada. Tema ja vend on ema ülalpeetavad, isa ei maksa elatisraha. Ema saab töötasu XXX eurot, kuid sellest lähevad maha maksud, pangalaen ja side- ning elamiskulud kokku XXX eurot. 06.01.
10. a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht koos väärteomaterjalidega. Kohtuväline menetleja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata, kuivõrd ei ole tuvastanud L.T teos süüd ja õigusvastust välistavaid asjaolusid. Jalakäijal on kohustus olla liikluses tähelepanelik ja arvestada liiklusreeglite ning teiste liiklejatega. Seda ei tohiks unustada ka alkoholi tarvitanuna. Jalakäija on liiklusõnnetuse korral nõrgem pool. Fooritule ja ülekäigukoha nõuetest kinnipidamine on eeskätt oluline jalakäijaile endile. Sügis-talvisel perioodil on juhtunud õnnetusi ja liikluses hukkunud palju jalakäijaid. Rahatrahv on määratud ¼ sanktsiooni maksimumist. Samuti on rahatrahv määratud tasuda osade kaupa: viimase osa tasumise tähtpäev on 01.02.
11. a. 2 Kohtu seisukoht V™S § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik taotleb kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 2

lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. LS § 259 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomaveoki juhi või sõitja poolt joobeseisundis liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS § 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis. LS § 25 lg 3 sätestab, et reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest. Kohtu hinnangul on L.T süü 01.11.

1. kell 04.26 Tartu linnas Raatuse tänava ja Narva maantee ristmikul toime pandud LS § 25 lg 3 nõuete rikkumises tõendatud tema poolt 01.11.
2. a kiirmenetluse otsusesse nr 10220142052443 antud ütlustega. L.T andis ütlused omakäeliselt, kirjutades otsusesse (kirjapilt muutmata): „Tegin nõmedat nalja Halloweeni puhul ja ei pannud tähele purjus peaga, et punane tuli fooris põles. Kahetsen oma tegu ja palun andeks politsei töötajalt, et sellist väga rumalat nalja tegin. Palun väga andeks!“ Esitatud kaebuses ei ole L.T samuti talle süüksarvatud väärteo toimepanemist vaidlustanud, vaid on selgitanud, et ta tunnistas kohapeal, et ei märganud punast tuld, mida ta tõesti ei märganud. Ta vaidlustab otsust karistuseks määratud rahatrahvi osas, kuna peab seda enda pere majanduslikku olukorda arvestades liiga kõrgeks. L.T rikkus LS § 25 lg 3 nõudeid, olles ise joobeseisundis. Seda tõendab 01.11.
3. a Narva mnt 4, Tartu juures koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Sellest nähtuvalt kontrollis patrullpolitseinik Ville Ränik 01.11.
4. a kell 04.28 indikaatorvahendiga L.T joobe esinemist ning kontrolli tulemus oli positiivne, s.t, et L.T oli joobes (indikaatorvahendi näit 0,74 mg/l kohta). Seega on L.T käitumine kohtuvälise menetleja poolt LS § 259 lg 2 p 1 järgi õigesti kvalifitseeritud, kuna nimetatud säte näeb ette vastutuse jalakäija poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud joobeseisundis.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

3 L.T tegu vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. L.T poolt fooris põleva punase tule mittemärkamine ei ole süüd välistavaks asjaoluks. Kaebuses ja otsuses sisalduvad selgitused punase fooritule mittemärkamise kohta näitavad, et L.T pani talle etteheidetava teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Oleks L.T hoolimata Halloweeni tõttu ülevas meeleolus olemisest käitunud hoolsamalt ja kohusetundlikumalt, s.t oleks enne ülekäiguraja kaudu sõidutee ületamist tähelepanelikumalt teda ümbritsevaid liiklusolusid, s.h fooritulesid jälginud, oleks ta saanud veenduda, et sõidutee ületamine ei ole keelava fooritule tõttu lubatud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. LS § 256 lg 2 p 1 järgi karistatakse jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomaveoki juhi või sõitja poolt joobeseisundis toime pandud liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS § 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras L.T-le

§ 256lg 2 p 1 järgi karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.

Ühtlasi anti L.T-le võimalus rahatrahvi ositi tasumiseks, määrates viimase osa tasumise tähtpäevaks 01.02.2016. a. L.T on väärteomenetluse korras karistatud isik. Rikkumise toimepanemise ajal oli tal kolm kehtivat väärteokaristust: üks karistus alaealisena alkohoolse joogi tarvitamise ning kaks mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest. Kõik karistuseks määratud rahatrahvid on tasutud. Käesolevalt menetletava rikkumise osas on L.T avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust nii selle toimepanemise järel kui ka esitatud kaebuses. Seega esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohtul puudub alus kahelda L.T poolt avaldatus, et teda ja tema venda kasvatab ema. Ema töötasu on XXX eurot, millest lähevad maha erinevad maksud, laen, side- ja elamiskulud kokku XXX euro ulatuses. Isa elatist ei maksa. Hoolimata sellest, et kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks karistuse mõistmist alla sanktsiooni keskmise määra, määrates rahatrahvi ¼ sanktsiooni maksimumist, on eeltoodud asjaolude valguses põhjendatud karistuse vähendamine ja vähendatud rahatrahvi ositi tasumise võimaldamine. Kohus arvestab siinjuures, et kuigi L.T on varem väärteokorras karistatud isik ning kõik varasemad rikkumised on toime pandud lühikese 4 ajavahemiku jooksul (kaks jaanuaris ja üks märtsis 2015. a), on varasemad karistused täidetud. Samuti arvestab kohus karistust kergendava asjaolu olemasoluga ning sellega, et isegi kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus võib panna L.T perekonna raskesse olukorda, kuna L.T ise on õpilane, keda peab üleval tema ema. Lisaks L.T ülalpidamisele peab ema üksinda kasvatama ka väikest venda. Pärast kõikide maksude, laenu ning side- ja elamiskulude tasumist jääb 3-liikmelise leibkonna muude vajaduste katmiseks vaid 250 eurot. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt, s.o karistusmäära osas tühistada. L.T-le tuleb LS § 259 lg 2 p 1 järgi mõista karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

§ 66sätestatust tulenevalt on põhjendatud võimaldada rahatrahvi ositi tasumist.

L.T kohustub karistuseks mõistetud rahatrahvi 40 eurot tasuma ositi 4 kuu jooksul: alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust peab ta rahatrahvi katteks tasuma vähemalt 10 eurot kuni selle täieliku tasumiseni. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5