4-15-9788/16

4-15-9788 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-9788 (2315,15,009587) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Väärteoasi E.T esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 22.10.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2315,15,009587 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja / menetlusalune (isikukood: XXX, elukoht: XXX isik: E.T Kaebuse esitaja kaitsja: Marko Jaani Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 14.01.2016 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: E.T Kaitsja: Marko Jaani Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON
2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 22.10.2015 otsus E.T-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada E.T liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot. 2 KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahvi summas 120 eurot on võimalik tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades (20 eurot kuus) alates kohtuotsuse jõustumist. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
3. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja poolte seisukohad
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 22.10.2015 otsusega väärteoasjas nr 2315,15,009587 karistati E.T liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 euro suuruses summas. Otsuse kohaselt juhtis E.T kella 20.51 paiku Tallinnas Narva mnt-l AM-kategooria mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus E.T § 90 lg 1 p 1 nõudeid.
5. E.T kaitsja M.Jaani esitas otsuse peale kaebuse, milles leiab, et menetlus tuleks lõpetada ja materjalid üle anda mõjutusvahendi kohaldamiseks alaealiste komisjonile või kohtul kohaldada KarS § 87 alusel mõjutusvahendeid. Tegemist on alaealise esmakordse liiklusalase üleastumisega ning alaealise mõjutamiseks näeb seadus ette leebemad viisid, s.h võimaluse asi lõpetada karistust määramata. Piisavaks meetmeks alaealise mõjutamisel pidas kaitsja kohtuistungil mõjutusvahendina KarS § 87 alusel hoiatuse kohaldamist. Kaitsja hinnangul mõjutab E.T määratud rahatrahv eelkõige üksi last kasvatavat vanemat, kes on hiljuti koondatud, mitte aga E.T ennast. Alternatiivselt taotles kaitsja rahatrahvi vähendamist, sest isik on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Menetlusaluse isiku näol on tegemist alaealisega, kellelt ei saa eeldada täisealisega samavõrd läbimõeldud ja korrektset käitumist. Arvestada tuleb ka seda, et rahatrahvi vähendamine ei riiva antud juhul õiguskorra kaitsmise huvisid. Määratud rahatrahv ei ole proportsionaalne ja mõistlik ning toob tema perekonnale kaasa rasked tagajärjed. Ka kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja selle juurde, et karistuse osas tuleb otsus tühistada.
6. Kohtuvälise menetleja leiab, et kaebus karistuse vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata, küll aga ei vaidle menetleja vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi, näiteks 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest, sest seda on menetlusalusel isikul võimalus tasuda oma taskurahast. Menetleja märgib, et tegemist on noormehega, kes peatselt jõuab täisikka ning kes oli teadlik, et mootorsõiduki juhtimiseks vajab ta juhtimisõigust ja juhiluba. Seda kinnitavad asjaolud, et ta peeti kinni koos teise alaealisega, kel vastava kategooria juhtimisõigus oli olemas, samal ajal (alates 2015 aasta kevadest) õppis ta ise autokoolis. Liiklusalase süüteo on ta toime pannud tahtlikult. Liikluses vajalike teadmiste ja kogemusteta mootorsõiduki juhtimisega seadis E.T ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ning vara. 3 Liiklusseaduse § 201 sätestatud väärteo näol on tegemist potentsiaalset suurt ohtu kujutava õigusrikkumisega, mille osas on seadusandja karistusi karmistanud alates 01.01.
7. Seega ei ole tegemist vähetähtsa, avaliku huvi mittepuudutava ja liikluses potentsiaalset ohtu mittekujutava õigusrikkumisega. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
8. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et E.T süütegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
9. Asjaolu, et E.T juhtis mopeedi juhtimisõigust omamata, on tõendatud kaebaja enda ütlustega, samuti teiste kogutud materjalidega. Kaebaja on talle etteheidetava rikkumisega nõustunud ja kahetseb tegu. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad ka tunnistaja Nadežda Kartavtseva ütlused, kes 03.10.2015 patrullis olles märkas Vana-Narva mnt ristmikul liikumas kahte mopeedi, millest ühte juhtis E.T , kel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Nii sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kui ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõte tõendab, et kaebajal mootorsõiduki juhtimisõigust ei olnud. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt E.T, et ta ei tohi võtta ega kasutada ema elukaaslase äriühingule kuuluvat mopeedi ning mootorsõidukit ei tohi juhtida juhtimisõigust omamata. Mopeedi võttis ajal, kui kedagi kodus ei olnud ja ta lootis, et keegi sellest teada ei saa. Sõitma läks igavusest. Ta oli selleks ajaks õppinud juba autokoolis, kuid eksamid olid veel tegemata. Talle oli teada ka asjaolu, et lube ei väljastata, kui karistused rikkumiste eest ei ole kustunud. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et E.T mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Teo pani ta toime tahtlikult. Seega rikkus E.T § 90 lg 1 p 1 sätestatud nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi.
10. Kaebaja on leidnud, et alaealisele E.T-le on määranud liialt range karistus ning taolisel puhul piisanuks materjalide saatmisest alaealiste komisjonile või alaealise hoiatamisest KarS § 87 lg 1 p 1 alusel. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, mitte karistamine. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja toiminud õigesti, jättes E.T suhtes menetluse lõpetamata ja otsustanud teda karistada rahatrahviga. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal 17-aastane, seega piisavalt küps saamaks aru, et juhtimisõigust omamata ei tohi sõita ning väheste sõiduoskustega kujutab ta liikluses ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Materjalide saatmine alaealiste komisjonile tuleks kohtu arvates kõne alla näiteks 14- või 15aastase nooruki puhul ning vähemohtliku väärteo korral. E.T näol on tegemist peagi täisealiseks saava isikuga, keda varem on teiseliigilise väärteo eest karistatud juba rahatrahviga, kuid sellest vastavaid järeldusi ta endale teinud ei ole. Ta on jätkanud uute väärtegude toimepanemist. 4 päeva pärast juhtimisõiguseta sõitmist ja protokolli koostamist, kuid enne selles asjas otsuse tegemist, rikkus ta jalakäijana uuesti liiklusseaduse nõudeid, mille eest teda karistati samuti rahatrahviga. 4 Selleks, et mõjutada praegu veel alaealist E.T mitte enam toime panema uusi süütegusid, s.o lähtudes just karistuse eripreventiivsest (kasvatuslikust) eesmärgist, ei piisa kohtu arvates ka hoiatusest, vaid põhjendatud on tema karistamine sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega, milleks on rahatrahv. Samas E.T-le määratud rahatrahvi suurust tuleb kohtu arvates vähendada. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt tuleb süü suurusele vastava karistuse määra kindlakstegemisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Liiklusseaduse § 201 lg 1 võimaldab isikut mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud E.T-le karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o ¼ sanktsiooni maksimummäärast. Kohtu hinnangul ei ole menetleja piisavalt arvestanud, et tegemist oli alaealisega ning varem sarnaste rikkumiste eest karistamata isikuga, kes juhtis liikluses vähemohtlikku sõidukit (mopeedi, mitte autot). Isik on oma süüd tunnistanud, oma tegu kahetsenud ning karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seetõttu pidanuks süüdlase karistus jääma veelgi väiksemaks, kui seda on pool sanktsiooni keskmisest määrast. E.T teo toimepanemisel 17-aastane alaealine, kes on last üksi kasvatava vanema ülalpidamisel ja käesoleval ajal õpib. Sellise isiku mõjutamiseks piisab kohtu hinnangul väiksemast karistusest, mida isik suudaks oma sissetulekutest või taskurahast ise ära maksta. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku mõjutamiseks piisavaks karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Selline karistus on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele ka edaspidi meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Rahatrahv sellises määras ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
11. Lisaks leiab kohus, et arvestades E.T varalist seisu – kaebajal ei ole iseseisvat püsivat sissetulekut, on mõistlik kohaldada KarS § 66 lg-s 2 sätestatut ja anda talle võimalus tasuda rahatrahv summas 120 eurot 6 kuu jooksul, tasudes igas kuus 20 eurot. Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 6 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus ning asjaolude muutumise korral on tal võimalik trahv ära maksta enne otsusega määratud tähtaega. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133 -
12. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/